) § 405). Maakohus tuvastas, et 01.11.2020 kell 16.55 aadressil Kuldnoka 13, Tallinn kahjustas kostja (lõi korduvalt jalaga) sõidukit Honda CR-V registrimärgiga XXXXXX, kahju said sõiduki kapot, vasak esitiib ja uksed, vasak tagatiib – sellega tekitas kostja õigusvastaselt kahju summas 2301,05 eurot (VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5). Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hõlmab sõidukile tekitatud kahjustuse parandamist. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue – seega on hetkel kahjustatud isikuks kindlustusandja ehk hageja. Hageja tasus remonditööde eest 2301,05 eurot ja 120 eurot remondiaegse asendussõiduki kasutamise eest, kokku 2421,05 eurot. Kostja ei ole asjaolusid ega nõuet vaidlustanud, mistõttu on põhivõla osas nõue põhjendatud. Kostja on rikkunud raha tasumise kohustust, mistõttu on ka viivisenõue põhjendatud. Nõue ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1). Kostja palus võlgnevus ajatada, mistõttu on kostja nõuet 26.07.2023 tunnustanud (TsÜS § 158 lg 1). Sel kuupäeval aegumine katkes ning algas uuesti, st nõue aeguks 26.07.2026. Hageja esitas nõude kohtusse 10.07.2025. 3.2. Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud
Maakohus luges hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 390 eurot (3 tundi x 130 eurot). Hagejale hüvitatavad menetluskulud on kokku 810 eurot (390 eurot + 420 eurot riigilõiv), millele lisandub viivis alates otsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 Apellatsioonkaebus
lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid. 6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi
lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2421,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 627,76 eurot ja alates 10.07.2025 põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga
7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 81). 9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist
lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused 3 materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kahju ulatus ülemäärane. Maakohtu menetluses ei vaielnud kostja nõude suurusele vastu. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ega saa tuvastada neid uuesti, kui puudub kahtlus tõendamise menetluse või ulatuse kohta (
lg 1 p 1).
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt nt RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 17). Seetõttu ei saa nõustuda, et maakohus jättis asjas olulise tõendi hindamata, sest kostja ise oli jätnud vastuväite esitamata. Kostja on nõude suurusele vastuväited esitanud alles apellatsioonkaebuses ega ole toonud esile, et ta ei oleks saanud seda mõistlikult teha juba maakohtu menetluses. 11. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult
Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti. 12. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus
lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama
lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise 4 osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 13. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud
lg 1 alusel koosmõjus
Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 15. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (
lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda. 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.