Obsah (7)

§ 199§ 4231§ 69§ 75§ 423§ 66§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6057 (15284000476) Kohtulahend Tartu Maakohtu 15.08.2016 otsus F.P süüdim

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 ja

§ 4231

järgi ja karistamises liitkaristusena rahalise karistusega 240 päevamäära, s.o 2400 eurot Täiteasi nr 186/2017/1104 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Avaldaja esindaja Maksu- ja Tolliameti volitatud esindajana võlamenetluse talituse võlamenetleja Tiina Voogla (e-post: tiina.voogla@emta.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna F.P (isikukood: XXX ; elukoht: xxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxx.xxx ; telefon: xxxxxxxx ) Reet Rosenthal Kohtutäitur RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. augusti 2016 otsuse täitmiseks:

2.1 asendada § 70 alusel F.P le mõistetud tasumata rahaline karistus 240 päevamäära vangistusega 80 (kaheksakümmend) päeva; 2.2 jätta vangistus 80 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 80 (kaheksakümmend) tundi; 2.3 määrata F.P-le üldkasuliku töö tegemise 6 (kuus tähtajaks ) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4

§ 69

lg 4 alusel peab F.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx , - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Maksu- ja Tolliametile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
2. Tartu Maakohtu 15.08.2016 otsusega tunnistati F.P süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 ja

§ 423

1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrati F.P-le mõistetud rahaline karistus 2400 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul mitte vähem kui 200 eurot kuus . Kohtuotsus jõustus 31.08.

1. Sis senõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 13.07.2022 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Süüdimõistetu
2. F.P on kohtu s ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on 2 tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. F.P asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega. nõustus II Kohtu põhjendused KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtae ga ei ole KrMS § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg -st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Tartu Maakohtu 15.08.2016 otsuse kohaselt oli F.P kohustatud tasuma rahalise karistuse jooksul 12 kohtuotsuse kuu jõustumisest arvates. Süüdimõistetu F.P ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 28.08.2017. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 240 päevamäära 2400 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. F.P ile mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 240 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 80 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

F.P andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 80 tundi (240 : 3 = 80 päeva = 80 tundi).

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata F.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. 3

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab F.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4