KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-24-18675 Tsiviilasi ER

) §-dega 127, 128 ja

1. Puudutatud isik on menetluses läbivalt ja järjepidevalt vastu vaielnud kindlustusvõtjale väidetavalt tekkinud kahjule ja selle suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt kahjustada saanud kaup asus üldse vaidlusaluses korteris. Avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist kohtule esitatud nimekirjas märgitud kaubale. Kohtule esitatud piltidelt ja videotelt ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist konkreetsetele kaubaartiklitele. Avaldaja oma menetlusdokumentides ega maakohus oma lahendis ei ole põhjendanud, milline pilt ja milline ajatempel millises videos tõendab kahjustada saanud kauba nimekirjas konkreetsele kaubaartiklile tekkinud kahju. Kohus on määruse punktis 12 viidanud vaid sellele, et kohtule esitatud piltidelt ja videotest on näha, et kahjustada on saanud pakendid ja muud kaubad. Seega ei ole kohus tuvastanud, kas kahjustada saanud kauba loetelus nimetatud kaup asus aadressil Kesktänav 14, Aseri alevik ning kas kauba kahjustus ja kahjustuse aste on kajastatud kohtule esitatud piltidel ja videotel. Kui piltidelt ei ole võimalik kaubaartikleid eristada, siis on põhjendatud puudutatud isiku kahtlus, et kahjustada saanud kaup ei pruukinud üldse asuda vaidlusaluses korteris. Kohtule esitatud Pakenditööstus OÜ arve nr 230551 kohaselt on kindlustusvõtja asukohaks märgitud Kooli tn 8, Aseri alevik, Viru-Nigula vald. Seega ei tõenda Pakenditööstus OÜ arve, et sellel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav
2. Chemical Partners arvel on kindlustusvõtja asukohana märgitud Kesktänav
3. Seega ei tõenda ka see arve, et sellel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav
4. Proforma arvetel on kajastatud ostjana Glafira Nagel, kes ei ole kindlustusvõtja seaduslik esindaja. Kaup on arve kohaselt tellitud aadressile Kesktänav
5. Seega ei tõenda proforma arved, et nendel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14 ning kuulus kindlustusvõtjale. Kahju tekkimist ei tõenda vaid kohtule esitatud nimekiri kaubast. Nimekirja on avaldajale esitanud kindlustusvõtja. Kui kindlustusvõtjale tekkis nimekirjas nimetatud kauba osas väidetavalt kahju, siis peab olema võimalik kontrollida, kuidas on tuvastatud nimekirjas märgitud kaubale kahju tekkimine ja mis ulatuses kahju tekkis, st kas tegemist on osalise kahjuga, asja kahjustumisega või asja hävinemisega. Kahju tekkimist saab tõendada tavapärane ülevaatusakt, milles avaldaja oleks ise tutvunud kahjustada saanud kaubaga, veendunud, et kaup paiknes kahju tekkimise asukohas ja kus täpselt kahjustada saanud kaup korteriomandis paiknes. Aktis saab avaldaja kinnitada osaliselt kahjustada saanud või täielikult mahakandmisele mineva kauba ning ülevaatusakti saab allkirjastada avaldaja volitatud esindaja. Selline vaatlusakt on TsMS § 229 lg 2 järgi ka asjakohane tõend tsiviilkohtumenetluses. Vaid kaubaarved ja kaubanimekiri ei saa tõendada kahju tekkimist. Ettevõttekindlustuse tingimuste järgi on kindlustusvõtja kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustustatud esemega (punkt 10.1), võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise kohta puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni (punkt 10.3.4), esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks ning kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta (punkt 10.3.5). Eelnevast tulenevalt on avaldaja ise oma kindlustustingimustes ette näinud konkreetsed nõuded selleks, et avaldaja saaks tuvastada kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Kahju kindlakstegemine on avaldaja kohustus. Praegusel juhul on avaldaja kõik nimetatud võimalused kahju kindlakstegemiseks ise mööda lasknud. Avaldaja on kirjavahetuses puudutatud isikuga kinnitanud, et mingit ekspertiisi läbi ei viidud, mis annab alust jõuda järeldusele, et avaldaja kahju kohapeal kindlaks tegemas ei käinud. Tegemist on täielikult avaldaja kontrolli all olnud võimalustega. Kahju kindlakstegemine eelneb ka puudutatud isiku vastu eduka nõude maksma panemisele. Avaldaja esitatud kindlustusvõtja
6. septembri
7. a kirjast saab järeldada, et kui kahjujuhtum toimus
8. augustil 2024, siis juba
9. septembriks 2024 oli kindlustusvõtja ise sisuliselt kõik väidetavalt kahjustada saanud kaubad ära visanud, mistõttu ei saanud ka avaldaja ise tekkinud kahju kontrollida ega ülevaatust teostada. Kauba ära viskamine, ilma eelnevalt vaatlust ega akte koostamata, on olnud täielikult kindlustusvõtja ja avaldaja võimuses. Asjaolu, et kindlustusvõtja oli kauba ära visanud, ei tähenda, et avaldaja poleks pidanud tekkinud kahju kindlaks tegema.

§ 489lg 1 kohaselt on kahju ja selle suuruse kindlakstegemine avaldaja kohustus.

Puudutatud isik ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt iga kahjustunud või hävinud üksik toode ei saa nähtuda piltidelt ja videost ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab vaid kohtule esitatud nimekirjast. Seejuures ei nõustu puudutatud isik kohtu etteheidetega selle kohta, et puudutatud isik oleks pidanud minema enne kohtumenetlust tutvuma väidetavalt kahjustunud kaubaga ja kontrollima, kas see on sama kaup, mis on kajastatud kahjustada saanud kauba nimekirjas. Avaldaja

1. septembri 2024 kirjast, millega avaldaja andis puudutatud isikule teada, et viimane mingu tutvugu kahjustatud kaubaga, nähtub, et selleks ajaks oli kindlustusvõtja suure osa kaubast juba hävitanud. Seega ei oleks saanud puudutatud isik kahjustatud kaubaga niikuinii tutvuda. Tegemist ei ole ka puudutatud isiku kohustusega. Avaldaja peab kahju ja selle olemasolu tõendama. Maakohus on ebaõigesti jaotanud asjas tõendamiskoormuse. Kui puudutatud isik vaidleb kahju tekkimisele vastu, siis tuleb avaldajal kahju tekkimist TsMS § 230 lg 2 järgi nõuetekohaselt tõendada. Tõendamiskoormuse jaotus kujutab endast tõendamata jätmise riski jagamist: olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal kohus saaks asjaolu esinemise või puudumise üle kindlalt otsustada, siis peab pool, kellel lasub tõendamiskoormus, arvestama, et kui ta ei suuda kohut veenda enda kasuks otsustama, teeb kohus otsuse tema kahjuks isegi siis, kui vastaspool samuti ühtki tõendit ei ole esitanud. Praegusel juhul ei ole kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlaks tehtud, mistõttu ei saanud kohus avaldust rahuldada. Lisaks leidis puudutatud isik, et maakohus on lugenud kahjujuhtumi toimumise puudutatud isiku korteris usutavaks ainuüksi kindlustusvõtja kahe video põhjal, mille puhul ei ole tõendatud nende tegemise koht ja millele puudutatud isik on vastu vaielnud. Maakohus on jätnud kõrvale avaldaja tõendamiskohustuse kohase täitmise ning teinud otsuse üksnes usutavuse pinnalt. Avaldaja esitatud videotel on näha altlaetavat pesumasinat, aga puudutatud isiku korterit kasutatava üürniku andmetel on puudutatud isiku korteris pealtlaetav pesumasin. Ei ole teada, millises korteris on tehtud asjas esitatud video. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta määruskaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku seisukohad ja tõendid asjassepuutuvad ja tõendid tuleks jätta kohtul asja juurde võtmata. Puudutatud isik ei ole varasemalt väitnud, et avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt kahjustatud kaup asus vaidlusaluses korteriomandis. Alles määruskaebuses sellise vastuväite esitamine on üllatuslik ega ole põhjendanud. Pakenditööstus OÜ arvel toodud aadress Kooli tn 8, Aseri on ettevõtte My Magic OÜ äriregistrijärgne aadress. Tegemist on ilusalongiga, mis tegutseb mh Tallinnas asukohaga Rävala pst 19 ja Aseris, Kesk tn
3. Avaldaja on asjas esitatud tõenditega tõendanud kahjustatud kauba olemasolu kindlustusvõtja ilusalongis. Avaldaja andis puudutatud isikule võimaluse minna kahjustatud kaubaga tutvuma, kuid puudutatud isik loobus igasugusest koostööst nõude menetlemisel. Määruskaebuse täpsustus ja tõendid on arusaamatud ning eksitavad, samuti ei ole puudutatud isik põhjendanud, miks neid pole esitatud varasemas menetluses. Suure tõenäosusega on puudutatud isik oma korteris pesumasina pärast avariid välja vahetatud. Puudutatud isiku esitatud pildil on nii põrandaplaat kui ka seinaviimistlus ja vannikardin samad, mis avaldaja esitatud videos. Võib ka kahelda, kas esitatud pilt on tehtud üldse puudutatud isiku korteris või on see tehtud pärast avariid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, mh eelmenetluse ülesannete täitmiseks (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud välja selgitamata kohtulahendi tegemiseks olulised asjaolud, rikkunud selgitamiskohustust ning jätnud määruse olulises ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus TsMS §-ga 659).
6. Avaldaja esitas

§ 492

lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude.

§ 492

lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§ 164

lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 23). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluses selgitanud välja kahju tekkimise asjaolusid ja selgitanud pooltele tõendamiskoormuse jaotust. Maakohtu menetlus on piirdunud poolte seisukohtade vahetusega. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21, RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Arvestades puudutatud isiku vastuväiteid vaidlevad pooled muu hulgas selle üle, kas veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest või mitte. Olukorras, kus maakohus pidas avaldaja esitatut kahjustava asjaolu tõendamise seisukohalt piisavaks, oleks maakohus pidanud selgitama puudutatud isikule tema väidete tõendamiskoormust. 9. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi avaldaja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose puudutatud isiku tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Nõude omandamine

§ 492

lg 1 alusel ei mõjuta avaldaja kohustust oma nõuet puudutatud isiku vastu tõendada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud 3134 eurot 30 senti. Samas asjaolu, et avaldajale läks hüvitatud kahju ulatuses

§ 492

lg 1 kohaselt üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu, ei tähenda, et puudutatud isik vastutab avaldaja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses. Maakohus ei ole tekkinud kahju suuruse kujunemist sisuliselt hinnanud, mistõttu on maakohtu määrus selles osas põhjendamata. Asjaolu, et avaldaja hüvitas väidetavalt tekkinud kahju kindlustusvõtja esitatud kahjustada saanud kauba loetelu alusel ja raamatupidamiskandest lähtuvalt, ei tähenda, et nimetatud asjaolud on piisavad kohtumenetluses kahju ja selle suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku vastuväidetega tekkinud kahjule ja selle suurusele, samuti puudutatud isiku

1. jaanuaril 2025 esitatud tõenditega, millega avaldaja põhjendas nõude suurust kohtueelse nõude esitamisel puudutatud isikule. Toimikust nähtuvalt ei ole avaldaja pidanud vajalikuks neid tõendeid kohtumenetluses ise esitada. Asja lahendamise seisukohalt ei ole oluline, kas puudutatud isikule anti võimalus väidetavalt kahju saanud kaup üle vaadata või mitte ja kas ta seda ka tegi. Avaldaja peab esitama kahju kujunemise asjaolud ja tõendama kahju suurust. Kahju suuruse tõendamatuse korral tuleb jätta avaldus vastavas osas rahuldamata.
2. Maakohus on lahendanud asja kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus poolte seisukohad kahju tekkimise ning suuruse suhtes on nii erinevad, võib poolte vahetu ärakuulamine olla põhjendatud.
3. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392). Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada välja kahju tekkimise asjaolud ja selgitada pooltele tõendamiskoormuse jaotust, samuti anda avaldajale võimalus kahju suuruse kujunemise aluseks olevate asjaolude esitamiseks ja puudutatud isikule vastuväidete esitamiseks. Samuti tuleb anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.
4. Puudutatud isik on määruskaebusele ja selle täiendusele lisanud uusi tõendeid. Maakohus otsustab määruskaebemenetluses esitatud tõendite asjakohasuse ja vastuvõtmise üle asja uuel läbivaatamisel.
5. Puudutatud isik taotles määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määrusega avalduse rahuldamata jätmist. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
6. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotus ja § 174 lg 6 järgi menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)