Obsah (5)

§ 121§ 44§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-133 Määruse kuupäev 3. veebruar 2026 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu valla vastu seoses lastehoiu koha kasutamise alguspäeva edasilükkam

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus lükata lastehoiu koha kasutamise algusaeg edasi kuue kuu võrra ning hüvitada vaidlusalusel perioodil tasutud kohatasu või võimaldada selle tasaarveldamine perioodiga, mil laps asub tegelikult lapsehoiuteenust kasutama.
2. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Nii kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust). Kui õigusaktides ei ole menetlustähtaega kehtestatud, siis tuleb haldusmenetlus läbi viia viivituseta ehk mõistliku aja jooksul (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-15). Kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24).
5. Tartu Vallavalitsuse
6. aprilli
7. a määruse nr 4 „Tartu valla koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 14 lg 2 kohaselt võib lapsevanem taotleda lasteasutuselt koha kasutamise alguspäeva edasilükkamist. Lasteasutuse direktor hindab taotluse põhjendatust ja otsustab, kas ta lükkab koha kasutamise alguspäeva edasi või mitte.
8. Et eeltoodust nähtuvalt peab lastehoiu koha kasutamise alguspäeva edasilükkamiseks esmalt isik pöörduma lasteasutuse poole, kuid kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja seda enne kohtule kaebuse esitamist teinud, siis puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja esitas vastava taotluse alles
9. jaanuaril 2026 ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja taotlust veel lahendatud ning kohtule ei nähtu, et kaebaja taotluse lahendamisega oleks haldusorgan viivituses. Seega ei ole Tartu vald oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Kuna kaebaja lapsele pakuti hoiukohta alates
10. veebruarist 2026, ei ole kaebajale saanud ka tekkida kahju, mille hüvitamist või tasaarveldamist saaks kaebaja nõuda. Järelikult on kaebaja pöördunud kaebusega halduskohtusse ennatlikult, s.t kaebajal puudub praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11. Kuna kaebaja pöördus lasteasutuse poole vastava taotlusega
12. jaanuaril 2026, soovitab kohus kaebajal ära oodata taotluse osas tehtav otsus. 2
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu kokku 40 eurot. Et kaebaja esitas kohtule kaebuse Tartu valla kohustamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks summas 425,28 eurot või selle tasaarveldamiseks, tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu üksnes 20 eurot. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot rohkem kui ette nähtud. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib enam tasutud riigilõivu tagastamist.
2. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu asjas tasutud ülejäänud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3