) § 68 p 6, § 15 lg 1 ning § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Isiku 20.12.2025 selgituste kohaselt saabus ta Schengeni alale detsembris 2022 Ukrainast Poola kaudu, eesmärgiga põgeneda Venemaa-Ukraina sõja eest. Schengeni alale sisenes isik enda eelmise XXX kodaniku rahvuspassiga (mille andmeid PPA-l ei ole), mille kaotas Saksamaal. Hetkel kasutab isik uut XXX kodaniku rahvuspassi nr XXXXXXXXX (kehtivusega 29.08.2025˗29.08.2030), mis on väljastatud Saksamaal Berliinis asuvas XXX saatkonnas. Isiku väitel õppis ta
Isiku käitumine viitab selgelt, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära vaba liikumise võimalust Schengeni alal. Isik on juba varasemalt sarnast käitumismustrit kasutanud. Tema senine käitumine on olnud teadlik. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning väljasaatmise edukas lõpuleviimine.
Isikul puudub seaduslik viibimise alus Schengeni alal, sh peab ta end Ukraina sõjapõgenikuks, ta on oma eelmise passi ära kaotanud ja otsib Schengeni alal võimalusi enda elatamiseks ja seadustamiseks. Isiku eelnev pass on oluline tema Schengeni alale saabumise ja staatuse väljaselgitamisel – antud dokumenti aga ei ole isik esitanud. Samuti ei teinud isik küsitluse ajal koostööd ega allkirjastanud ühtegi dokumenti. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna viibida Saksamaal ja Schengeni alal, aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks ta endast välja ning ei teinud enam koostööd ega allkirjastanud dokumente. PPA pidi isikule korduvalt andma korraldusi ametnike korralduste kuulamiseks ja tõeste selgituste andmiseks. Isiku emotsionaalne reaktsioon väljasaatmisele viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge. Seega võib järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik. On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga seoses Schengeni alale, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei saanud viisat XXXs viibides. On usutav, et puudutatud isik on Schengeni alal viibides elatunud sõprade, tuttavate ja väidetavate sugulaste poolt antud rahast ning muudest abipakkumistest. Samas ei ole isikul alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Ta pole integreerunud, tal ei ole elu- ega töökohta ning tööle ta ei saagi asuda. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga – kaks seljakotti, mitu kohvrit, kõik nutiseadmed, kohvikeetmiseks vajalikud seadmed jms. Ei ole usutav, et isik tuli ajutiselt ja plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud n-ö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. Isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengeni alale edasi jääda. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. 3
Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (
Isikut ei ole küll võimalik välja saata 48 tunni jooksul, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust, kuid on usutav, et transiitlendude korraldamine on võimalik hiljemalt kahe kuu jooksul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Puudutatud isik palub 08.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 20.01.2026) tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest või asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega. Kohus ei ole kinnipidamise vältimatust põhjendatud ega kaalunud, milliseid konkreetseid leebemaid meetmeid oleks isiku suhtes võimalik kohaldada. Puudutatud isik on korduvalt väljendanud valmisolekut Eestist lahkuda. Kuna menetluse eesmärk (Eestist lahkumine) on saavutatav vabadust võtmata, ei ole kinnipidamine vältimatu ega proportsionaalne. Isikul on olemas isikut tõendav dokument. Puudutatud isik on tõendanud, et Saksamaa ametiasutused on tema suhtes varem viinud läbi menetlustoiminguid, sh registreerimise ja ajutise kaitsega seotud menetlusi. Ta on avaldanud soovi suunduda Saksamaale, kus tal on sotsiaalsed sidemed ja kus tema olukorda on juba hinnatud. Kohus ja PPA ei ole hinnanud, kas ja millisel määral võimaldaks isiku varasemad seosed Saksamaaga ning tema valmisolek lahkuda Eestist tagada menetluse eesmärgi leebemate meetmete abil. Kohus on piirdunud andmevahetuskanalite SPOC ja ESTODAC hetkeseisu kirjeldamisega, analüüsimata, kas need anded on piisavad järeldamaks, et isiku suhtes puuduvad Saksamaal asjakohased menetluslikud asjaolud. Põgenemisohu järeldus peab põhinema konkreetsetel ja kontrollitavatel asjaoludel. Isiku emotsionaalne reaktsioon võimalikule väljasaatmisele ei ole põgenemisohu tõend. Menetluse käigus esinenud segadus ja ebaühtlased selgitused tulenesid keele- ja infobarjäärist ning õigusabi puudumisest, mitte teadlikust kõrvalehoidmisest. Isiku emakeel on farsi keel ning tema inglise keele oskus on algtasemel. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kohaldada isiku suhtes konkreetseid järelevalvemeetmed. Puudutatud isiku isikusamasus on tuvastatud, tal on kehtiv reisidokument, ta viibib kindlaksmääratud elukohas. Isiku vabatahtlikku lahkumissoovi kinnitab 19.01.2026 ostetud lennupilet 02.02.2026 lennule Tallinn-Berliin (Brandenburg), mille on ostnud tema lähedased. Kohus on tuginenud väljasaatmise perspektiivi hindamisel üldisele oletusele, et transiitlendude korraldamine on kahe kuu jooksul võimalik. Samas ei ole hinnatud, kas kinnipidamine on vältimatu ning kas eesmärki (Eestist lahkumine) oleks võimalik saavutada lühema aja või leebemate meetmetega. Pelgalt abstraktne viide logistilisele võimalikkusele ei ole piisav õigustus pikaajaliseks kinnipidamiseks. 4
lg 1 p-dele 1 ja 2 ning seostas järeldust puudutatud isiku põgenemise ohust
9.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud 5
p-st 6 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on mh PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 10. Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (
lg 1 p 1 koostoimes
Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA on teinud isikule 20.12.2025 ettekirjutuse nr 1052293106 lahkuda Eestist XXX. Isik on väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärgiks on tagada lahkumiskohustuse täitmine Eestist ja Schengeni alalt. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isik on 20.12.2025 küsitlusel väitnud, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel lahkuks ta Soome ja sealt edasi Saksamaale, kus elavad tema lähedased ja sõbrad. Ka 21.12.2025 kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et soovib minna Saksamaale, kus elab tema perekond. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on Eestist väljasaatmise ootamise ajal PPA-le kättesaadav. Eelneva põhjal kogumis on puudutatud isiku kinnipidamine
lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb tema põgenemise oht
Seetõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Isikul on olemas reisidokument ning tema väljasaatmiseks on vajalik üksnes transiitlendude kooskõlastamine ja logistiline ettevalmistus. Seetõttu puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku kinnipidamist hinnata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.