Obsah (7)

§ 637§ 405§ 175§ 656§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-4966 Kohtuasi Eesti Autorit

) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 5610 eurot. Esindaja Mari Must osutas hagejale õigusabi 25,4 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ja esindaja Mari Mikson 0,1 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajate tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kuna kostja esitas menetluse käigus mitmeid erinevaid vastuväiteid, tuli hagejal nendele korduvalt vastata ja esitada täiendavaid tõendeid, mis omakorda suurendas menetluskulusid. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2 2-25-4966 4.
2. Kaebuse kohaselt ei ole kostja autoriõigusi rikkunud. Maakohus jaotas vääralt tõendamiskoormise. Hageja pidi tõendama, et kostja kasutas treeningutel originaalteoseid, mida hageja aga kohaselt ei teinud. Kahjunõude suuruse hindamisel lähtus kohus vääralt treeningplaanist, mitte tundide tegelikust arvust. 4.
3. Kohus ei selgitanud kostjale, et tal on võimalik hageja menetluskuludele vastuväiteid esitada. Hageja lepinguliste esindajate kulu on ülemäärane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637

lg 21 ja ning

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 280 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjaga.

§ 637

lg 2 1 kohaselt saab ringkonnakohus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 7. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-129-17, p 11).

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea

§ 637

lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11). 9. Osas, millega kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele 3 2-25-4966 apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 9.1.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 9.

1. Kostja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ainuüksi kostja hinnang, et hageja esindajatel oleks võinud kuluda menetluses vähem aega, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seejuures ei ole ringkonnakohtu ülesanne hinnata lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 9.
2. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas

§ 656

lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 10.

§ 638

lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 12. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4