lg 2 p 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma Süüdistatav Allan Annask, isikukood 50010282223, xxx kodakondsusega, xxx, elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi), xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Kaitsja Süüdistatav Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
Katseaja algus 15.08.2024. Tõkend – vahistamine - alates 14.03.2025 vandeadvokaat Andres Veski (määratud korras) Kaitsja Evelina Annask, isikukood 60208082210, xxx kodakondsusega, xxx, elukoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistamata e-posti aadress xxx tõkendit ei kohaldatud vandeadvokaat Ahto Sirendi (määratud korras) Kohtuistungi toimumise aeg 23.05.2025 (eelistung), 01.09.2025 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 312, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus 1 / 15 O T S U S T A S: Allan Annask süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest liita mõistetavale karistusele, s.o 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust, Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust, ning mõista Allan Annaskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise alguseks 14.03.2025. Tõkend – vahistamine Allan Annaski suhtes - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Evelina Annask süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud ärakandmata karistus, s.o 3 (kolm) aastat vangistust, Evelina Annaski suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Evelina Annask ei pane kohtu määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.
Asitõendid: 14.03.2025 Allan Annaski kinnipidamisel ja xxx, läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 2235 eurot, mis on 10.04.2025 uurija määrusega kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EExxx Swedbank AS-is selgitusega „Ida P, kriminaalasi 25244050267, Allan Annask, Evelina Annask“, - konfiskeerida
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen, mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Käesoleva kriminaalmenetlusega seonduvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod – hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel hoiul olev plastmassist purk - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 2 / 15 Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel hoiul olevad kott kirjaga Guess, noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega, mobiiltelefon Samsung ja mängukonsool Playstation – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Allan Annaskile. Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel hoiul olevad kasteet, visketäht, kumminui, ja teleskoopnui jätta kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri valdusesse. Rahuldada vandeadvokaadi abi Andres Veski 01.09.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Allan Annaskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 690,18 eurot (s.h käibemaks 133,58 eurot). Välja mõista Allan Annaskilt menetluskulud: 905,63 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 1041,54 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest; 402 eurot ekspertiisikulu (narkootilise aine ekspertiis); 882 eurot ekspertiisikulu (DNA-ekspertiis); 500 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusumma 3731,17 eurot (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend üks eurot ja 17 senti) tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Allan Annaskil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700030084 ning selgitus „Allan Annask 125-2417 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada vandeadvokaat Ahto Sirendi 01.09.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Evelina Annaskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 807,24 eurot (s.h käibemaks 156,24 eurot). Välja mõista Evelina Annaskilt menetluskulud: 197,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 1114,68 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest; 268 eurot ekspertiisikulu (narkootilise aine ekspertiis); 378 eurot ekspertiisikulu (DNA-ekspertiis); 500 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusumma 2458,32 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 32 senti) tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Evelina Annaskil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: 3 / 15 SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700030097 ning selgitus „Evelina Annask 1-25-2417 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.10.2025. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.10.2025. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 21.11.2025, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Allan Annaskit (Annask) süüdistatakse
Allan Annask õe Evelina Annaski teadmisel märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas tuvastamata kohast tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses edasimüümise eesmärgil, mis tõi elukohta xxx, kus koos Evelina Annaskiga hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata inimestele märtsist 2024 kuni 14.03.
Evelina Annaskit (Annask) süüdistatakse
Evelina Annaski teadmisel Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas tuvastamata kohast tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses edasimüümise eesmärgil, mis tõi elukohta xxx. Evelina Annask ja Allan Annask koos hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata inimestele märtsist 2024 kuni 14.03.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kui võtta esitatud süüdistust kokkuvõtlikult, siis A. Annaskile ja E. Annaskile etteheidetud ühine ja kooskõlastatud ehk grupiline tegu seisnes selles, et märtsist 2024 kuni 14.03.2025 elukohas xxx koos käitlesid narkootilist ainet kanepit suures koguses, nimelt hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata isikutele. Süüdistatavad hoidsid 14.03.2025 elukohas kokku 352,42 g kanepit, mis on suur kogus ja mille THS sisaldus 18 % ja 19 %. Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas tuvastamata kohast tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses, samuti andis telefonitsi edasi Evelina Annaskile juhendid, kui mitu doosi müüa elukohast Samuti Allan Annask märtsis 2025 kuni 14.03.2025 hoidis 38-ks doosiks jaotatuna 10,93 g kanepit, mille THC sisaldus 21%, ning 2,82 g kanepit, mille THC sisaldus 18%, oma teises elukohas xxx, kokku 13,75 g kanepit. Samuti Allan Annmaks hoidis enda juures 14.03.2025 4,31 g kanepit, mille THC sisaldus 20%. Süüdistatav Evelina Annaks tunnistas end süüdi osaliselt. Ta kasutas õigus ütlusi mitte anda, tlk 25 pöördel, selgitades samas, et kohtueelsel uurimisel oli talle ette heidetud, et ta müüs narkoaineid aasta kestel, seda ajavahemikku ta ei tunnista, mistõttu ta ütleski kohtus, et tunnistab osaliselt. Muus osas ta ei vaidle süüdistusele. KrMS § 294 lg 1 alusel olid tõendina uuritud E. Annaski kohtueelsel uurimisel 17.03.2025 antud ütlused, kriminaalasja materjalid lk 164-167, mille kohaselt tema vend Allan Annask tarvitab ise kanepit, suitsetab. Nende juures elukohas käivad ka teised tuttavad, kes ka suitsetavad kanepit, vahepeal suitsetavad kõik koos. Ütlustes eitas A. Annask narkoainete edastamist teistele isikutele, selle müümist, kaalumist ja pakendamist. Kohtumenetluses ei ole E. Annaks vaielnud esitatud süüdistusele. Kohtuistungil ülekuulatud Allan Annaks tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas tlk 23-25, et süüdistuses esitatud kanepi käitlemise ajavahemik märtsis 2024 kuni 14.03.2025 on õige. Ta ostis ainet ja müüs edasi teistele isikutele. Evelina Annaski panus seisnes selles, et kui teda ennast ei olnud kohal, siis tema palvel võis Evelina Annaks anda aine edasi teistele isikutele. See oli korduvalt, kui ta palus õelt anda kanepit teistele isikutele. Kanep oli fooliumisse pakendatud, eelnevalt Evelina kaalus ainet. Raha maksti kas arvele või sulas, õele maksti kord ka sularahas. Esitatud süüdistuses faktilistes asjaoludes seega puudub vaidlus. Süüdistused ja süüdistatav A. Annaski ütlused on kinnitatud muude tõenditega: Läbiotsimisprotokoll lk 5-19, millest nähtub, et 14.03.2025 viidi läbi läbiotsimine aadressil xxx. A. Annaks osutas vabatahtlikult suitsetamisseadmetele, kanepipurustajale, digikaalule, samuti rahale summale 825 eurot. Lisaks on avastatud: 6 / 15 Magamistoast 3 vaakumpakendit rohelise taimse puruga, kaal koos pakenditega kokku 324 g; 2 avatud vaakumpakendit rohelise taimse puruga, kaal koos pakenditega 75 g; sularaha summas 400 eurot ja 950 eurot. Läbiotsimisprotokoll lk 24-33, millest nähtub, et 14.03.2025 viidi läbi läbiotsimine aadressil xxx. Allan Annaks andis välja 38 fooliumist pakendit, mille sees on rehelist värvi taimne puru . Asitõendi vaatlusprotokolliga lk 34-35 on vaadeldud musta värvi kott Guess, mis oli Allan Annaskilt ära võetud tema kinnipidamisel. Koti sees on 14 tk fooliumist pallikest. Fotod tehtud. Narkootilise aine ekspertiisiaktist lk 36- 38, nähtub, et: 14 tk fooliumpakendites ( A. Annaski kinnipidamisel äravõetud aine) on 4,
lg 2 mõttes, sest ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, nimelt ta omandas narkoainet suures koguses korraga kuni 400 g, eesmärgiga seda hoida ja osaliselt anda teistele isikutele ehk müüa. Ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas ta seada võimalikuks - süüdistatav korraldas narkokäitlemist sellisena, et tal kujunes välja teatud klientuur, kes võisid tema poole pöörduda narkoaine saamiseks, raha pidi laekuma kas sularahas või Allan Annaski või tema õe kontole. Seega. Allan Annaski poolt oli tehtud kõik, et narkokäitlemine oleks toimunud sujuvalt ja tooks talle ka kuritegeliku tulu. Evelina Annaks tegutses narkokäitlemises otsese tahtlusega
Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Nimelt, ta teadis, et ta kaalub, pakendab ja annab teistele isikutele narkoainet, samuti hoidis koos Allan Annaskiga oma elukohas narkootilist ainet. Ta tegutses kuni tema ja Allan Annaski tegevus oli katkestatud politsei poolt. Seega soostus Evelina Annaski narkoaine käitlemisega, tegutsedes Allan Annaski juhtimisel. Allan Annaski tegu tuleb kvalifitseerida
Evelina Annaski tegevus tuleb kvalifitseerida
Allan Annaski puhul ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Sama on Evelina Annaski puhul. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. 9 / 15 Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku erinormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (
lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et Allan Annaski süü toimepandu kuriteos on kindlalt alla keskmise. Narkokäitlemise ajavahemik on üks aasta. Kindlasti ei saaks pidada süüd üldse minimaalseks. Ta tegutses grupis, kaasates tegevusse oma õe. Tegevus ei olnud episoodiline vaid ajas jätkuv ja püsiv. Samas ei ole Allan Annask narkokäitlemises oluline figuur, vaid tavaline tänavadiiler, kes ostab ainet ja müüd lõpptarbijale. Narkokäitlemise ahelas on selline isik kõige madalama tähtsusega lüli. Selles mõttes kohtu arvates, et saa selliste narkodiilerite vastutus olla võrdne narkokäitlemise juhtfiguuride vastutusega. Narkokäitlemisega kahjustatakse just rahvatervist, ehk suurema klientuuri puhul on kahju teiste isikutele tervisele ulatuslikum. Samas kanepi käitlemise puhul on tegemist kergema aine käitlemisega, millest tulenev lahju tervisele on kordades väiksem kuis seda oleks nt fentanüülide puhul. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Ta on varasemalt korduvalt karistatud isik,
lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Allan Annaskit karistati Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega
Kuivõrd karistus on kandmata, tuleb see liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele. Seega tuleb Allan Annaskile mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates Allan Annaski vahistamisest 14.03.2025 karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o 4 aastat vangistust, kandmise alguseks 14.03.2025. Evelina Annaski karistus Süüdistatav on väljendanud vähemalt sõnalist kahetsust ja tunnistanud oma süüd viimases sõnas. Ta selgitas, et ei osanud mõelda, millised on selle tegevuse tagajärjed. Isiku karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus
Kohus leiab, et isiku süü suurus on toimepandud kuritegudes tunduvalt alla keskmise määra. Tema teopanus kuriteosse on vähem võrreldes Allan Annaski rolliga. Kuigi käitlemise ajavahemikuks on tuvastatud üks aasta, nähtub tõenditest, et Evelina Annask oli tegevusse kaasatud vajaduspõhiselt, et tema teopanus ei olnud niivõrd ajas püsiv kui Allan Annaskil. Ainet hoidsid süüdistatavad koos oma elukohas, Evelina Annask kaalus, pakendas ja müüs edasi Allan Annaski palvel ja juhendamisel, kui Annaks oli näiteks elukohast ära. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Ta on varasemalt karistamata isik. Tal on üks kustunud karistus väärteoeest, trahv on tasutud. Oluline kohtu arvates, et süüdistatav on omale teole taunitavat suhtumist väljendanud. Isikul puudub töökoht, seega sissetulekud Võttes arvesse süü suurust, kergendavat asjaolu, süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke on põhjendatud karistada vangistusega 3 aastat. Kohus leiab, et Evelina Annaski puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähene. Ei ole andmeid, et isikul oleks kalduvus süütegude toimepanemiseks. Ta ei ole kordagi karistatud narkosüütegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajal Evelina Annaski suhtes vajalik karistuse eesmärkide saavuutamiseks. Isikul puudub töökoht sellega sissetulekud, mis omakorda suurendab süütegude toimepanemise riski. Süüdistatavale võib kohaldada karistusest vabastamine tingimisi katseaja määramisega, katseaja pikkusega 3 aastat. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole vajalik. Kohus ei näe asjaolusid, millest tuleneks, et süüdistatav vajaks allutamist kriminaalhooldusele. Kohtu arvates näitab isiku eelmine elu, et ta siiski võib hoida oma käitumist kontrolli all. Käesoleva menetlusega on isikule antud selge signaal 11 / 15 riskidest, mis kaasnevad kuritegude toimepanemisele. Katseaeg on piisavalt pikk isikult distsiplineeritava mõju avaldamiseks. ASITÕENDID Kriminaalasja juures on CD ja DVD plaadid, kokku 4 tk, mis on kriminaalasja materjalide osa ja jääb materjalidesse ning ei vaja eraldi seisukoha võtmist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained (kanepiõisikud ja peenestatud kanep), mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod tuleb hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tegemist on kopeeritud failide ja fotodega, millel puudub väärtus ega mille säilitamine oleks õigustatud muu legitiimse eesmärgiga. 14.03.2025 Allan Annaski kinnipidamisel ja Põhja allee 13-25, Kohtla-Järve, läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 2235 eurot, mis on 10.04.2025 uurija määrusega kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EExxx Swedbank AS-is selgitusega „Ida P, kriminaalasi 25244050267, Allan Annask, Evelina Annask“, tuleb konfiskeerida
Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et aadressil xxx, laual, kus oli karbi sees sularaha 825 eurot ja selle kõrval vaakumpakendid narkootilise ainega ja digitaalne kaal, on pärit arutatava asja esemeks olevast kuriteost. Veel leiti sellest korterist rahakummiga kinni pandud sularaha 950 eurot ning 400 eurot. Kriminaalasja uurimisel on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et sellel aadressil pakendasid süüdistatavad narkootilist ainet doosideks ning müüsid seda edasi ka sularaha eest (vt Allan Annaski kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung koopiafailidest leitud SMS vestlused Allan Annaski ja Evelina Annaski vahel). 60 eurot leiti Allan Annaski kinnipidamisel tema juurest. Arvestades, et tema juurest leiti ka 14 vaakumpakendit doosideks jagatud narkootilise ainega, peab kohus tõendatuks ka selle sularaha pärinemist arutatava asja esemeks olevast kuriteost. Ida prefektuuris on 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel hoiul järgmised esemed: plastmassist purk, kott kirjaga Guess, kasteet, visketäht, noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega, kumminui, teleskoopnui, mobiiltelefon Samsung ja mängukonsool Playstation. Plastmassist purk kui väärtusetu ese kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kott kirjaga Guess, noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega, mobiiltelefon Samsung ja mängukonsool Playstation kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele Allan Annaskile. Ida prefektuuris hoiul olevad kasteet, visketäht ( kui torkerelv), kumminui ja teleskoopnui on relvaseaduse § 15 alusel külmrelvad. Kuna külmrelvad võivad olla tsiviilkäibes piiratud ja nende omamine võib täita väärteokoosseisu, tuleb nad jätta vastavate asjaolude selgitamiseks Ida prefektuuri võimaliku väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. MENETLUSKULUD 12 / 15 Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud ekspertiisikulu, määratud kaitsja tasu ja sundraha. Süüdistatav Allan Annaskile mõistetakse 4 aastane vanglakaristus. Vanglas tööle määramise korral on tal mõningane sissetulek, mis tähendab, et ta on võimeline kandma mõistlikke menetluskulusid. Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Allan Annaskil tekkinud menetluskulu 905,63 eurot ning kohtumenetluses 1041,54 eurot (eelistung ja põhiistung). Esimese astme puhul sundraha on 2,5 kuupalga alammääras, 2215 eurot, mida kohus peab põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada kuni 500 euroni, arvestades süüdistatava seisundit, kuna menetluskulu terves ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Evelina Annaskil tekkinud menetluskulu 197,64 eurot ning kohtumenetluses 1114,68 eurot (eelistung ja põhiistung). Ka Evelina Annaski puhul peab kohus põhjendatuks menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg 3 alusel, määrates väljamõistetava sundraha summaks 500 eurot, kuna isikul ei ole töökohta hetkel, seega püsivat sissetulekut. Lisaks sellele on kriminaalasjas viidud läbi narkootilise aine- ja DNA-ekspertiis. Ekspertiisikulude lahendamisel on väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-121-13 p 6), mille kohaselt saab süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.