Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6230 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaid

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.X-i (R.X; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 06.08.2018 otsusega karistati R.X-i

§ 424

lg 1 järgi 7 kuu vangistusega, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel arvestati R.X-i eelvangistuses viibitud aeg 04.08.2018 – 06.08.2018, s.o 3 päeva, ning loeti R.X-i kandmata karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 6 kuud 27 päeva vangistust R.X-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R.X ei pane 1 aasta 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 määratud kontrollnõudeid elukohaga XXX.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati R.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

75 lg 4 alusel määrati R.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks Esmase hindamise teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati R.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 22.08.2018. 2. 16.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles R.X-ile

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustust alluda alkoholi ravile.

R.X tunnistab sõltuvust, on andnud nõusoleku alluda alkoholi ravile ning käib programmi Kainem ja tervem Eesti raames psühhiaatria õe vastuvõttudel. Tartu Maakohtu 04.12.2018 määrusega kohustati R.X-i

§ 75lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi).

Määrus jõustus 20.12.

2. 17.02.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb R.X-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik on allunud sõltuvusravile ning jätkanud alkoholi tarvitamist, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning tema suhtes on alustatud uut kriminaalasja. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 31.03.2020 määrusega

§ 74

lg 4 alusel pöörati täitmisele R.X-ile Tartu Maakohtu 06.08.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuud 27 päeva vangistust. 4.

1. R.X-i õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning probleeme on tekitanud ka registreerimiskohustuse täitmine. 4.
2. R.X-i kriminaalhooldus on olnud probleemne. Tema alkoholiprobleemide tõttu määrati talle 04.12.2018 kohtumäärusega ka kohustus alluda alkoholismiravile. Erakorralisest ettekandest tulenevalt hooldusalune allub ravile – ta käib vaimse tervise õe vastuvõttudel ning talle on määratud ka medikamentoosne ravi. Sellegipoolest ei ole ta suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samuti on hooldusalusel esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, mis on olnud tingitud nii alkoholi tarvitamisest kui ka lihtsalt ära unustamisest. See viitab üldisele vähesele motiveeritusele kriminaalhoolduse nõudeid täita. 4.
3. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Seda kinnitas ta ise ka kohtuistungil. Sellegipoolest ei ole ta kohustuste ja kontrollnõuete täitmisega toime tulnud. R.X on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ka eelmise erakorralise ettekande esitamise järel, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist parandama. 4.
4. Asjaolu, et hooldusalune on käesolevalt saavutanud stabiilsema elukorralduse, käies tööl ja elades koos vanematega, ei anna siiski alust arvata, et ta suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. R.X-i kriminaalhooldus on kestnud juba poolteist aastat, mille jooksul on tal olnud kriminaalhooldaja toetus ja abi. Lisaks on ta saanud sõltuvusravi ja osalenud sotsiaalprogrammis. Tema rikkumised on eelmainitust olenemata jätkunud. Maakohtu hinnangul ei esine ühtki mõjuvat põhjust arvamaks, et R.X-i käitumine edaspidi püsivalt muutuks. Maakohtu hinnangul ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on R.X-i osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. 2 Määruskaebus
5. Tartu Maakohtu 31.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.X-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta R.X-i karistus täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik. 5.
6. R.X ei salga, et oli kodus ja tarvitas alkoholi, kuna enne jõule lõppes töö ja ta läks elukaaslasega tülli. Alkoholi tarvitamise tingis tema kodune olukord, millest tänaseks on R.X teinud järeldused ning on lõpetanud suhted oma elukaaslasega, kolides ka vanemate juurde. Suhted vanematega on normaalsed, nad ei tarvita alkoholi. R.X-il on kindel töökoht ja sissetulek. 5.
7. R.X ei ole suhtunud enda kohustustesse ükskõikselt. Ta on pöördunud alates 31.08.2018 regulaarselt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse programmi Kainem ja tervem Eesti raames nii vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri vastuvõttudele ning talle on määratud medikamentoosset ravi. R.X tegeleb oma alkoholiprobleemiga süvitsi. 5.
8. R.X on käinud kriminaalhooldusametniku vastuvõttudel üldiselt korrapäraselt ja kohtumistel on olnud pigem koostööaldis. Isik ei ole paaril korral jõudnud vastuvõtule, kuna elab maal ja bussiliiklus on kehv. Oma ütluste kohaselt on ta aga kriminaalhooldajat alati teavitanud, kui ei saa vastuvõtule tulla. Kuna R.X tegutseb ehitussektoris ja objektid asuvad erinevates Eestimaa piirkondades, siis ei olnud tal paaril korralik võimalik kriminaalhooldajaga kohtuda ka töökohustuste täitmise tõttu. 5.
9. Tõele ei vasta kriminaalhooldaja väide, et R.X-i suhtes on algatatud uus kriminaalasi. Tegemist on varasemalt karistamata isikuga ning R.X-i katseaeg lõpeb juba 06.06.2020 ehk vähem kui 2 kuu pärast. Karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ega proportsionaalne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.X-i karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustust rikkus, eriti veel olukorras, kus kaitsja toob välja, et süüdimõistetu saab seoses programmi Kainem ja tervem Eesti läbimisega medikamentoosset ravi. Süüdimõistetu on valinud taktika, kus ta süüdistab enda poolt toimepandud rikkumistes teisi – küll elukaaslast, küll töökorraldust. Asjaolust, et süüdimõistetu osaleb programmis Kainem ja tervem Eesti ei ole märgatavat kasu, kui süüdimõistetu ka vaatamata sellele tarvitab enda soovi järgi alkoholi edasi. Isik alustas eelnimetatud programmi läbimisega 31.08.2018, kuid vaatamata sellele, et 18.12.2019 TÜ Kliinikumis saadud info kohaselt on isik käinud vaimse tervise õe vastuvõttudel ja saanud medikamentoosset ravi, ei ole süüdimõistetu sellest mitte midagi õppinud, vaid on pingete tekkimisel pöördunud taas alkoholi poole. On märkimisväärne, et isik enda sõnul alustas 15.01.2020 alkoholi tarvitamist ning kaineks sai alles 24.01.
12. Lisaks sellel ajal ei ilmunud ta ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Seega ei ole tegemist ühekordse väikese üleastumisega, vaid järjepideva märkimisväärselt pika aja jooksul toime pandud rikkumisega. Määruskaebuses on õigustatud registreerimiskohustuste rikkumist asjaoluga, et süüdimõistetu elab maal ja bussiliiklus on halb. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üksnes otsitud 3 vabandusega. Kui süüdimõistetul ei ole võimalik minna kriminaalhooldajaga kokkusaamisele tuleb tal sellest kriminaalhooldajat teavitada. Kriminaalhooldajaga suheldes on võimalik kokku leppida aeg uueks kohtumiseks, mis vastab ka bussigraafikule. Lisaks on tänapäeval bussigraafikud märkimisväärselt arenenud. Registreerimiskohustuse mittetäitmist õigustatakse ka töötamisega üle Eesti erinevatel projektidel. Süüdimõistetule jääb ilmselt arusaamatuks kriminaalhoolduse mõte, kus süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Kriminaalhooldaja ei pea süüdimõistetut mööda Eestit taga otsima, vaid süüdimõistetul tuleb endal huvi tunda hoolduse eduka ja tulemusliku täitmise osas. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks üksiku juhusliku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga R.X ei saa sisuliselt aru, et ta oleks midagi valesti teinud ning rikub määratud kohustust. On märkimisväärne, et kriminaalhooldaja on süüdimõistetule vastu tulnud ning taotlenud esmalt täiendava kohustuse määramist, kuid ka sellest ei ole süüdimõistetu õppinud. Ka peaaegu katseaja lõpus ei ole karistus süüdimõistetule mõju avaldanud. Ka ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne. Ka on väär kaitsja väide, et süüdimõistetu suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust. Tuleb märkida, et KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei käsitleta kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Küll tuleb kaitsja väite ümberlükkamiseks, et süüdimõistetu suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust märkida, et kohtute infosüsteemi kohaselt on kohtumenetluses R.X-i osas kriminaalasi nr 1-20-2445, milles on isiku suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus

§ 424lg 2 järgi 09.04.2020.

Küll ei ole otsus käesoleval ajal jõustunud (süüdimõistetu sai otsuse kätte 13.04.2020), mistõttu ei saa kohus seda arvestada kui argumenti karistuse täitmisele pööramisel.

1. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
2. märtsi 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Mati Kartau