4-25-3634/17

4-25-3634 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3634 Kohtunik Orvi Koik, Janika Kallin ja Markus Kärner Taavet Hõbesalu väärteoasi LS-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi Väärteoasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Menetlusaluse isiku Taavet Hõbesalu advokaat Kristjan Kers, apellatsioon kaitsja RINGKONNKOHUS MÄÄRAB: Jätta apellatsioon Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse operatiivbüroo kohtuesindusgrupp edastas
7. oktoobril 2025 Harju Maakohtule arutamiseks Taavet Hõbesalu väärteoasja nr 2302,25,012324 materjalid.
9. oktoobri 2025 kohtuotsusega tunnistas Harju Maakohus Taavet Hõbesalu süüdi Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõistis LS § 201 lg 2 alusel karistuseks aresti 10 päeva. Motiveeritud kohtuotsuse koostas maakohus
10. detsembril
11. 2.1 Maakohus tuvastas, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus Taavet Hõbesalu LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid täites sellega LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu. Samuti tuvastas maakohus Taavet Hõbesalu poolt LS § 69 lg 3 nõuete rikkumise, millega on täidetud LS § 224 lg 1 objektiivne koosseis. Kohus asus seisukohale, et Taavet Hõbesalu pani väärteod 1 4-25-3634 toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid. 2.2 Karistust mõistes märkis maakohus, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Maakohus selgitas, et kuivõrd Taavet Hõbesalu pani LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime ühe teoga, määratakse nende eest karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 201 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul oli Taavet Hõbesalu käitumine ohtlik ning oleks võinud kaasa tuua raske tagajärje. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga Taavet Hõbesalu karistamiseks arestiga, kuid seda kohtuvälise menetleja poolt taotletud 20-päevasest arestist leebema karistusmääraga. Rahatrahviga karistamine ei kannaks Taavet Hõbesalule varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste eest mõistetud rahatrahve arvestades oma eesmärke. Maakohus, pidades vajalikuks mõjutada Taavet Hõbesalu väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti teisi KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise aluseid, pidas põhjendatuks Taavet Hõbesalu karistamist 10-päevase arestiga. Menetlusaluse isiku puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi.
12. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
13. jaanuaril 2026 Taavet Hõbesalu kaitsja Kristjan Kersi apellatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu
14. oktoobri 2025 otsus ja teha uus otsus, millega mõista menetlusalusele isikule kergem karistus. Menetluskulud palutakse jätta Eesti Vabariigi kanda. 3.1 Menetlusalune isik ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele (sõiduki juhtimine, alkoholijoove, juhtimisõiguse puudumine), kuid leiab, et talle määratud reaalne vabadusekaotus on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning kohus on teinud karistusliigi valikul olulise kaalutlusvea. 3.2 Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud karistuse määramisel sobimatutele argumentidele ja teinud olulisi kaalutlusvigu. Kaitsja hinnangul on maakohus ületähtsustanud menetlusaluse isiku varasemaid rikkumisi ja jätnud süü suuruse hindamisel arvestamata konkreetse teo asjaolud, mis viitavad väiksemale süüle (eelkõige minimaalne alkoholijoove). Tõendatud faktiliste asjaolude kohaselt oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,24 mg/l (tõenduslik näit). See on LS § 224 lg 1 koosseisu (0,10–0,24 mg/l) ülemine piir, kuid jääb siiski kõige kergema joobeastme raamesse. Tegemist ei ole kriminaalse joobega ega isegi mitte raskema väärteo koosseisuga (LS § 224 lg 2 algab 0,25 mg/l). Antud juhul polnud tegemist niivõrd suure koguse alkoholiga menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus, et tema poolt valearvestuse tegemise võimalus oli märkimisväärselt suurem kui keskmisel kainel autojuhil. Kohus on sellisele seisukohale asudes paisutanud üle kahtlusaluse isiku seisundit. Seega on kahtlusaluse isiku süü alkoholijoobe aspektist tegelikkuses väike, mistõttu kuulub kahtlusalusele isikule mõistetud karistus vähendamisele. 3.3 Kaitsja hinnangul poleks maakohus karistuse eesmärke arvestades, tohtinud tugineda maksmata trahvidele, sest see ei vii automaatselt järeldusele, et rahatrahvid ei toimi. Arvestades, et alkoholijoove oli minimaalne, on 10 päeva reaalset aresti ilmselgelt ebaproportsionaalne. Arest toob kaasa isiku stigmatiseerimise ja võimaliku sotsiaalse languse (töökoha kaotus), mis ei ole kooskõlas eripreventsiooni eesmärgiga suunata isik õiguskuulekale teele. Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud ebaõigesti karistuse määramisel arvestanud isiku vaid kahe nädala taguse rikkumisega. Kaitsja möönab, et see on raskendav asjaolu, kuid see on juba hõlmatud LS § 201 lg 2 koosseisuga ning selle asjaolu 2 4-25-3634 topelt arvestamine karistuse raskendamisel viisil, mis viib koheselt arestini, ei ole õigustatud, eriti kui teo teise osa ebaõigus (joove) oli minimaalne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud mõistetud karistuse osas. Maakohus on õigesti lähtunud Taavet Hõbesalule karistust mõistes KarS § 63 lg-st 1 sätestatust, kuid oluline on see, et kohus peab süütegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule (LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1) vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. Maakohus on kaalunud rahtrahvi kohaldamise võimalust, kuid asjakohaselt leidnud, et kuna varasemalt mõistetud karistused, ei ole oma eesmärki täitnud ning Taavet Hõbesalu on jäkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste toimepanemist, siis tuleb teda karistada arestiga. Selline maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt 3-1-1-58-13 p 8, 10). Seejuures on maakohus tuginenud asjakohasele kohtupraktikale ning arvestanud karistuse eripreventiivsete eesmärkidega.
17. Kaitsja jätab täielikult tähelepanuta, et maakohus mõistiski Taavet Hõbesalule kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistusmäärast tunduvalt leebema karistusmäära. Kaitsja argumendid karistuse ebaproportsionaalsuses seoses piiripealse joobe suuruse ja seetõttu madala ohtlikkusega, on ainetud ja jääksid tagajärjetuks.
18. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et mõjutamaks Taavet Hõbesalu väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on arest kohaseks karistusliigiks ning 10-päevane arest toimepandud õigusrikkumiste eest vastab süü suurusele ja on põhjendatud. Märkida tuleb sedagi, et süüteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei peagi olema süüdlase jaoks mugav, vaid süüdlane peab tundma selle mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on Taavet Hõbesalu kaitsja apellatsioon seega perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata.
19. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista ning jätab apellatsiooni läbi vaatamata, jäävad menetluskulud juhindudes VTMS §-st 38 ja KrMS § 185 lg 2 selle isiku kanda kelle huvides apellatsioon esitati. (allkirjastatud digitaalselt) 3