Obsah (8)

§ 168§ 165§ 657§ 651§ 456§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-22-9810 Tsiviilasi Akti

§ 168

lg 5 kohaldamise tingimus, s.o kostjad ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks esitanud hagi kostjate vastu kohtusse põhjendamatult. Hageja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning ühisvara jagamise nõude aluseks olev põhiline asjaolu, mille tõttu hageja üldse kohtule hagile esitas, on kostja I tegevuse (võlgnevuse tasumise) tulemusel ära langenud. Tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada (vt nt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088 p 10.2). Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ees olev kohustus oleks täidetud enne hageja kohtusse pöördumist ja/või hageja oleks kohtusse pöördunud perspektiivitu nõudega. Kostja I võõrandas oma vara, mille arvel saaks täita hageja rahalist nõuet kostja I vastu, lähikondsele ehk kostjale II. Seetõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma mõlema kostja vastu. Seega menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 4 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 805 eurot (pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust 735 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 1508 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli 11,75 tundi ning tasumäär 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ja alates

1. oktoobri
2. a toimingutest 169 eurot tunnis (käibemaksuta). Maakohus leidis, et riigilõivude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks pidada lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja tunnitasumäär 169 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks ei ole hagiavalduse koostamisel toimingud paljundamine ja komplekteerimine (menetlusdokumendid on esitatud digitaalselt allkirjastatuna e-mailiga või e-toimiku vahendusel), mistõttu maakohus vähendas ajakulu toimingutele 0,25 tunni võrra. Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Maakohus määras hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2185 eurot (lepingulise esindaja tasu 11,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis ja riigilõivud 805 eurot) ja mõistis selle kostjatelt välja. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja II palub tühistada maakohtu määruse hageja menetluskulude kostjate kanda jätmise osas ja teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub mõista määruskaebemenetluse kulud hagejalt välja. Kostja II ei nõustu, et võla tasumine menetluse ajal oli kooskõlas eesmärgiga, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hageja eesmärk, et kostja I maksaks oma võla, oli väljaspool praegust menetlust. Praeguse kohtuasja eesmärk oli tunnistada hagis nimetatud tehing kehtetuks ja seejärel jagada korteriomand kostjate vahel. Selle eesmärgi saavutamine ei tähendanuks võla tasumist. Hageja märkis hagiavalduses sh, et „… on praktiliselt võimatu leida ostja 1/2 kinnisasjale, kuna puuduvat soovijad, kes sooviskid omandada vaid 1/2 kinnisasjast“. Korteris elab neli inimest – kostja II ja tema lapsed. Kui korteri väärtus on umbes 20 000 eurot, oleks selle müük enampakkumisel 533 euro 34 sendi sissenõudmiseks 4 vastuolus vara võõrandamise proportsionaalsuse põhimõtetega. Seetõttu ei ole kostja I võlgnevuse tasumine tehingu kehtetuks tunnistamise kohtumenetluse käigus hageja nõude kohtusse esitamisel deklareeritud nõude eesmärgi saavutamine. Maakohtu järeldus hagi eesmärgi saavutamise kohta on ekslik ja vastuolus nõudega, et kohtuotsus peab olema põhjendatud. Maakohtu järeldus määruse p-s 10 on vastuolus sama määruse p-s 9 esitatud järeldusega. Kohtu vastuolulised järeldused muudavad määruse põhjendamatuks. Menetluskulude sissenõudmine kostjatelt hageja kasuks, täitmata

§ 168lg 6 tingimusi, on seadusega vastuolus.

Maakohtu järeldus määruse p-s 10, mille kohaselt kostjal I ei ole vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, mistõttu oli hageja õigustatud kostjate vastu kohtusse pöörduma, on seadusega vastuolus. Maakohtu nimetatud

§ 168

lg 4 ja § 165 lg 3 ei sätesta menetluskulude sissenõudmise alusena hageja kohtusse pöördumise põhjendatust.

§ 165

lg-s 3 on sätestanud, et kostjad vastutavad menetluskulude eest juhul, kui kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Kohtuotsust ei ole tehtud kostjate kahjuks. Isegi kui ühisvara jagamise tehingu tühistamine oli teoreetiliselt võimalik, siis korteri sunniviisiline jagamine endiste abikaasade vahel kolmanda isiku nõudmisel on põhimõtteliselt võimatu. Võlgnikuks oli ainult kostja I, kostja II vastu ei olnud kellelgi rahalisi nõudeid. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja II kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjal I olid hageja ees võlgnevused, mida kostja I lahusvara arvelt ei õnnestunud täita aastaid. Hageja saatis
2. jaanuaril 2022 kostjatele hagihoiatuse ühisvara jagamiseks, pärast mida sõlmisid kostjad
3. veebruaril 2022 ühisvara jagamise lepingu, millega kostja I loobus oma ainukesest varast. Kostjad sõlmisid ühisvara jagamise lepingu teadlikult ja tahtlikult kostja I nimelt vara välja viimiseks ja ühisvara jagamise hagi vältimiseks. Kostjad on võlgnevused täielikult täitnud alles kolm aastat peale hagi esitamist. Enne hagi esitamist ei tasutud võlgnevust pea kümme aastat kestnud täitemenetluse jooksul, täitemenetlus kostja I vara arvel on ebaõnnestunud ja seda ka kolm aastat kestnud kohtumenetluse vältel. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid ning seda, kes on kohtumenetluse põhjustanud. Hagi on esitatud kohtusse kostjate tegevusest tingituna ehk kohtumenetluse on põhjustanud kostjad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud kostjate kanda. Muus osas 5 ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid, jätnud põhjendatult menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kui hageja loobub hagist, kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines menetluskulusid kostjate kanda jättes ebaõigesti

§ 168lg-le 4.

Alus hageja menetluskulude kostjate kanda jätmiseks tuleneb

§ 168lg-st 5.

Maakohus leidis ebaõigesti, et täidetud ei ole

§ 168

lg 5 kohaldamise tingimus, s.o kostjad ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Põhjendatud on määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohtu põhjendused

§ 168lg 5 kohaldamata jätmisel ja § 168 lg 4 kohaldamisel on vastuolulised.

Üldjuhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Maakohus leidis õigesti, et hageja eesmärgiks ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõude esitamisel oli saavutada oma nõude täitmine ning hageja on selle hagiga taotletud eesmärgi saavutanud. Tehtud sooritus (võlgnevuse tasumine) vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hagist loobumise võib tingida ka selline tegevus, mida hagi ese otseselt ei hõlma (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14; 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Seega saab lugeda, et kostjad on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

12. Menetluskulud saab jätta

§ 168

lg 5 järgi kostjate kanda üksnes juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10.2). Seega hindas maakohus õigustatult mh hageja poolt kohtusse pöördumise põhjendatust. Maakohus leidis õigesti, et hageja oli õigustatud kostjate vastu kohtusse pöörduma. Kostjad ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Tagasivõitmise nõude esitamise üldisi eeldusi reguleerib TMS § 187 lg 2, mis annab sissenõudjale (TMS § 5 lg 1) võimaluse tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument (TMS § 2 lg 1), tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 reguleerib täitemenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise erikoosseisu ning võimaldab abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasi võita eeldusel, et täidetud on ka TMS §-s 190 sätestatud eeldused. TMS § 190 p 1 järgi on pärast täitemenetluse alustamist sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe, juhul, kui võlgnik sellega olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, tagasivõidetav ilma muid eeldusi tuvastamata (vt RKTKo 22.11.2017, 2-15-16664/48, p 13; RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244/37, p 14.1.1). Kostjad ei ole menetluses vastu vaielnud TMS § 190 p 1 eelduste esinemisele. Põhjendamatu on kostja II seisukoht, et korteri sunniviisiline jagamine endiste abikaasade vahel kolmanda isiku nõudmisel on põhimõtteliselt võimatu. Ühisvara jagamise nõude esitamist ei saa välistada asjaolu, et kostja II ei olnud hagejale võlgu. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus 6 ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, võib sissenõudja TMS § 14 lg 2 alusel nõuda võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 13. Kostja II ei ole toonud esile asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

§ 168

lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10). 14. Kostja II viitab

§ 168

lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul ei võtnud kostjad hagi õigeks. Võlgnevust ei õnnestunud mitme aasta jooksul enne hagi esitamist ega ka kohtumenetluse ajal täitemenetluse kaudu kostjalt I sisse nõuda, võlgnevus tasuti täielikult enam kui kolm aastat pärast hagi esitamist. 15. Maakohus tugines menetluskulusid solidaarselt kostjate kanda jättes mh

§ 165

lg-le 3, mille esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostja II märgib, et praegusel juhul ei ole otsust tehtud kostjate kahjuks. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et

§ 165

reguleerib menetluskulude jaotust üksnes kaashagejate või -kostjate omavahelises suhtes. Määruskaebuses ei tugineta sellele, et kostjad peaksid omavahelises suhtes vastutama menetluskulude eest teisiti kui solidaarselt.

§ 165lg 3 kohaldub juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et praegusel juhul ei olnud kostjad solidaarvõlgnikud (VÕS § 65).

§ 165

lg 3 asemel tuleb kohaldada

§ 165

lg-t 1, mille esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus saab

§ 165

lg 1 alusel mh otsustada, et kulude kandjad vastutavad solidaarselt.

§ 165

lg-d 1 ja 3 on kohaldatavad ka juhul, kui kohus ei lahenda asja sisuliselt, s.o asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise puhul. 16. Ülaltoodud põhjendustel tuleb menetluskulud maakohtus jätta

§ 168lg 5 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja II kanda.

Hageja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele, kliendile ülevaate andmisele, kohtupraktika analüüsimisele ja seisukoha koostamisele 2 tundi, hageja esindaja tunnitasu oli 169 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 169 eurot ei ole praeguses asjas põhjendatud. Tegemist ei olnud keskmisest mahukama või keerukama vaidlusega ning hageja loobus hagist võlgnevuse tasumise tõttu. Ringkonnakohus loeb hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 240 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 (allkirjastatud digitaalselt) 8