KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-18-2714 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi N.F-i (isikukood ) tingimisi enne
) § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust N.F-ile Viru Maakohtu 25.
novembri 2015 otsusega mõistetud ja temal kandmata 2 aasta 8 kuu 14 päeva pikkuse vangistuse võrra ning tema liitvangistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 14 päeva. N.F-i karistusaeg algas
- aprillil 2018 ja lõpeb
- veebruaril
- juulil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
- Viru Maakohus jättis
- septembri 2020 määrusega N.F-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised.
§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed alused N.F-i vabastamiseks on täidetud.
Täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. Positiivne on, et N.F on vanglas töötanud, õppinud riigikeelt ning abikoka eriala, vestelnud psühholoogiga, osalenud anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Eluviisitreening.“ Positiivne on seegi, et ta saaks vabanemisjärgselt elada rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond.“ Eelnimetatu ei kaalu aga üle N.F-i vabastamise vastu rääkivaid aspekte. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei luba järeldada tema jätkamist seaduskuulekalt. N.F-il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust:
- veebruaril 2020 määrati talle karistus ähvardava sisuga väljendi ütlemise eest,
- veebruaril 2020 sai ta karistada seoses teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamisega ja
- novembril 2019 karistati teda, kuna ta ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele. Distsiplinaarkaristused näitavad seda, et N.F ei suuda isegi vanglas range järelevalve tingimustes oma käitumist kehtiva korraga kooskõlla viia. Seega ei saa kindel olla, et ta suudaks vabaduses korda järgida ja kriminaalhoolduse reeglitele alluda. Ka on oluline, et N.F-il on neli kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude eest. Väärib tähelepanu, et raske isikuvastase süüteo (tapmise) pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal ning viimase kuriteo (vägivald võimuesindaja vastu) vangistuses olles. Kui võtta arvesse N.F-i distsiplinaarkaristusi, tema vanglas olemist juba kolmandat korda ja seda, et ei üldkasulik töö ega ka reaalses vangistuses viibimine ei ole teda muutnud, ei saa loota, et ta suudaks nüüd vabaduses seaduskuulekalt käituda.
- Maakohtu määruse peale esitas
- oktoobril 2020 määruskaebuse N.F-i kaitsja Ahto Sirendi, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja märgib, et kohus tegi süüdimõistetu osas negatiivse tulevikuprognoosi tuginevalt tema minevikule. Ainult N.F-i minevikust lähtudes olekski keeruline muule järeldusele jõuda. Maakohus ei ole aga pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et N.F-i ennetähtaegsel vabastamisel antakse talle vabadust ainult piiratud ulatuses. Nimelt asuks ta elama rehabilitatsioonikeskusesse, mis on kinnine asutus. Ka on kohus liigse tähenduse omistanud N.F-i distsipliinirikkumistele vanglas. Niisuguste isikute puhul nagu süüdimõistetu, on tagasilöögid pigem reegliks. Maakohus pole tähele pannud seda, et N.F on ikkagi püüelnud positiivsete muutuste poole: läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Lisaks eelnevale on oluline ka pragmaatiline aspekt. N.F-i tähtaegse vabanemiseni on vaid 5 kuud ja siis ta vabaneks juba teadmata suunas. Rehabilitatsioonikeskuses elamine oleks talle aga abiks ja ka säiliks riigil järelevalve tema üle. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et kaebuses esitatud väited vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei anna.
- Süüdimõistetu ennetähtaegne vanglast vabastamine tuleb
§ 76
alusel kõne alla üksnes juhul, kui on põhjendatud arvata, et vangistuse eesmärk on saavutatud juba enne vangistustähtaja lõppu: isik on muutunud õiguskuulekaks ega kujuta endast enam õiguskorrale ohtu. Maakohus 2
(3)selgitas veenvalt, miks N.F-i puhul niisugust positiivset prognoosi teha ei saa, vaid vastupidi: on suur oht, et süüdimõistetu võib toime panna uued kuriteod. Kohus tõi õigesti välja, et N.F-i kuritegeliku käitumise jätkumise ohule viitavad tema retsidiivne minevik, kuritegude toimepanemine üldkasuliku töö tegemise perioodil ja ka vangistuse tingimustes, samuti tema korduvad distsipliinirikkumised praeguse karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et N.F-i poolt vanglakorra rikkumistele ei tohiks olulist tähendust omistada. Niisuguse seisukohaga ei saa aga nõustuda. Süüdimõistetute käitumine vanglas on kõnekas näitaja selle kohta, kas nad on oma arusaamu ja hoiakuid muutnud või mitte ning kas sellest tulenevalt võib neilt edaspidigi kuritegusid karta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). N.F on korrarikkumistega näidanud, et tema suhtumises erilisi muudatusi toimunud ei ole.
- Selliselt kujunenud ohuhinnangut ei lükka ümber mõningad N.F-i positiivselt iseloomustavad andmed, s.o individuaalse täitmiskava järgimine ning erinevates tegevustes ja programmides osalemine. Garantiid, et süüdimõistetu enam kuritegusid toime ei pane, ei anna ka tema võimalus elada vabaduses esialgu rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“. N.F on viimase kuriteo toime pannud vangistuses, s.o kontrollitud ja tugevdatud järelevalvega keskkonnas. Seega ei ole rehabilitatsioonikeskuse tingimused süüdimõistetu õiguskuulekuse tagamiseks kindlasti mitte küllaldased. Ka asjaolu, et süüdimõistetul on vangistuse tähtajalise lõpuni veel vaid mõni kuu ja siis ta vabaneks nii ehk nii, ei ole teguriks, mis peaks kaasa tooma tema enne tähtaega vanglast välja laskmise. Karistus täidab nii süüd heastavat kui ka eri- ja üldpreventiivset ülesannet, ehk siis mh tuleb karistamisega saavutada ühiskonna turvalisuse tagamine. N.F-i karistuse vanglas lõpuni kandmine kindlustab, et vähemalt senimaani on tema uue kuriteo toimepanemise võimalused olulised piiratumad. Ühiskonna huvides võiks N.F-i puhul olla hoopis see, kui tema üle rakendataks järelevalvet pärast tähtajalise vangistuse lõpuni kandmist (
§ 871). 9.
Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja A. Sirendi on koos määruskaebusega esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 90 minutit, mille eest ta soovib tasu määramist summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu määruskaebemenetluse kulu N.F-ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3
(3)