Obsah (8)

§ 433§ 430§ 178§ 187§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-17427 Tsiviilasi K. M. V. hagiavaldus I. V. vastu täisealisele õppivale

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K. M. V. (hageja/täisealine õppiv laps) hagiavaldus I. V. (kostja, hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Elatise 367,10 eurot kuus väljamõistmist taotleb hageja alates 16.10.2025 kuni õppeaasta lõpuni, mille jooksul saab hageja 19 aastaseks ning 407,10 eurot kuus alates ajast, mil lõpeb hagejale riigipoolse lapsetoetuse maksmine kuni hageja omandab keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Hageja palub elatise tasuda arvelduskontole nr XXX, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu, mille eest elatist makstakse. 1.
2. Esitatud asjaoludel hageja on kostja täisealine laps, kes õpib XXXi
3. klassis. Hageja ei ela kostjaga koos alates 2010 aastast. Kuni käesoleva aasta septembrikuu lõpuni tasus kostja hagejale elatist kohtulahendi alusel, oktoobrikuus kostja hagejale elatist enam ei tasunud, kuigi kohtulahend nägi ette, et elatist tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejal ei ole õpingute tõttu võimalik tööl käia, sissetulekut teenida ja nõnda ennast ise ülal pidada. Hageja pere on kolmeliikmeline, lisaks hagejale kuulub sinna ka hageja ema ja tema abikaasa. 1.
4. Hageja igakuised vajadused 814,11 eurot on järgmised: eluasemekulud 182 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, kodutarbed (puhastusvahendid, patareid, laadijad, tualettpaberid, majapidamispaber, nõud, käterätid, mööbel jne) 20,00 eurot, hügieenitarbed ja nahahooldus 20 eurot, breketravile järgnev kaperavi, maksumus kokku 900,00 eurot jagatuna 36 kuu peale 44,44 eurot, näohooldus (hageja külastab regulaarselt kosmeetikut probleemse näonaha tõttu) 50 eurot, autokooli eksamid kokku 60 eurot jagatuna 36 kuu peale 1,67 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, poksitrenn 80 eurot, koolitarbed, koolikott 20 eurot, sidekulud (kõne- ja internetiteenus) 56 eurot, teater, kino, kontserdid, raamatud, klassi ja kooliüritused jms hariduslik meelelahutus 30 eurot, juuksur 20 eurot. 1.
5. Hageja saab kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul hageja saab 19 aastaseks, riigipoolset 2 Tsiviilasi nr 2-25-17427 lapsetoetust summas 80 eurot kuus.
6. Kostja ei vaidlusta oma kohustust osaleda täisealise lapse ülalpidamises ning ei ole keeldunud elatise maksmisest. Kostja nõustub elatise maksmise kohustusega, kuid ei nõustu hageja poolt esitatud elatise summa suurusega. Kostja peab nõutud summat (367,10 eurot) põhjendamatult suureks ning leiab, et see ei vasta hageja tegelikele vajadustele. 2.
7. Kostja ei nõustu hageja väitega, hageja ei ela kostjaga koos alates 2010 aastast. Tegelikult elas hageja kuni sügiseni 2020 vaheldumisi oma emaga ja isaga (kostjaga). Alates 09.09.2020, kui Pärnu Maakohus kinnitas kompromisslepingu elatise tasumiseks hagejale, ei ole hageja isaga (kostjaga) suhelnud. Kostja ei nõustu ka selle hageja väitega, et oktoobrikuus kostja hagejale elatist enam ei tasunud, kuigi kohtulahend nägi ette, et elatist tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tasus elatise hageja seadusliku esindaja arveldusarvele septembris 2025, seega oli oktoobrikuuks elatis hagejale tasutud. Kostja oli valmis, et täisealiseks saamisel võtab hageja ühendust, et elatise edasises maksmises kokku leppida, kuid kahjuks hageja ei võtnud ühendust kostjaga, vaid lepingulise esindajaga. Kostja sai hageja konto numbri teada hagist ning tasus 22.10.2025 hageja arvelduskontole elatise summas 250 eurot. Kostjale on teada, et hageja on tegelikkuses töötanud ning tal on olnud/on hetkel sissetulek, samuti on hageja töötanud/töötab õppetöö kõrvalt õhtuti (XXXs). 2.
8. Kostja ei vaidlusta hageja kulutusi ühes kuus toidule 200 eurot, ravimid, vitamiinid 15 eurot, meelelahutusele 30 eurot ja juuksurile 20 eurot. Ülejäänud kulutuste suurusega kostja ei nõustu.
9. Pooled esitasid 1.2.2026 kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist summas 260 eurot kuus, hiljemalt iga kuu
10. kuupäevaks, ülekandega hageja isiklikule pangakontole XXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates 01.02.
11. a kuni õppeaasta lõpuni, mille jooksul saab hageja 19-aastaseks. Hageja võtab arvesse kostja poolt perioodil 10.11.2025 kuni 31.01.2026 tasutud igakuulise elatise makse 250 eurot. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks nimetatud perioodi eest lisaks 30 eurot koos veebruarikuu elatise maksega (kokku 290 eurot) hageja isiklikule pangakontole XXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist summas 300 eurot kuus, hiljemalt iga kuu
12. kuupäevaks, ülekandega hageja isiklikule pangakontole XXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates ajast, mil lõpeb hageja riigipoolse lapsetoetuse maksmine kuni hageja omandab keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kostja osaleb pooles ulatuses hageja suuremate kulutuste tasumises, mis on ühekordsed ja põhjendatud, tingimusel, et hageja on plaanitavatest kulutustest kostjat eelnevalt piisava ajavaruga teavitanud ning esitanud kuludokumendi. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Pooled kinnitavad, et on kompromissi sisust aru saanud ning sõlmivad selle vabatahtlikult. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud (pooled avaldasid punktis 5, et kannavad oma menetluskulud ise) ning kohus jätab menetluskulud 3 Tsiviilasi nr 2-25-17427 poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4