) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Risto Olevilt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja ekspertiisitasu 1 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1484 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99926700003447 ning selgituse “Risto Olev, otsus nr 1-25-7404, menetluskulu“. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Risto Olevit süüdistatakse selles, et ta 17.01.2025 kella 23:00 paiku XXX tänaval asuva baari XXX juures lõi tema jaoks võõrale S.L-ile ühe korra jalaga vasakule ribidesse, mille tagajärjel S.L tundis füüsilist valu. Seejärel lõi S.L enesekaitseks R. Olevit ühe korra rusikaga näkku. R. Olev lõi uuesti S.L-ile ühe korra jalaga vasakule ribidesse, millest S.L tundis taas füüsilist valu. S.L lõi taas enesekaitseks R. Olevit ühe korra rusikaga näkku. Olukorda sekkus R. Olevi jaoks samuti võõras O.D, kellele R. Olev lõi ühe korra rusikaga kõhtu, mille tagajärjel tundis O.D füüsilist valu ja kukku pikali. Seejärel lõi R. Olev maas lamavale O.D-le ühe korra jalaga kõhtu, ühe korra jalaga vasaku reie pihta ja vähemalt ühe korra jalaga vastu O.D paremat jalga, tabades seejuures hüppeliigest. R. Olev haaras S.L-il käega kukla juures juustest kinni, surus S.L põlvili ja näoga vastu maad, mille tagajärjel tundis S.L taas füüsilist valu. Kirjeldatud käitumisega põhjustas R. Olev S.L-ile lisaks füüsilisele valule järgnevad tervisekahjustused: muhk kuklas ja verevalum vasakul pool ribide piirkonnas. R. Olev põhjustas O.D-le lisaks füüsilisele valule järgnevad tervisekahjustused: parema hüppeliigese trimalleolaarmurd ehk külgmise ja keskmise pekse ning sääreluu tagumise serva murd, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. Kirjeldatud käitumisega pani Risto Olev mõlema kannatanu vastu toime kehalise väärkohtlemise, millega ta põhjustas ettevaatamatusest O.D-le raske tervisekahjustuse ehk tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, seega pani ta toime KarS § 121 lg 1 ja KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe 2 Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Jätta see vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel Risto Olevi suhtes tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ehk nimetatud vangistust ei pöörata täitmisele juhul, kui R.Olev ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 119 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on koostatud ekspertiisiakt nr 25E-AOI00100-01 maksumusega 155 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et 3 süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1484 eurot, s.h sundraha 1329 eurot ja ekspertiisitasu 155 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.