1-13-5615/62

1-13-5615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-5615 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kaitsja Kadi Sitska Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu U.Q (ik: XXX ; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 17.10.
2. a kaugkohtuistung Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada U.Q karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.03.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.Q kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada U.Q suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. U.Q-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. U.Q vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista U.Q-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „U.Q , kohtuasi nr 1-13-5615, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja U.Q-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.09.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 3 U.Q tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.09.
11. a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 11 kuud ja 27-päevase vangistusega. Pärnu Maakohtu 09.12.
12. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 13.09.
13. a kohtuotsusega mõistetud karistus – 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 21.03.
14. a ja lõpp on 20.03.
15. a. U.Q kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja lõpetas Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli. Ta on töötanud vanglas erinevatel töökohtadel, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab U.Q tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. U.Q kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga MTÜ-s Xxxx6-kuuks. Isiku lähedastel ei ole võimalik U.Q-d võtta enda juurde ruumipuudusel. Kinnipeetava toetavaks lähedaseks on tema ema ja vend. Isikul ei ole olemas vabanemisjärgne kindel töökoht. U.Q taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta on nõus asuma alkoholismivastasele ravile ja alluma elektroonilisele valvele. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab U.Q tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada U.Q tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna selleks on alused olemas. Isik on valmis tegelema oma alkoholiprobleemiga ning Pärnus on tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et U.Q võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.Q isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalselt viibib ta vangistuses
16. korda. Praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest ning varasemalt on teda karistatud röövi toimepanemise eest. Ta on kuritegusid toime pannud hetkeemotsioonide ajendil. Vägivaldse kuriteo soodusteguriks on suutmatus konfliktisituatsioonis rahulikult toime tulla ja alkoholi tarvitamine. Vangistuses U.Q läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja lõpetas Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli. Ta on töötanud vanglas erinevatel töökohtadel, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt on U.Q-l alkoholisõltuvus. Käesolevale vangistusele eelnevalt rikkus isik mitmeid kordi kriminaalhooldusel lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi, ilmus nii kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes kui ka joovet tuvastati alkoholi kontrollimise reidi käigus. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta üksnes lahjat alkoholi ning 4 liigtarvitamist ei esinenud, samas ei oska öelda, miks korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkus. Varasemalt pannud toime kaks kuritegu alkoholijoobes olles, röövi ja võimuesindaja solvamise. Väidetavalt viimase kuriteo sooritamise ajal ei olnud alkoholi tarvitanud, vastupidised viited puuduvad. Alkoholiseaduse § 70 alusel karistatud 4-korral, viimati
17. aastal. Alkoholi tarvitamine võib võimendada vägivaldset käitumist, süüdimõistetu sõnul on nad elukaaslasega ühiste joomingute käigus sageli kakelnud. Vangistuses on osalenud sõltuvusi käsitlevas sotsiaalprogrammis "Jõud muutuda", mida ei suutnud läbida, kuid läbis programmi "Eluviisitreening." Isik ei pea alkoholi enda jaoks probleemiks ega näe vajadust selle tarvitamist kontrollida või piirata. Kuna isik on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid, s.h vägivaldse, siis sellest tulenevalt nähtub alkoholitarbimises uue kuriteo risk ja ohtlikkus. Isikut on 2-korral karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, sh käesolevalt. Vägivaldne käitumine on seotud eelkõige suutmatusega pingeolukordades rahulikult toime tulla. Enesevalitsuse kaotamise ning seeläbi vägivaldse käitumise tõenäosust suurendab alkoholijoobes olek. Kuriteod on toime pandud hetkeemotsioonide ajendil. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on ohustatud isikud, kellega tekib konflikt või kellel on kinnipeetava arvates raha või muid materiaalseid väärtusi. U.Q puhul on oht vägivalla kasutamises, mis viib kergemate kehavigastusteni ja oht on suurem, kui ta on alkoholijoobes. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38 % ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 %. Vangla ja prokurör toetavad U.Q tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta ja 7 kuu on pannud U.Q mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. U.Q-l on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Pärnus, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased – ema ja vend, kes on valmis teda toetama. Kinnipeetav vanglas täitis kohustusi kohusetundlikult ning ei oma distsiplinaarkaristusi. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.Q tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.Q-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtu hinnangul on isikul tõsine alkoholiprobleem, mistõttu on tal väga vaja läbida alkoholismivastane ravi. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.Q , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/