← Eesti

2-24-124751/14

Obsah (9)§ 113§ 82§ 397§ 101§ 4034§ 1§ 402§ 403§ 94

act OÜ hagiavaldus E. M. vastu võlgnevuse nõudes 2 841.15 eurot Hagi hind Menetlusosalised Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX);

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2194,25 eurot) alates 15.04.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt XXX (endine XXX) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 30.04.2021 laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotluseid kokku 21 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 30.04.2021. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 6 637 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud eritingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas. Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 3000.00, ja aastaintressil 48,107% aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 48,107% aastas 2

(7)2-24-124751 ehk 0,1318% päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 7 308.03 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 3 637.90 eurot, kulude katteks 241.61 eurot ja intressi katteks 3 428.52 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, septembrikuu osamakse summas 156 eurot, maksetähtaeg 30.09.2023, oktoobrikuu osamakse summas 157.43 eurot, maksetähtaeg 30.10.2023, novembrikuu osamakse summas 156.15 eurot, maksetähtaeg 30.11.2023, detsembrikuu osamakse summas 161.82 eurot, maksetähtaeg 30.12.2023 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu ülesse 29.12.2023.

5. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 6 637 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 3 637.90 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 2 999.10 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud inkassomenetluses 804.85 eurot, kuulub kostja poolt tasumisele põhinõude jääk 2 194.25 eurot mille hageja palub kostjalt välja mõista. 6.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 48.107% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt 225.31 eurot (kostja poolt teostatud viimase makse järgnevast päevast alates, so alates 03.11.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.12.2023). 7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist

§ 113lg 1 alusel.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates kostja viimasest tasumisest 08.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.04.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 176.94 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.04.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11.15% aastas. 8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (

§ 4034

) järgimiseks kogus krediidiandja XXX (endise ärinimega XXX) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, sh vestlus kostjaga telefoni teel, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on 3

(7)2-24-124751 seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (

§ 4034lg 2).

Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks võib tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast. Antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ja kehtivate maksehäirete puudumine ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto väljavõtet. 9. Hageja palub vastavalt

§-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 194.25 eurot, intressi 225.31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 176.94 eurot ja viivised

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2 194.25 eurot alates 15.04.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni.

  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohus võttis 16.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile XXX saadetud materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei nõutud“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt elektroonilisele aadressile XXX, kuid kinnitused puuduvad. Kostja telefon XXX kutsub, kuid keegi ei vasta. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 22.09.2025 päringu vastuse kohaselt Politsei infosüsteemidel on järgmised kontaktandmed: elukoha aadress: XXX (kehtib alates 11.03.1998). Politsei- ja Piirivalveametil pole rohkem andmeid E. M. viibimiskoha kohta andmeid. XXX saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule märkega “saaja ei olnud kohal“. Seega toimetas kohus dokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (loetud kätte toimetatuks 25.10.2025). Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja esineb alus hagi rahuldamata jätmiseks.
  4. Hageja on taotlenud kostja poolt hagile vastamata jätmisel asjas eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole hagile vastanud. Samas käesoleval juhul ei ole kostja vastuse esitamata jätmisel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4

(7)2-24-124751
  1. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu
  2. detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (
  3. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).
  4. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 30.04.2021 esialgse laenutaotluse XXX iseteeninduskeskkonnas. Kokku esitas kostja 21 taotlust krediidi väljastamiseks. Laenulepingu loeb hageja poolte vahel sõlmituks 30.04.
  6. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1lg 5 mõttes, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust.

17. Kostja pole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda tema poolt omaksvõetuks järgmised faktilised asjaolud: 1) XXX (XXX) ja kostja sõlmisid 30.04.2021 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 3 000 eurot, intressimääraga 48.107% aastas, krediidi kulukuse määr 60.27% aastas, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena, milleks on; (a) 5% kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (b) 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot. Esimene väljamakse tehti kostjale 30.04.2021; 2) Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses, mistõttu vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

3) Hagiavalduse ja hagi lisa nr 4 (dtl 98-100) järgi kasutas kostja krediiti kokku 6 637 eurot ja tegi krediidilepingu katteks tagasimakseid kokku summas 7 308.03 eurot, millest krediidisumma katteks on loetud 3 637.90 eurot, inkassomenetluses on tagasi makstud veel 804.85 eurot; 4) Kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alates septembrist 2024.a, seda vähemalt kolme, so septembri, oktoobri ja novembri osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti lepingute ülesütlemise hoiatus ja anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.12.2023 saadeti kostjale teatis lepingu lõpetamise kohta. 18.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse 5

(7)2-24-124751 korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). 20.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 21. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist 6

(7)2-24-124751 teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  1. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.
  2. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning registrite nagu Rahvastikuregister ning Creditinfo poolt hallatav maksehäirete registri andmetele. Hagejal oli

§ 4034

lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele laenutaotluses ja laenulepingu sõlmimisel krediidiandja ja kostja vahel läbi viidud telefonivestlusele. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Üksnes kostja nimetatud andmete või telefonivestluse põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada kostja võimaliku finantsilise riskikäitumise kohta. Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 23. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). 24.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 30.04.2021 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 29.12.2023 4% aastas.
  3. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 6 637 eurot ja on tagasi maksnud 7 308.03 eurot ehk on tasunud 671.03 eurot üle. Kuivõrd lepingu kehtivuse perioodil kujunes intressi summaks seadusjärgse intressi alusel 214.66 eurot, on tagasimaksete alusel tasutud ka seadusjärgne intress. Sellises olukorras ei pea kohus võimalikuks kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust ega intressi rohkem välja mõista. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal ei põhinõude ega viiviste väljamõistmise nõuet. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulud
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava 7

(7)2-24-124751 määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 27. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.