Obsah (4)

§ 173§ 175§ 1933§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-21-5474 Tsiviilasi A.Z-

) § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus märkis, et võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ettevõttes KASKA-LUIGA OÜ põllumajandustehnika operaatorina ning ühe kuu olnud lapsehoolduspuhkusel. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto 2 väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173

lg 2 sätestatud kohustust.

§ 173lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud menetluse kestel töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning vanemahüvitis. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra vähestel kordadel ning võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku 1423 eurot 55 senti, mis on võlgniku mittearestitava sissetuleku määra arvestades piisav. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173

lg 6 sätestatud kohustust.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 32-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, töötanud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist. MÄÄRUSKAEBUS 5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või muuta maakohtu määrust selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik võlgadest vabastamata. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud tulenevalt

§ 175

lg-st 3 esitama enne määruse tegemist võlausaldajatele teate, kas nad soovivad olla ära kuulatud suuliselt või esitada seisukohad kirjalikult. Üksnes võlgniku taotluse kättesaadavaks tegemist e-toimikus ei saa pidada võlausaldajate ära kuulamiseks. Võlausaldajale ei olnud sel ajal tagatud e-toimiku dokumentidele juurdepääsu, võlausaldaja esitas selleks eraldi taotluse. 3 Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173lg-tes 1–3 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohtus pidi

§ 175

lg 2 p 2 alusel keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.

§ 175lg 2 p 2 oli kohustav norm ega näinud ette kohtule kaalutlusõigust.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgniku sissetulekud ületasid 2025. a mais mittearestitavat summat. Võlgnikul oli

§ 173

lg 3 kohaselt kohustus loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi.

1. a mais oli võlgniku töötasu (neto) 1504 eurot 88 senti. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, seega oli võlgniku mittearestitav tulu 1181 eurot 33 senti. Võlgnik pidi loovutama võlausaldajatele 242 eurot 66 senti. Võlgnik loovutas võlausaldajatele üksnes 54 eurot 72 senti. Võlgnik tegi
2. mail 2025 makse T.S. 127 eurot ilma ühegi adekvaatse põhjuseta. Võlgnik rikkus
3. a mais seadusest tulenevat loovutamiskohustust ning võlausaldajatel jäi saamata 187 eurot 94 senti, millega võlgnik kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtuvad regulaarsed kulutused tanklates, samuti igakuised ülekanded G.P. märkega „garaaži üür“ 120 eurot ning
4. mail 2025 makse ettevõttele A-Ülevaatus Otepää 55 eurot eelduslikult sõiduki ülevaatuse eest. Võlgnik ei ole aruannetes märkinud, et talle kuuluks vara, sh sõiduk. Arvestades tanklas tehtud sagedasi makseid, igakuiseid makseid garaaži üüri tasumise kohta ja makset sõiduki ülevaatuse eest on võlausaldajal kahtlus, et võlgnikule kuulub sõiduk. Auto on luksusese, mille ülalpidamine võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole põhjendatud, võlgnikul on võimalus kasutada ühistransporti. Lisaks on tegemist vara varjamisega aruandes, st

§ 173lg 2 rikkumisega.

Võlgniku elustiil ei peegelda tema siirast soovi täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi, või võlgnik omab suuremat sissetulekut võrreldes ametliku töötasuga, mis laekub tema pangakontole. Auto ülalpidamine on võrdlemisi kulukas ning ei peegeldu täies ulatuses võlgniku pangakontolt. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas võlgnikule kuulub vara (sõiduk), kas võlgnik on üritanud sellise vara omamist varjata, kas vara kuulub menetluse käigus realiseerimisele ning millisest sissetulekust võlgnik seda ülal peab. Võlgnik on rikkunud PankS § 173 lg-t 1, mille kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht, kuid töötasu on püsinud madal, v.a paar viimast kuud. Seaduse kohaselt on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on tasunud võlausaldaja nõudest 2%. Riigikohus on märkinud

1. oktoobri
2. a määruse tsiviilasjas nr 2-11-24696 p-s 19, et võlgniku kohustuste rikkumiseks võib pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Võlgnik ei ole kohtule põhjendanud ega esitanud tõendeid, kas ta on otsinud tasuvamat tööd (kandideerinud uutele töökohtadele) või otsinud nt hooajalisi tööampse, et oma sissetulekuid suurendada. See omakorda tekitab kahtluse, et võlgnikule tasutakse töö eest osaliselt sularahas, kuna võlgniku pangakontolt nähtub nt sõiduki ülalpidamine. Võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on (RKTKm 05.10.2016, 3-2-1-90-16) märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud 4 juhul loovutuskohustuse olemusest, sest sellise kohustuse rikkumisega jääb võlausaldaja ilma rahast, millele tal on seaduse alusel õigus. Käesolevas asjas on võlausaldajad jäänud ilma rahasummast, mis kuulus seaduse järgi nende võlgade katteks. VÕLGNIKU SEISUKOHT
3. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu. Võlgnik selgitas, et ta käis ülevaatusel isale kuuluva autoga, mida tema ema kasutab tööl ja arsti vastuvõttudel käimiseks. Võlgnik on käinud emale kütet tankimas. Võlgnik on paaril korral tasunud kütte eest oma kaardiga, pärast on ema raha talle sularahas tagasi andnud. Võlgnik on saanud vanematelt autot laenata, et lapsega Tartus arstil käia. Võlgnik kandis T.S. raha võlgniku lapsele ostetud riiete eest. Võlgnik on teinud ülekandeid sellest rahast, mis on jäänud talle elamiseks. Võlgnikul ei ole võimalik võtta lisatööd, kuna ta kasvatab üksinda kolme ja poole aastast tütart. Võlgnik viib lapse hommikul kell 7.45 lasteaeda ja hiljemalt 18.00 peab tal järel olema. Võlgnik on pidanud haiguslehtedel olema, kuna lasteaias on tihti lastel viiruseperiood ning laps ei saa lasteaeda minna. Võlgnik maksab garaaži üüri sõbraga pooleks, võlgnik teeb ülekande oma kontolt ja tema annab võlgnikule tagasi. Võlgnik remondib garaažis isa autot, mis on odavam, kui viia auto remonditöökotta. Ühistranspordiga ei ole võimalik tööl käia, kuna XXXX X vastavatel kellaaegadel bussid ei liigu. Võlgnik saab tööle töökaaslastega, isiklikku autot ta ei oma. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
4. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas, et nõustub määruskaebuses toodud põhjendustega. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Võlausaldaja Holm Bank AS teatas, et nõustub osaliselt määruskaebuse toodud seisukohtadega ning maakohtu määrus tuleb tühistada. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Puuduvad andmed, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd või lisatööd. Aastaid samal töökohal pigem madala palga eest töötamist ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Samuti ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena üksnes töökoha olemasolu, ilma töötasu suurust arvestamata. Võlgnik võib olla rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.

Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub mootorsõiduki olemasolu, samas ei ole võlgnik aruannetes nimetatud asjaolu välja toonud. Maakohus ei ole mootorsõiduki olemasolu kohta seisukohta võtnud. Võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust 2025.

a mais, kui võlgniku sissetulek oli tavapärasest suurem. Teised võlausaldajad ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
2. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse
3. mai
4. a määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 68 642 eurot 5 4 senti. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 1659 eurot 69 senti ja tema jaotise suuruseks on 1,86% võlausaldajatele pankrotimenetluses välja maksmisele kuuluvast varast. Tema pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks oli 1273 eurot 80 senti, millest võlgnik määruskaebuse kohaselt tasus kohustustest vabastamise menetluse kestel kokku 26 eurot 48 senti. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
6. aasta
7. juunini. Enne
8. juulit 2020 kehtinud

§ 175

lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte

§ 1933lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga. 11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud

§ 175

lg-t 3, mis sätestas, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist asjasse puutuva normiga, sest see reguleerib võlausaldajate ärakuulamist juhul, kui kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise kohustust, kuigi see võib olla mõistlik. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on saanud esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohti määruskaebemenetluses. 12. Võlgniku kohustustest vabastamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

§ 175

lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku

§ 175lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Määruskaebuse kohaselt on võlgniku rikkumised järgmised: - võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-t 1, kuna ei ole otsinud tasuvamat tööd; - võlgnik võib olla rikkunud

§ 173

lg-t 2, kuna võlgnik võib varjata vara (sõiduki) olemasolu ja oma tegeliku sissetuleku suurust; - võlgnik on rikkunud

§ 173lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, kuna jättis 2025.

a maikuus võlausaldajatele loovutamata 187 eurot 94 senti. Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks ja leiab, et rikkumistega on kahjustatud võlausaldajate huve. 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 6 Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, märkides, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ning ühe kuu olnud lapsehoolduspuhkusel. Maakohtu seisukoht on põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgnikku saab pidada oma kohustusi rikkunuks seetõttu, et ta ei ole otsinud tasuvamat tööd või n-ö hooajalisi tööampse, et oma sissetulekut suurendada. Määruskaebuse esitaja märgib Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti, et olenevalt asjaoludest võib mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid aga ei ole. Võlgnik selgitab vastuses määruskaebusele, et ta ei saa teha lisatööd, kuna kasvatab üksinda kolme ja poole aastast tütart ja on pidanud seetõttu ka tihti haiguslehtedel olema. Võlgnik on ka maakohtule 30. aprillil 2025 saadetud vastuses selgitanud, et ta kasvatab üksinda oma kolmeaastast tütart, kelle haigestumiste tõttu on võlgnik olnud sunnitud töölt eemal olema (dtl 350). Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

lg-s 2 sätestatud kohustusi, märkides et võlgnik on esitanud kohtule kõik nõutud aruanded ja lisanud nendele oma pangakonto väljavõtte ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Maakohtu seisukoht on põhjendatud. Asjaolu, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed tanklates, garaaži üüri ja sõiduki ülevaatuse eest tasumine, ei ole võlgniku selgitusi arvestades ringkonnakohtu hinnangul piisav, selleks et asuda seisukohale, et võlgnik oleks varjanud vara (sõiduki) olemasolu. Võlgniku pangakontolt nähtuvad kulutused ei anna ka alust asuda seisukohale, et võlgniku tegelik sissetulek peaks olema suurem pangakontolt nähtuvast sissetulekust. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku mittearestitava sissetuleku määra arvestades on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid (kokku 1423 eurot 55 senti) piisavas ulatuses. Määruskaebuses tuginetakse sellele, et võlgnik jättis 2025. a mais oma töötasust võlausaldajatele loovutamata 187 eurot 94 senti. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse

§ 173

lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on usaldusisiku kohustuseks

§ 172lg 2 järgi.

14. Maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte kohaldamine võlausaldajate huvide kahjustamist

§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. 15. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks 7 (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud samal töökohal. Võlgnik märkis pankrotiavalduses, et tema töökoht tagab talle stabiilse sissetuleku, mis on mõistliku suurusega ja pigem üle keskmise. Isegi kui võlgnik oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, siis ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikule oleks selgitatud tema kohustusi (v.a üldised selgitused kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses). Seega ei saaks praegusel juhul ka seetõttu heita võlgnikule ette seda, et ta ei otsinud tasuvamat tööd või lisatööd. 16. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5).

17. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. vabastanud võlgniku tema Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse estiaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8