2-23-17977/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Mai Grauberg, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17977 Kohtuasi P.H ja R.P hagi G.B vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.08.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik G.B apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I P.H (isikukood XXX) Hageja II R.P (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja V.O (endine perekonnanimi V.O), lepinguline esindaja Aivari Olli Kostja G.B (endine perekonnanimi V.O, isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2026 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.08.2025 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-17977 menetlus.
2. Kinnitada alljärgnev kompromiss: 3.1.G.B tasub igakuiselt P.H-le elatist 200 eurot kuni P.H täisealiseks saamiseni (26.01.2036). 3.2.G.B tasub igakuiselt R.P-le elatist 200 eurot kuni R.P täisealiseks saamiseni (05.05.2034). 3.3.Elatise tasub G.B V.O arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX järgneva kalendrikuu eest ette jooksva kalendrikuu
3. kuupäevaks alates 03.02.
4. 3.4.21.12.2023 kuni 02.02.2026 perioodi elatisvõlgnevuse tasub G.B igakuiste maksetena 100 eurot kuus nelja aasta jooksul alates 03.02.2026, kokku 4800 eurot. Nimetatud makse tasub G.B koos jooksva elatisega iga kalendrikuu
5. kuupäevaks V.O arvelduskontole.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord 2-23-17977 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. P.H (hageja I) ja R.P (hageja II) esitasid 21.12.2023 (täpsustatud 22.01.2024) oma ema V.O kaudu Harju Maakohtule G.B (kostja) vastu hagi, milles taotlevad elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le
8. Hagiavalduse kohaselt hagejate vanemad lahutasid 05.08.2019 abielu ja hagejad jäid elama emaga. Pärast lahkuminekut maksis kostja hagejatele elatist omal äranägemisel. Kostja ei tasu seadusega sätestatud määras miinimumelatist. Kostja ei veeda hagejatega aega.
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolm ülalpeetavat last ja neljas laps sünnib 29.10.
10. Kaks last (2007 sündinud kaksikud C ja A) elavad kostjast eraldi, kolmas laps (2010 sündinud poeg K) elab kostjaga, samuti hakkab kostjaga elama varsti sündiv laps. Kostja tasub mõlemale tütrele 100 eurot kuus. Seaduse eesmärgiks ei ole luua olukord, kus kostja mõni laps jääb vähemkindlustatuks võrreldes hagejatega. Kostja töötas ehitusvaldkonnas, mis kahjuks pole lihtne ja hetkel otsib ta uusi sissetulekuallikaid. Kostjal on üürikorter, mille eest maksab igakuiselt üüritasu koos kommunaalmaksetega.
11. Maakohus rahuldas 18.08.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot alates 21.12.2023 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas vanemate varalise seisundi ja leidis, et kostjal on piisav sissetulek, mille arvelt on ta võimeline hagejatele elatist tasuma, kuid maakohus leidis, et arvestades asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps (sünniaasta 2010), üks laps peaks sündima juurde oktoobris 2025 ning kuni 13.07.2025 oli kostjal lisaks veel kaks alaealist last (kaksikute sünniaasta 2007), siis oli see mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi. Kuigi kostja ei toonud välja ega esitanud tõendeid, kui suured on kostja igakuised elamiskulud, k.a igakuised kulutused kostjaga koos elavale alaealisele lapsele, leidis maakohus, et arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid (keskmiselt 1500 eurot kuus) ning asjaolu, et kaksikutest tütred said 13.07.2025 täisealiseks, tuli igakuise elatise summat vähendada selliselt, et välja mõista elatis 200 eurot kummalegi hagejale.
12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot ning määrata võla tasumine osamaksetena 100 eurot kuus.
13. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 2 2-23-17977
14. Pooled jõudsid 03.02.2026 toiminud kohtuistungil kompromissile käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel ning esitasid kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
16. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.
17. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolleegium peab poolte menetluskuludega seotud taotlust põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) 3