1-18-2714/21

1 Kriminaalasi nr 1-18-2714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2714 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne vabastamiseks Süüdimõistetu tähtaega I.Y , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 09.04.2018 ja lõpp 23.02.2021 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Jätta I.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 168,24 (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 24 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 28,04 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu I.Y kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.Y-lt menetluskuluna kaitsjatasu 168,24 (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 24 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. I.Y-l tasuda väljamõistetud summa Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2 99918700019261 ning selgitus: „I.Y , 1-18-2714, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.Y elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2714 tunnistati I.Y süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 25.11.2015 otsuse järgi mõistetud karistuse (6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust) ärakandmata osa – 2 aastat 8 kuud 14 päeva vangistust – võrra ning I.Y-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.04.
3. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut 9 korral kriminaalkorras karistatud, millest viis karistust on arhiveeritud. Kuriteod on eriliigilised. Praegune kuritegu on vägivald võimuesindaja vastu. Osa kuritegusid on toime pandud grupis. Kuritegude toimepanemisel ühtne soodustegur puudub, kuid selleks võivad olla nii alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kui ka puudulik enesevalitsemisoskus. Vanglas viibib isik kolmandat korda. Vangistuses on isik kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav on vangistuses erinevatel perioodidel olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning ka toidujagajana. Alates 21.10.2019 töötab isik majandustöödel koristajana. Kinnipeetav on korduvalt osalenud ka riigikeele A1-taseme kursustel, kuid esimesel korral ei sooritanud eksamit, teisel korral aga jäid õpingud pooleli seoses isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning kolmandal korral loobus ta ise. Kinnipeetav on kahel korral osalenud ka abikoka eriala õppes, kuid esimesel korral eemaldati ta pideva puudumise tõttu nimekirjast ning teisel korral jäid õpingud pooleli seoses isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kinnipeetaval on toimunud vestlused psühholoogiga ning ta osales omal soovil anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv sissekirjutus. Isik elas enne vangistust koos oma elukaaslase, laste ja oma isaga isale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega märkis isik vabanemisjärgseks elukohaks xxxx. Tegemist on xxxx ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik hakkab elama üksinda toas. Kirjaliku nõusoleku toetamaks isiku vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis xxxx direktor Y M 30.09.
4. Isiku rehabilitatsioon nimetatud keskuses kestab üks aasta, millele järgneb kuus 3 kuud adapteerumist. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse läbi koos saatjatega. Samuti viiakse antud keskuses läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Rahvastikuregistri andmetel on isikul keskeriharidus. Isiku enda sõnul on tal põhiharidus, mille omandas Venemaal Kingissepa linnas. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust mitteametlikult ehitustöödel, tegeledes korterite remonditöödega. Enne seda töötas ta firmas Xxxx xxxx. Isik omab töökogemust ka pagarina. Peamiseks sissetulekuallikaks enne vangistust oli töötasu, kuid isik soovis oma elujärge parandada kuritegelikul teel. Taoline käitumine näitab, et isikul on puudulik majandu sliku toimetuleku oskus. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 22.10.2019 seisuga võlgnevusi summas 11 769,90 eurot, vabanemisfondis on 344,32 eurot. Ennetähtaegse vabanemise korral isik töökohta ei oma. Riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb tal end Eesti Töötukassas arvele võtta, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, info tööpakkumiste kohta, koolitused, haigekassa). Ema on nõus poega toetama peale vabanemist nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema ema I G, isa S K, xxxx poeg A K ja xxxx poeg D K. Rahvastikuregistri andmetel on isikul lisaks veel abikaasa K B. Suhted lähedastega on sõbralikud ja usalduslikud. Kinnipeetava ema väitel helistab ta pojale mitu korda nädalas. Käesoleval hetkel kannab isiku abikaasa K B karistust xxxx. Kinnipeetava laste kasvatamisega tegeleb tema ema I G. Isiku suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav võib kohati olla mõjutatav, kuid vajadusel suudab end kehtestada. Isik on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel esineb otsene seos. Enda sõnul tarvitas isik alkoholi harva. Isik vajab alkoholi tarvitamisest loobumiseks tugevat toetust oma lähivõrgustikult. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt tarvitanud amfetamiini süstimise teel. Mõnikord suitsetas ta ka kanepit. Väidab, et viimane tarvitamine oli
5. aastal. Kinnipeetav ei pea ennast sõltlaseks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud 12.06.2014 sõltuvus. Viimane tarvitamine meditsiiniosakonna andmetel oli 30 päeva jooksul enne vahistamist (25.05.2014). Peale vabanemist plaanib isik külastada endistele narkootikumide tarvitajatele mõeldud eneseabirühma "Anonüümsed narkomaanid". Meditsiiniosakonna andmetel on isikul esinenud psühhiaatrilisi probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega ja ta saab vastavat ravi. Konfliktsituatsioonides peab isik aktsepteeritavaks enesekehtestamist vägivallaga. Kinnipeetav on korduvalt paiknenud eraldatud lukustatud kambris seoses vanglas kehtiva korra rikkumisega. Realistlikud ning konkreetsed pikaajalised eesmärgid isikul puuduvad. Isik elab põhimõttel "üks päev korraga". Kinnipeetav õigustab oma kriminaalset käitumist ja süüd toimepandud kuriteos tunnistab vaid osaliselt. Ametiisikutega suheldes on salliv, samas viimane kuritegu on vägivald võimuesindaja vastu. Isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne, sest ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Samuti mõjutab isiku käitumist peale vanglast vabanemist see, kas ta suudab järgida rehabilitatsioonikeskuse nõudeid ning sealset tegevuskava, et kogu rehabilitatsiooni aja vastu pidada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.Y tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 4 ärakandmata karistusaja lõp uni, s.o 23.02.
6. Katseajaks on otstarbekas määrata I.Y-le 1 KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 ,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. I.Y kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta rehabilitatsioonikeskusesse. Ta loodab sealt abi saada nii alkoholi- kui ka narkosõltuvuse vastu. Varem vabaduses olles ta ise nimetatud sõltuvuste vastu abi ei otsinud. Vanglas on ta juba kolmandat korda. Ta jääb täielikult kõikide motivatsioonikirjas toodud põhimõtete ja punktide juurde. Tervis lubab tal töötada. See, et ta praegu istuda ei saa ja kepiga seisab, on ajutine, sest ta murdis jalaluu. Käia ta saab ja töötada samuti. Omal soovil osales ta anonüümsete narkomaanide tugigrupis, mille töö käib edasi. Ta käib praegu iga nädal psühholoogi juures. Distsiplinaarkaristused on selle eest, et toimus konflikt kambrikaaslasega, kuna ta ei toetanud vangla subkultuuri. Rehabilitatsioonikeskuse direktor käib tal regulaarselt külas, nad vestlevad ja arutavad tulevikuplaane. Kui tal on võimalik helistada, siis ta helistab paar korda päevas emale, samuti suhtleb ta kirja teel lähedastega. Ta suhtleb ka oma lastega. Suhted emaga on head. Ta ei nõustu sellega, et elab üks päev korraga. Tal on pikaajaline eesmärk maksta ära kõik võlad riigile. Ta on oma kuritegelikku käitumist täielikult teadvustanud ja tegeleb oma käitumise muutmisega. Ta suudab ja on valmis täitma kõiki rehabilitatsioonikeskuse nõudeid. Juhul kui kohus peaks ta enne tähtaega vabastama, siis on ta valmis täitma kõiki kohustusi. Rehabilitatsioonikeskuses on tal võimalus saada elukutse ja tegeleda spordiga. Rehabilitatsioonikeskus võimaldab ka töökoha. Vabaduses elas ta enne suuresti alkoholi mõju all, tulevikus hakkab ta elama kainet elu. Ta palub kohtul lahendada tema enne tähtaega tingimisi vabastamine elektroonilise valve alla positiivselt. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, I.Y ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu märkis, et tema kaitsealusel on olnud kuritegelik minevik, mida muuta enam kahjuks ei saa. Kaitsealune tunnistab oma halba minevikku ja kahetseb seda. Jätkuvalt saab vaadata seda, mismoodi kaitsealune on kandnud karistust ja millised on tema mõtted tulevikuga seoses. Kaitsja leidis, et kaitsealune on individuaalset täitmiskava püüdnud igati korralikult ja vastavalt oma võimetele täita. Oluliseks pidas kaitsja sotsiaalprogrammide läbimist, seda, et isik on praktiliselt pidevalt töötanud vanglas, on püüdnud osaleda õppetegevuses. Vestlused psühholoogiga on tähtsad ja sõltuvuse küsimust arvestades on väga oluline olnud osalemine anonüümsete narkomaanide tugigrupis. On halb, et kaitsealusel on 3 distsiplinaarkaristust. Kaitsja palus kohtul tungivalt käsitleda seda küsimust selliselt, et enne 26.08.2019 ei olnud tal mitte ühtegi rikkumist ja peale 29.08.2019 samuti puuduvad tal karistused. Kui aluseks võtta isiku selgitusi nende rikkumistega seoses, siis võiks neid rikkumisi vaadelda ühekordsete rikkumistena, mis olid tingitud halbadest suhetest kambrikaaslasega. Kaitsealusel on kindlad tulevikuplaanid. Ta näeb oma tuleviku elu rehabilitatsioonikeskuses, kus on elamispind ja ka töökoht. Isikul on vabaduses toetav tugivõrgustik, lähedastega suhted on sõbralikud ja usalduslikud. Kuna kaitsealune on kinnitanud, et oma hoiakuid ja mõtlemisi seoses kuritegeliku käitumisega on ta oluliselt muutnud ja ta suudab järgida rehabilitatsioonikeskuse nõudeid, siis on kohtul igati alus kaaluda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seda vaatamata sellele, et Viru Vangla ja prokurör ei toeta tema vabastamist. Vangla iseloomustuses on toodud ka kuriteo 5 toimepanemise tõenäosuse protsendid kahe aasta jooksul. Need on äärmiselt suured, kuid nende protsentide põhjendatust ei ole võimalik kaitsjal ja ilmselt ka kohtul hinnata, sest ei ole lisatud metoodikat. Metoodika vajalikkust nende protsentide saamisel ja hindamisel on nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus vajalikuks pidanud. Juhul kui kohus vabastab kaitsealuse tingimisi enne tähtaega, on ta nõus ja valmis täitma kõiki kohustusi, mis talle katseajaks pannakse. Eeltoodut aluseks võttes palus kaitsja kaaluda kaitsealuse tingimisi enne t ähtaega vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.Y ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest kinnipeetav kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 2 aasta 10 kuu 14 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et viimase kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi pani I.Y toime 13.02.2017 Viru Vanglas karistust kandes. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka vanglas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuses toimepandud rikkumiste tõttu on isiku suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mistõttu on tal jäänud pooleli nii riigikeele õpingud kui ka abikoka eriala omandamine. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 11 769,90 eurot, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta , et isik on varasemalt soovinud oma elujärge parandada kuritegelikul teel ning pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses ning suutlikkust püsida seaduskuulekana mõjutab suuresti ka see, kas ta suudab hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, sest ta on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes ning Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid ning iseloomustuse kohaselt võib ta olla kohati mõjutatav. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. 6 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, osalenud vestlustes psühholoogiga ning anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et ta on olnud hõivatud majandustöödel ning vabanemisel soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu I.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 168,24 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 168,24 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 16.12.2019 kohtumäärus 1-18-2714 jõustus
8. jaanuaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent