← Eesti

2-22-18014/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-18014 Tsiviilasi Alaealiste W.Z-i ja C.N-i hagi L.G vastu elatise nõudes ja Y.V vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind Hageja I nõudes kostja I vastu 2300,76 Hageja I nõudes kostja II vastu 590,55 eurot Hageja II nõudes kostja I vastu 1955,61 Hageja II nõudes kostja II vastu 501,97 eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: W.Z , isikukood XXX Hageja II: C.N , isikukood XXX hagejate seaduslik esindaja eestkostja D.O.J, registrikood XXX, Kostja I: L.G , isikukood XXX Kostja II: Y.V , isikukood XXX Asja läbivaatamine Suulises menetluses. Y.V otsus hagi õigeksvõtul. vastu esitatud nõuetes põhineb RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada W.Z-i ja C.N-i hagid L.G vastu osaliselt.
  3. Mõista L.G-lt W.Z-i kasuks välja igakuine elatis
  4. jaanuarist 2023 kuni
  5. märtsini 2024 summas 80 eurot ja alates
  6. aprillist 2024 kuni W.Z-i täisealiseks xxxxxxxxx summas 100 eurot kuus.
  7. Mõista L.G-lt C.N-i kasuks välja igakuine elatis
  8. jaanuarist 2023 kuni
  9. märtsini 2024 summas 80 eurot ja alates
  10. aprillist 2024 kuni C.N-i täisealiseks saamiseni XXXXXXXX summas 100 eurot.
  11. Rahuldada W.Z-i ja C.N-i hagid Y.V põhineva otsusega. vastu elatise suurendamiseks õigeksvõtul
  12. Suurendada Pärnu Maakohtu
  13. mai 2014 määrusega tsiviilasjas XXXXXXXXXX Y.V-lt W.Z-i kasuks kuniXXXXXXXXX W.Z-i täisealiseks saamiseni välja mõistetud igakuise elatise summat järgnevalt: 5.
  14. alates
  15. jaanuarist 2023 kuni
  16. märtsini 2023 summani 255,64 eurot; 5.
  17. alates
  18. aprillist 2023 kuni
  19. märtsini 2024 summani 300,33 eurot; 5.
  20. alates
  21. aprillist 2024 summani 327,72 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot pluss 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot), mis muutub iga aasta
  22. aprillil (järgmine kord
  23. aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  25. Suurendada Pärnu Maakohtu
  26. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr XXXXXXXXX J C.N C.N-i kasuks kuni XXXXXX C.N-i täisealiseks saamiseni välja mõistetud igakuise elatise summat alljärgnevalt: 6.
  27. alates
  28. jaanuarist 2023 kuni XXXXXX 2023 summani 217,29 eurot; 6.
  29. alates
  30. aprillist 2023 kuni XXXXXX 2024 summani 255,28 eurot; 6.
  31. alates
  32. aprillist 2024 summani 278,56 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot pluss 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, miinus 15% W.Z-i elatisest 48,56 eurot), mis muutub iga aasta
  33. aprillil (järgmine kord
  34. aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja vähendades saadud summat 15% võrra W.Z-il elatise summast PKS § 101 lg 7 alusel.
  35. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette. C.N-i elatis tuleb kanda tema arveldusarvele ja W.Z-i elatis tuleb kanda tema arveldusarvele nr ).
  36. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega.
  37. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastastikku hüvitavad menetluskulud pooltel puuduvad. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagejate nõuded ja põhjendused
  38. Alaealised W.Z ja C.N esitasid kohtule
  39. novembril 2022 hagi vanematelt L.G-lt ja Y.V-lt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas suuruses miinimumsummades elatise saamiseks alates
  40. jaanuarist
  41. Hagi esitamise ajal oli W.Z-i PKS § 101 lg-te arvutatud igakuise miinimumelatise nõue ühelt vanemalt 255,64 eurot ja C.N-il 217, 29 eurot.
  42. Kohtuistungil
  43. veebruaril 2025 muutsid hagejad Y.V vastu esitatud nõuet selliselt, et nad soovivad nende kummagi kasuks
  44. aastal maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud 177 euro suuruse elatise suurendamist PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatiseni. W.Z-i kasuks on Y.V-lt elatis välja mõistetud
  45. mai 2014 maksekäsuga nt ja C.N-i kasuks
  46. juuni 2014 maksekäsuga XXXXXXXX.
  47. Hagejate eestkostjaks on D.O.J. Nad elavad alates
  48. aasta juunist XXXXXXX ning vallavalitsus eestkostjana peretoetusi ei saa. Vanemad nende ülalpidamises ei osale. Kostjate seisukohad
  49. Kostja L.G vaidles vastu elatise suurusele. Kostja väitel pole tal võimalik hagejatele nõutud summades elatist maksta, kuna pärast enda esmaste kulude kandmist (eluase, sidekulud ja toit) tema sissetulek seda ei võimalda. Tal on puuduv töövõime ja keskmine puue ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus.
  50. Kostja Y.V-l hagejate nõuetele vastuväiteid polnud, ta on hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurendamisega nõus ja võttis
  51. veebruaril 2025 peetud kohtuistungil hagid õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED
  52. Kohus leiab, et hagejate elatisnõuded L.G vastu tuleb rahuldada osaliselt ja nõuded elatise suurendamiseks Y.V vastu tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  53. Mõlemad hagejad on õigustatud L.G-lt ja Y.V-lt elatis saama. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejate vanemad L.G ja Y.V . Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 järgi on kostjatel hagejate ülalpidamiskohustus ja seda ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
  54. Kohus lahendab esmalt hagejate nõuded L.G T elatise saamiseks ja seejärel Y.V-lt välja mõistetud elatise suurendamiseks. L.G-lt elatise nõue
  55. Hagejad nõuavad L.G-lt elatist PKS § 101 järgi arvutatud miinimumsummas. Miinimumelatise nõude korral hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama ei pea.
  56. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  57. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  58. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7).
  59. Lapsed L.G juures ei ela ning peretoetusi laste eestkostja ei saa, seega PKS § 101 lõigetes 5 ja 6 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks ei esine. W.Z-i puhul PKS § 101 lg 7 ei kohaldu. C.N-i elatise arvutamisel tuleb PKS § 101 lg 7 kohaldada.
  60. W.Z-i PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud elatis ja C.N-i PKS § 101 lg-te 3, 4 ja 7 alusel arvutatud elatis on hagejate nõudega hõlmatud perioodil alates
  61. jaanuarist 2023 olnud järgmine: ‐
  62. märtsist 2023 kuni
  63. märtsini 2023 W.Z-il 255,64 eurot ja C.N-il 217,29 eurot; ‐
  64. aprillist 20023 kuni
  65. märtsini 2024 W.Z-il 300,33 eurot ja C.N-il 255,28 eurot; ‐
  66. aprillist 2024 alates W.Z-il 327,72 eurot ja C.N-il 278,56 eurot
  67. L.G on seisukohal, et nõutud suuruses ta elatist tasuda ei suuda. Tal on puuduv töövõime ja tema sissetulekuteks on puuduva töövõime toetus ja puudetoetus. Kohtul tuleb otsustada, kas L.G-lt väljamõistetavat elatist tuleb vähendada ning kui tuleb, siis mis summani. PKS § 102 lg 2 lubab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Töövõimetus võib PKS lg 2 järgi selline mõjuv põhjus olla. Elatise suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka, et vanemal kohustus teenida lapse ülalpidamiseks sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohtul tuleb seega hinnata ka seda, millist sissetulekut on L.G tegelikult võimeline teenima.
  68. L.G puuduvat töövõimet kinnitab kohtule Eesti Töötukassa
  69. mai 2022 töövõime hindamise otsus. Otsuse kohaselt on töövõime vähenemise kestus 5 aastat (
  70. juunist 2022 kuni
  71. juunini 2027) (dtl 199-201). Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tal tuvastatud keskmine puude raskusaste kestusega
  72. juunist 2022 kuni
  73. juunini 2027 ning määratud selleks ajaks puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot kuus (dtl 193). Kohtuistungil selgitas L.G , et on töötanud nõudepesija ja koristajana. Millal ta viimati töötas, ei osanud täpsustada, kuid mitte viimastel aastatel.
  74. Töötukassa on maksnud L.G-le toetusest välja
  75. septembrist kuni
  76. veebruarini keskmiselt 572,55 eurot kuus, ülejäänud osa toetusest on Töötukassa kandnud kohtutäitur xx (dtl 186). Kohus võtab elatise suuruse määramisel arvesse L.G-le laekuvat toetuse osa. Kohtul
  77. aasta kohta täpsed andmed küll puuduvad, kuid arvestades, et töövõimetoetuse päevamäär alates
  78. aprillist 2023 kuni
  79. märtsini 2024 oli 18,60 eurot päevas ja keskmiselt 558 eurot kuus ning arvestades senist täitemenetluses kinnipidamise protsenti (ca 9%), laekus L.G-le eelduslikult igakuiselt ca 506–507 eurot.
  80. Kohus leiab, et L.G-lt välja mõistetavat elatist on alust vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumi. Arvestades L.G terviseseisundit ja senist töökogemust on kohtu hinnangul äärmiselt vähetõenäoline, et L.G suudab oma sissetulekuid (vähemasti lähiaastatel) suurendada. Kahele lapsele PKS § 101 ette nähtud miinimumelatis moodustaks enamuse L.G igakuisest keskmiselt 606,32 euro suurusest sissetulekust.
  81. Üldreeglina peab vanem, kes on olukorras, milles ta pole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi oma käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Viidatud üldreegli järgi tuleks L.G-l 606,32 euro suurusest sissetulekust maksta kummalegi lapsele ca 151 eurot ja tema enda kasutada jääks 303,16 eurot. Kohus leiab, et 303 eurot kuus ei taga L.G-le tema enda minimaalset ülalpidamist ilma toimetulekutoetuseta. L.G kannab igakuiselt eluasemekulusid ca 200 eurot kommunaalkuludele ja elektrile ning sidekulusid 22 eurot (dtl 176-181). Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et L.G-l oleks võimalik eluasemekulude tavapärast suurust arvestades seda kulu veelgi vähendada. Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on 2024 aastal 345,8 eurot ning minimaalne toidukorv sellest 153 eurot. Vanemale enese elatamiseks jääva mõistliku miinimumsumma leidmiseks saab kohtu hinnangul nende statistiliste andmetega arvestada.
  82. Kohus asub seisukohale, et võttes aluseks L.G sissetulekud pärast
  83. aprilli 2024 (töövõimetoetuse suuruse muutus), saab L.G tasuda kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Selliselt jääb L.G-le enda ülalpidamiseks ca 400 eurot, mille arvelt on võimalik tal enda esmavajalikud kulud katta ja ka laste esmavajadused ei jää rahuldamata. Hagejad nõuavad elatist alates
  84. jaanuarist 2023 ning arvestades, et siis oli töövõimetoetuse väiksema summa tõttu ka L.G sissetulek väiksem, mõistab kohus perioodi
  85. jaanuar 2023 kuni
  86. märts 2024 eest L.G-lt igakuise elatisena välja 80 euro kuus kummalegi hagejale. Alates
  87. aprillist 2024 mõistab kohus kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 100 eurot. Y.V-lt välja mõistetud elatise suurendamise nõue
  88. Kohus leiab, et Y.V vastu esitatud hagid elatise suurendamiseks tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagid õigeks
  89. veebruari 2025 kohtuistungil.
  90. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).
  91. Kostjal on siiani kohustus tasuda kummalegi hagejale elatist 177 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda elatise suurendamist. Hagejatele on elatis välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses elatise miinimumsummas. Pärast
  92. aastat on muutunud elatise miinimumsuurus ja ka arvestamise alused. Hagejad on palunud mõista elatise välja kehtivas seaduses sätestatud miinimummääras.
  93. W.Z-i ja C.N-i PKS § 101 järgi välja mõistetava miinimumelatise arvutus on välja toodud eelpool kohtuotsuse punktis
  94. Kohus seda siinkohal ei korda, sest arvutamise eeldused on samad. Y.V-ga lapsed koos ei ela ning peretoetusi nende vallavalitsusest eestkostja ei saa.
  95. W.Z-i kasuks Pärnu Maakohtu
  96. mai 2014 määrusega tsiviilasjas XXXXXX Y.V-lt välja mõistetud igakuise elatise summat suurendab kohus järgnevalt: ‐ alates
  97. jaanuarist 2023 kuni
  98. märtsini 2023 summani 255,64 eurot; ‐ alates
  99. aprillist 2023 kuni
  100. märtsini 2024 summani 300,33 eurot; ‐ alates
  101. aprillist 2024 summani 327,72 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot), mis muutub iga aasta
  102. aprillil (järgmine kord
  103. aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  105. C.N-i kasuks Pärnu Maakohtu
  106. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr XXXXXXXXXX Y.V-lt välja mõistetud igakuise elatise summat suurendab kohus alljärgnevalt: ‐ alates
  107. jaanuarist 2023 kuni
  108. märtsini 2023 summani 217,29 eurot; ‐ alates
  109. aprillist 2023 kuni
  110. märtsini 2024 summani 255,28 eurot; ‐ alates
  111. aprillist 2024 summani 278,56 eurot (indekseeritud baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot - 15% W.Z-ile tasumisele kuuluvast elatisest 48,56 eurot), mis muutub iga aasta
  112. aprillil (järgmine kord
  113. aprillil 2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja vähendades saadud summat 15% võrra W.Z-ile makstava elatise summast PKS § 101 lg 7 alusel.
  114. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hagejate taotlusel, et C.N-i elatis tuleb kanda tema arvelduskontole ja W.Z-i elatis tuleb kanda tema arvelduskontole Menetluskulud
  115. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Märkus:
  116. Pärnu Maakohtu 28.02.2025 kohtuotsus jõustus osaliselt 15.04.2025 osas millega kohus rahuldas WZ ja CN hagid YV vastu elatise suurendamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
  117. Pärnu Maakohtu otsus jõustus vaidlustatud osas 20.veebruaril 2026 Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2026 kohtuotsusega, resolutsioon:
  118. Jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata.
  119. Jätta LG apellatsioonkaebus rahuldamata.
  120. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus LG kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.