Obsah (6)

§ 416§ 4034§ 402§ 4062§ 4033§ 403

act OÜ hagi J.S vastu põhivõla 1335 euro 51 sendi ja viiviste saamiseks Hagi hind 1916 eurot 98 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX ), vol

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 04.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni tulenevalt IPF Digital Estonia OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 08.10.2018 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 3994526 (leping) ja selle lisadest, millest tulenevad nõuded on krediidiandja kostjale loovutanud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 315 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt. 1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja krediidiandjaga lepingu, mille kohaselt sai kostja krediiti 500 eurot, ning lepingu lisad, millega suurendati krediidilimiiti kolmel korral: 1100 euroni 07.10.2019 (leping nr 4574011), 1250 euroni 22.12.2020 (leping nr 4958350) ja 1350 euroni 10.07.2021 (leping nr 5123260) (lepingu lisad 1–3). Lepingu järgi oli intressimäär 23,88% aastas, krediidikulukuse määr 37,76%, tagasimakseid tuli teha iga kuu seitsmendaks kuupäevaks, määratud olid minimaalse osamakse arvutamise alused.  Lepingu lisa 1 järgi oli intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 45,96%, tagasimakseid tuli teha iga kuu kaheksandal kuupäeval, määratud oli minimaalse osamakse arvutamise alused.  Lepingu lisa 2 kohaselt oli intressimäär 47,88% aastas, krediidikulukuse määr 60,96%, tagasimakseid tuli teha iga kuu kaheksandal kuupäeval, määratud oli minimaalse osamakse arvutamise alused.  Lepingu lisa 3 järgi oli intressimäär 44,52% aastas, krediidikulukuse määr 55,77%, tagasimakseid tuli teha iga kuu üheksandal kuupäeval, määratud oli minimaalse osamakse arvutamise alused. Kostja rikkus lepingut ja selle lisasid, kui ta jättis tähtaegselt 09.04.2022, 09.05.2022 ja 09.06.2022, olles viivituses kolme järjestikuse maksega (dtl 12)

§ 416lg 1 mõttes.

Krediidiandja andis kostjale 09.06.2022 täiendava tähtaja kuni 29.06.2022, et tasuda võlgnevus 163 eurot 70 senti, ja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb ta lepingu üles. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 30.06.2022 üles, loovutas lepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded hagejale ja andis sellest kostjale teada (dtl 57). Krediidiandja andis kostjale krediiti kokku 3631 eurot 87 senti perioodil 08.10.2018–04.04.2022 (dtl 4 ja 12). Kostja on tasunud krediidiandjale kokku 3748 eurot 54 senti, millest 2296 eurot 36 senti on arvestatud põhiosa, 1415 eurot 98 senti intressi, 35 eurot 74 senti teenustasude ja 46 senti viiviste katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista:  1335 euro 51 sendi suurune põhivõlg (3631,87 – 2296,36)  432 eurot 57 senti, mis on seadusjärgne viivis perioodil 30.06.2022–03.06.2025  seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 04.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni. 1.

1. Hageja leidis, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollis kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Krediidiandja lasi kostjal esitada taotluse milles kostja märkis, et tema sissetulekud on 780 eurot kuus, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 214 eurot ja ülalpeetavaid on kaks (dtl 4–5). Krediidiandja tegi enne lepingu sõlmimist päringu Pensionikeskusesse ja Creditinfo andmebaasi, nendest päringutest saadud andmete alusel arvutati välja, et kostja keskmine netosissetulek on 561 eurot kuus, krediidiandja ei tuvastanud. maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu lisa 1 sõlmimisega seoses lasi krediidiandja kostjal esitada taotluse, milles kostja märkis, et tema sissetulekud on 1100 eurot, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 159 eurot ja ülalpeetavaid kolm (dtl 6–7). Krediidiandja tegi päringu Pensionikeskusesse ja Creditinfo andmebaasi, nendest päringutest saadud andmete alusel arvutati välja kostja keskmise 2 netosissetuleku suurus 2682 eurot kuus, kuid kostja taotluse tõttu arvestati sissetulekuks 1100 eurot, krediidiandja ei tuvastanud. maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu lisa 2 sõlmimisega seoses lasi krediidiandja kostjal esitada taotluse, milles kostja märkis, et tema sissetulekud on 1100 eurot, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 121 eurot ja ülalpeetavaid kolm (dtl 7–8). Krediidiandja tegi päringu Pensionikeskusesse ja Creditinfo andmebaasi, nendest päringutest saadud andmete alusel arvutati välja kostja keskmise netosissetuleku suurus 2026 eurot kuus, kuid kostja taotluse tõttu arvestati sissetulekuks 1100 eurot, krediidiandja ei tuvastanud. maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu lisa 3 sõlmimisega seoses lasi krediidiandja kostjal esitada taotluse, milles kostja märkis, et tema sissetulekud on 1100 eurot, majapidamiskulud 60 eurot, finantskohustused 100 eurot ja ülalpeetavaid kolm (dtl 9–10). Krediidiandja tegi päringu Pensionikeskusesse ja Creditinfo andmebaasi, nendest päringutest saadud andmete alusel arvutati välja kostja keskmise netosissetuleku suurus 2334 eurot kuus, kuid kostja taotluse tõttu arvestati sissetulekuks 1100 eurot, krediidiandja ei tuvastanud. maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.
2. Tartu Maakohus võttis 04.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 05.07.2025 kl 13.32 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostjal tuli seega esitada oma seisukoht hiljemalt 28.07.
3. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
4. Tartu Maakohus andis 05.12.2025 hagejale tähtaja seitse päeva, et esitada

§ 4034

lg 7 kohane nõude ümberarvutus, selgitades, et krediidiandja ei ole kohtu esialgsel hinnangul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus toimetas nõude ümberarvutuse esitamiseks tähtaja andmise määruse hagejale kätte 08.12.2025 kl 15.05 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Hageja tähtaegselt nõude ümberarvutust ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, sest kostja on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades

§ 4034lg 7 mõttes nõude juba täielikult täitnud.

5. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisad tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguteks

§ 402

lg 1 mõttes, sest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna. 6. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) või lepingu tervikuna (

§ 4062lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

6.

1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26). 3 6.
2. Krediidiandja pidi

§ 4034lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. 6.3. Krediidiandja pidi

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima kostja esitatud teavet mõistlikul viisil

§ 4033lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib

§ 4034

lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 7. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepingu ja selle lisade sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud

§ 403

4 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamisel, kui ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta ega küsinud kordagi kostja arvelduskonto väljavõtet vastupidiselt eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikas antud suunistele. 7.1. Kohus leiab, et krediidiandja pidi kostja krediidivõimelisust kontrollima lepingu sõlmimisel ning vähemasti ka lepingu lisa 1 sõlmimisel. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hagi esitamisel saab tugineda üksnes viimasele lepingulisale, mille järgi suurendati kostja krediidilimiiti100 euro võrra. Krediidiandja peab

§ 4034

lg 9 kohaselt ajakohastama tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist, kui krediidiandja ja tarbija on kokku leppinud tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 4034

lg 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RKTKo 09.10.2024, 2-20-1490/103, p 26). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades pidi krediidiandja kontrollima kostja krediidivõimelisust igal juhul ka lepingu lisa 1 sõlmimisel, sest krediidilimiiti suurendati sisuliselt kaks korda 500 eurolt 1100 euroni. 7.

1. Kohus leiab, et krediidiandja ei hinnanud kostja krediidivõimelisust lepingu ja selle lisa 1 sõlmimisel nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja ei hinnanud kostja kohustusi ning ei ole tõendanud, et muu teave kui kostja arvelduskonto väljavõte oleks olnud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust lepingu ja selle lisade sõlmimisel kostja esitatud andmete ning Pensionikeskuse ja Creditinfo andmebaasist saadavate andmete alusel. 7.
2. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks mingil viisil püüdnud kindlaks teha kostja kohustuste suurust või kontrollida kostja esitatud andmete õigsust. Näiteks jättis krediidiandja tähelepanuta, et kostja andmete järgi oli lepingu sõlmimisel tal kaks ülalpeetavat ja 4 majapidamiskulud 100 eurot, samas kui hilisema lepingu lisa järgi oli ülalpeetavate arv suurenenud kolmeni, kuid majapidamiskulud olid kostja väitel sellega vähenenud 60 euroni.
3. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul

§ 4034lg 7 järgi ei võlgne.

Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades tuleb kokkuvõttes jätta hagi rahuldamata. Kohus tuvastab, et kostja on saanud lepingu alusel krediiti kokku 3631 eurot 87 senti ning on teinud tagasimakseid kokku 3748 eurot 54 senti (dtl 12). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades nõuded juba täies ulatuses rahuldanud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja nõue saanud hõlmata põhivõlga, hagejal ei ole

§ 4034

lg 7 järgi õigust nõuda kostjalt intressi, sest lepingu ja selle lisade sõlmimise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%. 9. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kohus peab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, märgib kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 5