Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-11003 Tsiviilasi Baltia Trading Co

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Baltia Trading Company OÜ (hageja) esitas
2. juulil 2025 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus saatis
3. augusti 2025 määrusega tsiviilasja nr 2-25-11003 kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
5. novembril 2024 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama solidaarselt ABCWebPro OÜ-ga (põhivõlgnik) kohustuste täitmise eest hageja ees.
6. aasta novembrist kuni
7. aasta maini jäid põhivõlgniku poolt E100 kaartide abil ostetud kauba ja teenuste eest esitatud arved tasumata kokku 7078,21 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7078,21 eurot,
8. juuli 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 910,39 eurot ja jooksva viivise 0,07% päevas põhivõlalt (7078,21 eurot) alates
9. juulist 2025 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.
10. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud
2. novembril 2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ning õigusabikulu 750 eurot (sh käibemaks), tunnihinnaga 150 eurot. 2 Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal asjaolude analüüsile ja konsultatsioonile enne hagi esitamist, hagi koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kokku 5 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Samas ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Arvestades hagiavalduse mahtu ning et tegemist ei ole õiguslikult keerulise nõudega, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses, summas 450 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1220 eurot (770 + 450).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

12.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3