KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019, Valga Kriminaalasja number 1-19-3048 (kohtueelse menetluse nr 19261000243) Kohtukoo
§ 121
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav J.Y , isikukood: XXX; elukoht: xxx; ei tööta; varem kohtulikult karistatud: viimati 21.11.2018 Tartu Maakohtu poolt
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi 7-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: vahistatud 24.03.2019, kahtlustatavana kinnipeetud 22.03.2019, RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada J.Y süüdi karistusseadustiku (
) 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega. 2.
§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.
novembri 2018. a otsusega kriminaalasjas 1-18-8743 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 11 kuud vangistust. 3.
§ 68lg 1 alusel lugeda J.Y karistuse kandmise aja alguseks 22.
märts 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
- Tõkend – vahistamine – jätta J.Y suhtes kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks.
- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõend – nuga – mis asub pakendatult kriminaaltoimiku materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel.
- Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot, kokku 870 eurot, mis mõista välja J.Y-lt . Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
- aprillist
- Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
- peatüki
- jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse J.Y-d selles, et tema, olles varasemalt korduvalt karistatud lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, 22.03.2019 kella 18 ja 19:15 vahel, xxx, tõmbas kaks korda noaga üle vasaku reie oma isal L. P. Antud teoga tekitas kannatanule tervisekahjustuse (vasaku reie esipinnal kõrvuti kaks lõikehaava, vigastatud nahaalune kude kuni lihase aponeuroosini) ja füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani J.Y toime
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava J.Y , tema kaitsja advokaat Anu Vildi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.Y-le mõistetavaks karistuseks
§ 121
lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 4 kuud vangistust
§ 65lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.11.2018.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta ja 11 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loetakse J.Y karistuse kandmise aja alguseks 22.03.2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Asitõend nuga, milline asub pakituna kriminaaltoimiku materjalide juures konfiskeeritakse ja hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb J.Y
§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista.
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. J.Y on vahistatud Tartu Maakohtu 24.03.2019 kohtumäärusega (1-19-2356) üheks kuuks alates kinnipidamisest 22.03.2019, st tõkendi vahistamine tähtajaline lõpp on 22.04.2019. KrMS § 306 lg 1 p 9 tulenevalt peab kohus lahendama otsuse tegemisel ka tõkendi küsimuse. Vältimaks olukorda, kus vahistamine lõpeb enne otsuse jõustumist, tuleb 2
(3)J.Y-le kohaldatud tõkend vahistamine jätta kehtima kuni 18.04.2019 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot (kokku 870 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3
(3)