Obsah (15)

§ 428§ 371§ 429§ 432§ 168§ 190§ 457§ 659§ 363§ 5§ 173§ 174§ 150§ 696§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-25-9840 Tsiviilasi Akt

) § 428 lg 1 p 2 alusel. Hageja esitas kostja vastu samadel alustel samad nõuded, mis olid tsiviilasja nr 2-23104494 esemeks. Viru Maakohus lõpetas

1. jaanuari
2. a määrusega (jõustunud
3. veebruaril 2024) tsiviilasjas nr 2-23-104494 menetluse hagist loobumise tõttu. Tsiviilasjas nr 2-23-104494 esitatud hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu
4. juulil 2022 sõlmitud võlatunnistustest ja maksekokkuleppetest nr 272445, 272444, 272448 ja
5. Nende maksekokkulepete sisuks on kostja ja Inbanki vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr LXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste tasumine maksegraafikute järgi. Hagile lisatud võlanõuetes toodud nõudesummad ja viitenumbrid kattuvad maksekokkulepete nõuete ja viitenumbritega. Hageja käsitleb poolte kirjavahetust tarbijakrediidilepingutest nr LXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste sissenõudmisele suunatud toimingutena. Kuivõrd hageja pöördus tarbijakrediidilepingutest nr LXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenevate nõuetega kohtu poole, mille kohta on jõustunud menetluse lõpetamise määrus, siis puudub hagejal õigus pöörduda uuesti kohtu poole kostja vastu sama nõudega samal alusel. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Viru Maakohus lõpetas
7. septembri
8. a määrusega asjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt riigituludesse välja kostja menetluskulud 879 eurot 16 senti.

§ 428

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud (nt RKTm 26.04.2017, 3-2-1-34-17 p-s 11), et sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb mh

§ 371

lg 1 p-st 4, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus lõpetama menetluse

§ 428lg 1 p 2 alusel otsust tegemata.

Hagi on ekslikult menetlusse võetud. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi andmete põhjal, et tsiviilasjas nr 2-23-104494 on Viru Maakohus

1. jaanuari
2. a määrusega Aktiva Finance Group OÜ hagis Sergei Gustovi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes menetluse lõpetanud hagist loobumise tõttu. Kohtumäärus on jõustunud. Praeguses asjas esitati Aktiva Finance Group OÜ hagi Sergei Gustovi vastu samadel asjaoludel ja sama hagiesemega. 2 Tsiviilasjas nr 2-23-104494 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. juulil 2022: - võlatunnistuse nr 272445 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe (aluseks leping LXXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272444 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272448 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272449 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX). vahel sõlmitud vahel sõlmitud vahel sõlmitud vahel sõlmitud Hageja selgitab, et käesoleva tsiviilasja hagi aluseks olev nõue on esitatud aluslepingute alusel, kuid eelnev hagi konstitutiivsete võlatunnistuste alusel. Käesoleva hagi aluseks on kostja ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingud nr XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud võlatunnistustest tulenevalt konstitutiivsed võlatunnistused, millega on soovitud olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Konstitutiivse võlatunnistusega jäävad esialgne kohustus ja uus iseseisev kohustus kõrvuti eksisteerima. Hagejal on võimalik nõue võlgniku vastu esitada kas võlatunnistuse või esialgse võlasuhte alusel. Tsiviilasjas nr 2-23-104494 esitas hageja nõude võlatunnistuse alusel ja käesolevas asjas aluslepingute alusel. Järelikult on hageja esitanud kohtule kostja vastu nii võlatunnistusest tulenevad nõuded kui ka aluslepingust tulenevad nõuded. Kohus oli seisukohal, et kohtule on esitatud kaks sama haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elujuhtumiga. Sama nõue on esitatud samal alusel.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on loobumise tõttu lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

järgi sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti kohtusse pöörduda. Praeguse asja materjalidest nähtub, et hageja on varasemas tsiviilasjas esitatud hagist loobunud.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse.

Maakohus mõistis

§ 190

lg 5 alusel hagejalt riigituludesse välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu 879 eurot 16 senti. MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda ja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 eurot. Kohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Menetluse lõpetamiseks puudus alus. Konstitutiivne võlatunnistus loob uue ja eraldiseisva õigussuhte ja nõudealuse. Maakohus on käsitlenud võlatunnistuse alusel esitatava nõude aluseks olevate asjaoludena (hagi alusena) ebaõigesti võlatunnistusele eelneva võlasuhte asjaolusid. Maakohtu käsitlus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Hageja tugines tsiviilasjas nr 2-23-104494 oma nõude alusena üksnes poolte vahelisele konstitutiivsele võlatunnistusele ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist üksnes ja ainult võlatunnistuse alusel. Võlatunnistusele eelneva võlasuhte asjaolusid menetluses ei esitatud, tõendatud ega hinnatud. Samuti ei esitanud kostja tsiviilasjas nr 2-233 104494 alusvõlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. Praeguses asjas tugineb hageja oma nõude alusena võlatunnistusele eelnenud tarbijakrediidilepingule. Seega tegemist on erinevate hagi alustega. Lisaks ei kattu ka hagi esemed, hageja esitatud nõuded ei ole identsed. Tulenevalt

§ 457lg-st 1 on otsus pooltele siduv üksnes resolutsioonis lahendatud nõuete osas.

Viru Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusest tsiviilasjas nr 2-23-104494, eelkõige resolutsioonist ei tulene, et selles oleks lahendatud sama nõuet samal alusel kui antud asjas. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordab menetluse lõpetamise taotluses esitatud seisukohti. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maksekokkulepped, millele hageja tugines tsiviilasjas nr 2-23-04494, on konstitutiivne võlatunnistus. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et maksekokkulepete sõlmimisel oli pooltel soov luua abstraktne kokkulepe tarbijakrediidilepingute kõrvale. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on konstitutiivsete võlatunnistustega, seega tuleb eeldada deklaratiivset võlatunnistust. Eksitav on hageja väide, et kostja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-23104494 alusvõlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. Kohtule esitatud vastuväidete uuesti menetlemine ei ole kooskõlas asja korduva menetlemise keeluga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Maakohus lõpetas asjas menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja vastu nõude samal alusel kui tsiviilasjas nr 2-23-

1. Hageja tugineb praeguses asjas oma nõude alusena Inbanki ja kostja vahel
2. oktoobril 2021 sõlmitud väikelaenulepingule XXXXXXXXXXXX
3. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksulepingule nr XXXXXXXXXXXX,
4. novembril 2021 sõlmitud makselahenduse lepingule nr XXXXXXXXXXXX ja
5. detsembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingule nr XXXXXXXXXXXX. Hageja esitas kostja vastu nõude tsiviilasjas nr 2-23-104494 ja tugines seal hagi alusena poolte vahel sõlmitud võlatunnistustele ja maksekokkulepetele kui konstitutiivsetele võlatunnistustele (VÕS § 30) (hagiavaldus dtl 295 jj).
6. Hagi alus ehk hagi aluseks olevad faktilised asjaolud märgitakse

§ 363lg 1 p 2 alusel hagiavalduses.

Hagi alus on seega hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude.

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude väljatoomine on hageja ülesanne ning kostja esitatud seisukohad ja vastuväited ei saa hagi alust muuta ega täiendada (vt RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, p 12 ja seal viidatud lahendid). Seega ei ole tsiviilasjas nr 223-04494 hagi vastuses kostja esile toodu selles tsiviilasjas esitatud hagi alus. 4 Tehinguline võlatunnistus võib olla abstraktne (konstitutiivne) (VÕS) 30) või kausaalne (deklaratiivne). Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistusega loovad pooled sõltumatu nõudealuse varem eksisteerinud suhte asemele või selle kõrvale. See tähendab, et konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev hagi alus ja erineb sellest, kui hageja tugineks hagi alusena mõnele lepingule, mis eksisteeris poolte vahel enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. Kui hageja soovib hagi alusena tugineda üksnes võlatunnistusele, peab ta tõendama, et see on konstitutiivne. Selleks peab hageja üldjuhul tooma hagis välja kõik elulised asjaolud, mis viisid väidetava võlatunnistuse sõlmimiseni. Kui hageja väitel on ta sõlminud kostjaga konstitutiivse võlatunnistuse ja ta suudab tõendada kostja tahet sõlmida selline võlatunnistus, siis on kohtul võimalik hageja nõue rahuldada üksnes konstitutiivse võlatunnistuse alusel, hindamata eraldi alusvõlasuhte kehtivust (vt RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, p 16 ja seal viidatud lahendid, p 18). Olukorras, kus hageja on tuginenud varasemas menetluses konstitutiivsele võlatunnistusele, kuid ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldanuks kohtul hinnata, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, on hagejal võimalik uues (hilisemas) menetluses esitatavas nõudes tugineda hagi alusena sama võlatunnistuse andmise aluseks olnud suhtele. Küll aga ei saa hageja tugineda nõude alusena samale võlatunnistusele (vt RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, p 21). Hageja tugines tsiviilasjas nr 2-23-104494 hagi alusena üksnes väidetavatele konstitutiivsetele võlatunnistustele. Hageja ei tuginenud nõude alusena (alternatiivselt) mõnele varasemale võlasuhtele. Praegu tugineb hageja oma nõude alusena kostja ja Inbanki vahelistele võlasuhetele, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (tarbijakrediidilepingud nr XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX), mitte väidetavatele konstitutiivsetele võlatunnistustele, millele hageja tugines tsiviilasjas nr 223-104494. Seetõttu ei ole tegemist sama hagi alusega. Maakohtu menetluse lõpetamise määrus tuleb tühistada. 9. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb

§ 173

lg 3 ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega menetlus lõpetati, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 5