1-18-2714/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2714 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.M , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.04.2018 ja lõpp 23.02.2021 Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.09.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta J.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.M-ilt menetluskuluna riigituludesse 121,20 eurot ( ükssada kakskümmend üks eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700019261 ning selgitusse märkida „J.M , 1-18-2714, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 121,20 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu J.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, J.M-ile , kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2714 tunnistati J.M süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat 8 kuud 14 päeva päeva vangistust võrra ning kohus mõistis J.M-ile liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust. Kohus luges J.M-i karistuse kandmise alguseks 09.04.
2. Viru Vangla esitas 31.07.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 15.09.2020 kohtuistungil avaldas J.M , et vanglas on ta mõelnud kogu oma elu ümber ning palub seetõttu kohtul anda talle võimaluse vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus talle osutatakse abi selleks, et elada vabaduses seaduskuulekat elu. Ta kavatseb kuritegeliku mineviku lõpetada. Praegu on tal jäänud karistusaja lõpuni 5 kuud ja 8 päeva ning tema on nõus viibima rehabilitatsioonikeskuses 9 kuud. Ka tema abikaasa vabanes äsja vanglast, kes samuti lõpetas oma kuritegeliku mineviku. Abikaasa töötab, kasvatab last ning maksab oma võlgnevusi. Käitumiskontrolli ajal toime pandud kuritegu oli juba 7 aastat tagasi. Ta garanteerib, et täidab kõiki kohustusi, mis talle pannakse ning ta ei kavatse toime panna uusi kuritegusid. Ta käis küllaltki pikka aega anonüümsete narkomaanide tugigrupis, kus hakkas samm-sammult tajuma kõike seda, mida on varem valesti teinud. Nüüd loeb ta palju raamatuid ja tegeleb psühholoogiaga. Tal on distsiplinaarkaristused. Viimane rikkumine seisnes selles, et tal tekkisid probleemid kambrikaaslasega. Kambrikaaslase poolt tulid ähvardused tema suhtes ning ta lihtsalt keeldus sinna kambrisse minemast. Ta saab aru, et viibib vanglas ning tal ei ole õigust niimoodi käituda. Ta palus hiljem ametnikult vabandust, et niimoodi tegi, kuid sai selle eest distsiplinaarrikkumise. Talt võeti ära õigus pikaajalisele kohtumisele. Ta kahetseb väga kõike, mis tookord juhus. J.M-i kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus kohtuistungil, et kohus vabastaks J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja tõdeb, et J.M-i minevik on tõesti vilets. Kaitsja näeb siiski, et inimesele on praegusel hetkel mingi võimaluse jätmine vajalik. Kaitsja rõhutab seda, et kui isik tahab minna juba rehabilitatsioonikeskusesse, siis tal on edasise eluga ikkagi teised plaanid. Mingid vaated on nähtavasti muutunud või hakkavad muutuma ning seda võiks toetada. Kaitsja tõdeb sedagi, et ka distsiplinaarkaristusi on hulganisti, kuid tähelepanuväärne on, et rikkumised on läinud ikkagi kergemaks ning teda on kergemalt karistatud. Fakt, et inimene vanglas töötab, on märk sellest, et inimese peas on toimumas mingid normaalsed mõtted. Kaitsja silmis väärib J.M ennetähtaegset vabastamist, sest tegelik risk on väga väike, kuna J.M-il on karistuse lõpuni jäänud kõigest loetud kuud (s.o karistuse lõpp on 23.02.2021). Enne kohtusse saabumist helistas ka J.M-i abikaasa, kes teatas, et J.M-i oodatakse koju. 2 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. J.M kannab liitkaristust sh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks temale mõistetud 2 aasta 10 kuu 14 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära vähemalt kaks kolmandikku (1 aasta 10 kuud 29 päeva sai kantud 08.03.2020). Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Kuna kohtumäärus, millega jäeti J.M Kars § 76 lg 2 p 1 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jõustus 31.01.2020, siis edastas vangla kohtule põhjendatult J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks alles kuue kuu möödumisel, s.o alles 31.07.
3. Kohus võtab arvesse, et J.M on enda riskikäitumisega vangistuses tegelenud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud, õppinud riigikeelt ja abikoka eriala, võtnud osa vestlustest psühholoogiga, osalenud omal soovil „Anonüümsete narkomaanide“ tugigrupis ning läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening “ ning korduvalt sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Positiivne on kohtu hinnangul seegi, et J.M on avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Vangla materjalidest nähtub, et rehabilitatsioonikeskus on kinnine, rehabilitatsioon kestaks 9-12 kuud ja peale seda toimuks adaptsioon 3-6 kuud. Oluline on seegi, et rehabilitatsioonikeskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme ning kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, töötukassa, SKA jmt) viiakse läbi koos saatjatega. Kohus hindab kinnipeetava vanglas tehtud jõupingutusi (erinevate tegevuste läbimist) ning tema valmisolekut asuda ennetähtaegse vabanemise korral elama kõnealusesse rehabilitatsioonikeskusesse. Eeltoodu ei kaalu kohtu hinnangul aga üle J.M-i ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. J.M on sõnades avaldanud küll soovi elada edaspidi ainult seaduskuulekalt, kuid tema käitumine karistuse kandmise ajal kohut selles küll ei veena. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt paiknenud eraldatud lukustatud kambris seoses vanglas kehtiva korra rikkumisega ning käesoleval ajal omab J.M kolme kehtivat distsiplinaarkaristust – 17.02.2020 distsiplinaarasi ähvardava sisuga väljendi kasutamise eest, 27.02.2020 distsiplinaarasi teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamise eest ning 27.11.2019 distsiplinaarasi vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab kohtule, et süüdimõistetu ei suuda isegi vanglas range järelevalve tingimustes oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga, mistõttu ei saa kohus olla sugugi kindel, et isik suudaks vabaduses kehtivat korda järgida ning alluda kriminaalhoolduslikele reeglitele. Karistusregistri andmetel omab J.M nelja kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Väärib tähelepanu, et raske isikuvastase süüteo (tapmise) pani isik toime üldkasuliku töö tegemise ajal ning viimase kuriteo (vägivald võimuesindaja vastu) pani 3 toime katseajal kinnipidamisasutuses. Kui võtta arvesse, et isik ei viibi vanglas esimest korda (vanglas juba kolmandat korda) ning fakti, et nii üldkasulik töö kui ka reaalne vanglakaristus isikut õiguskuulekale teele suunanud, siis ei saa kohus käesoleval ajal isiku kehtivate distsiplinaarkaristuste valguses kuidagi loota, et isik suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda. Teisisõnu, peab kohus J.M-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal silmas pidades endiselt paraku tõdema, et tema käitumine ei võimalda kohtul karta midagi muud, kui seda, et isik paneb uusi kuritegusid toime ka edaspidi. Vangla materjalidest selgub, et tema puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ka alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine. Sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi korduv läbimine, „Anonüümsete narkomaanide “ tugigrupis osalemine ning isiku avaldatud soov elada edaspidi ainult kainet eluviisi väärivad kohtu hinnangul kindlasti tunnustust, kuid kohus peab isiku varasemat sõltuvusainete tarbimiste harjumust (kaotab alkoholi mõju all kontrolli oma emotsioonide üle, diagnoositud sõltuvus narkootikumidest) arvesse võttes suhtuma tema soovi ettevaatusega. Ka nähtub vangla materjalidest, et isik õigustab endiselt oma kriminaalset käitumist ning tal puuduvad realistlikud ja konkreetsed pikaajalised eesmärgid, elades põhimõttel „üks päev korraga“. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et J.M-i ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustu süüdimõistetu vabast amisega tingimisi enne tähtaega ning seda isegi vabanedes enne tähtaega rehabilitatsioonikeskusesse. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 21.09.2020 kohtumäärus 1 -18-2714 jõustus 09.12.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4