Obsah (6)

§ 29§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-19106 Tsiviilasi Saunasmile OÜ avaldus pa

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. Saunasmile OÜ (avaldaja) esitas kohtule 10.11.2025 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Saunasmile OÜ maksejõetu. Ettevõte on asutatud jaanuaris 2019 eesmärgiga koostöös Eesti lehtpuidu höövelmaterjali toonase tootjaga Sawmill of Sadala OÜ-ga pakkuda viimistletud saunamaterjale. Toonaseks potentsiaalseks kliendiks pidi saama Soome ettevõte Siparila OY, kuid see ei realiseerunud. Aprillis 2019 leiti uueks kliendiks Eesti aiamajade tootja Lasita Maja OÜ, kellega algas koostöö septembris
2. Koostööst sündis Saunasmile OÜ nišš, pakkuda viimistlusteenust Eest aiamajade tootjatele, mis on moodustanud ca 85-90% ettevõtte käibest. Ajaga leiti uusi kliente – Rakvere Metsamajand OÜ, Astel EST OÜ, Palmako AS. Lisaks tuli klientidena juurde ka saunatootjaid – Auroom OÜ, ÖÖD OÜ, Thermory AS. Koroona aeg oli sektorile käibe poolest positiivne, kuid tarneahelate lünklikkuse tõttu tuli taluda hoogsaid toorainete hinnatõuse. Korralikule käibele koroona ajal järgnes sõda Ukrainas, energia hinna tõus, tooraine hindade tõus. Enamus Saunasmile’is viimistletud aiamaju liikus Saksamaa ja Hollandi tarbijateni. Sõda aga oli mõjutanud ka sealsete tarbijate käitumist. Sisendid tootmiseks olid tõusnud, samas aga klient hinnatundlik ja teenuse hinna tõstmisest tellijad kuulda ei tahtnud. Seega tuli kasumiootused oluliselt alla hinnata. Aasta 2024 lõpetati 7000-eurose kasumiga. Lootused aastaks 2025 ei olnud optimistlikumad kui eelneval aastal. Kuna aiamajade aastane tootmise tükiarv ei olnud kahanenud, vaid kahanenud oli kasum sisendite arvelt, ei olnud võimalik teha ka korrektuure tööjõu arvelt. Seega tuli leida uusi võimalikke kliente. Aasta 2025 talv kujunes ettevõttele aiamajade viimistlemises aegade halvimaks. Palmako AS sai valmis oma viimistlusliini ja asus ise aiamaju viimistlema. Abiks olid muud kliendid (Barrus AS), kes aitasid veepeal püsida. Lootus käibe tõusuks oli märtsiks, aiamajade tellimuste hooaja alguseks. Kui talv tekitas ettevõttele oluliselt kahju, siis kevad näitas tellimustega, et suve lõpuks võiks olla taas kasumis. Paraku, läks aga nii, et ka saunatootjad otsustasid hakata oma tooteid ise viimistlema. Lisaks kadus kliendibaasist ära ka Rakvere Metsamajand OÜ. Samuti kahanes tellimuste arv suve teises pooles Lasita Maja OÜ-st ligi 50%. Ettevõte oli vahepeal saanud läbirääkimistesse saunatootjaga Ecosauna Project OÜ, kuid paraku ei tulnud otsust koostöö kohta. Põhjus – USA tollitariifide kartuses jääb hetkel koostöö ootele. Septembri lõpuks oli selge, et nii jätkata ei saa ning tuleb alustada töötajate koondamisega ja püüda leida oluliselt väiksemad tootmisruumid. Tänaseks on kujunenud välja olukord, kus võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning tekkinud olukord ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku majandustegevus on seiskunud ning puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 242 457,41 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara (23 758,10 eurot), mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu..
3. Kohus võttis 11.11.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Z.Z-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
4. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara, ainsaks varaks on rahalised vahendid pangakontodel kokku 1007,36 eurot. Ajutise halduri andmete kohaselt moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 151 061,54 eurot. Võlgniku maksejõuetus süvenes 2025.a. ja kujunes lõplikult välja 2025.a. september-oktoober, kui võlgnik teatas tootmisruumide 2 üürilepingu lõppemisest ja võõrandas talle kuuluva põhivara ning tegevus lõppes. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab ajutina haldur võlgniku suurt tööjõukulu ja sellega kaasnevat maksukoormust. Kuigi müük oluliselt ei vähenenud, siis oleks juhatus pidanud ilmselt võtma midagi ette tööjõu- ja tegevuskulude vähendamiseks. Käesolevaks ajaks kogutud tõendid ei anna alust väitele, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu

tähenduses. Ajutise halduri hinnangul pole võimalik käesoleval ajal konkreetselt esitada ühtegi tagasivõitmise hagi. Võlgnik on väljastanud juba maksejõuetuse seisukorras laenu ning võõrandanud vara, kuid antud summa ei ole suuruses, mis oleks välistanud maksejõuetuse. Samuti on asjas tuvastanud, et käesolevaks ajaks kumbagi nõuet enam tagasi võita ei saa seetõttu, et võlausaldaja on teostanud tasaarvestuse. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige ettevõtte maksejõuetuse situatsioonile reageerinud õigeaegselt, mis tähendab, et esitatud on pankrotiavaldus. Kahjuks enne pankrotiavalduse esitamist on juhatus teinud otsuseid, mis ei ole aktsepteeritavad olukorras, kus võlgnik on juba muutunud maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli juhatuse liikmel plaan ettevõtte tegevus üle kanda uude ettevõttesse. Käesolevaks ajaks on teada, et selline plaan ei õnnestunud eeskätt väidetava koostööpartneri (Ebatsuuga OÜ ja A. L. ) tegevuse tõttu. Viimane pööras võlgniku poolt „heas usus“ tehtud otsused ja tehingud hoopis võlgniku kahjuks. Kuigi juhatuse liige on selgitanud, et Saunasmile OÜ poolt läbirääkimised uute koostööpartnerite ja tellijate otsingul ebaõnnestusid, siis pole täpselt selge, kuidas oleks olnud võimalik uue äriühinguga sama tegevust jätkata (ka sel juhul oleks vaja olnud uusi tellijaid). Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige tegevuse lõppemisel tasunud endale kui aruandvale isikule kuludokumentide alusel rahalised vahendid eelistades ennast teistele võlausaldajatele. Kuigi tasutud summa (3200 eurot) ei oleks kuidagi aidanud vältida maksejõuetust, võib see olla alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Heauskselt tehtud tehingutega (laen ja vara võõrandamine) on tekitatud võlgnikule kahju summas 28 000 eurot. Vara võõrandamise hinna osas ajutine haldur on seisukohal, et tegemist oli vara väärtusele vastava hinnaga. Vara oli juba aastaid olnud kasutuses ning osaliselt juba üle toodud Ratva OÜ-st. Laenu andmine olukorras, kus selle tagajärjel endale rahalisi vahendeid ei jää, on taunitav eriti seetõttu, et mingeid kirjalikke kokkuleppeid selle laenu eesmärgi täitmiseks ei sõlmitud. Kuigi juhatuse liikme kinnitusel on kogu tema äritegevus põhinenudki suures osas suulistel kokkulepetel, mis pole keelatud, kuid millede tõendamine nt maksejõuetuse olukorras ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt juhatuse liikme tegevuses on taunitavaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes poleks nende tehingute tegemine vältinud püsivat maksejõuetust, küll aga oleks võimaldanud pankrotimenetluse raames ausamat võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2114,20 eurot (sh käibemaks). 4. Maakohus määras 10.12.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 04.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui 3 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 06.01.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 04.02.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 10.12.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1705 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu vahemikus 80-100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole 4 ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1705 eurot, koos käibemaksuga 2114,20 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Tasust 8,56 eurot haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

13.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. 14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot hüvitada riigi vahenditest. 15. Ajutise halduri tasu 1007 eurot välja mõista võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 5