Obsah (15)

§ 1§ 31§ 33§ 35§ 36§ 37§ 42§ 44§ 43§ 85§ 87§ 102§ 23§ 146§ 150

Tsiviilasi nr 2-25-17505 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05.02.2026, Jõgeva Tsiviilasja numb

§-le

2. Määrata Green-Moto OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 3534 eurot (sh km).
3. Ajutise halduri tasu summas 1200 maksta välja Krah Pipes OÜ poolt 23.10.2025 tasutud deposiidist Advokaadibüroo Tammer ja Tammer OÜ arvelduskontole nr EE772200221074511252 (Swedbank AS). 1200 eurot ületav osa, s.o 2334 eurot tuleb kanda pankrotivara arvelt. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kindlaksmääramise peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Menetluse käik ja asjaolud Krah Pipes OÜ esitas 17.10.2025 kohtule pankrotiavalduse Green-Moto OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on riigihanke „Lastekodu tn ja Masina tn (LastekoduTartu mnt) rekonstrueerimine (viitenumber: 272236)“ (edaspidi riigihange) raames peatöövõtja aktsiaselts TREF Nord ja alltöövõtja Green-Moto OÜ (võlgnik) sõlminud alltöövõtulepingu. Võlgniku ja avaldaja vahel on sõlmitud müügileping, millega võlgnik tellis avaldajalt eritellimusena riigihanke raames 5 Treetube toru. Võlgnik tellis torud alltöövõtulepingu täitmiseks. Avaldaja täitis tellimuse ja andis torud võlgnikule üle. Torude joonised vaatas üle peatöövõtja ja kiitis need heaks. Torud tarniti ehitusobjektile, need võeti vastu ning 03.09.2025 seisuga on need maa sisse paigaldatud. Võlgnik ei ole esitanud mingeid pretensioone. Avaldaja väljastas võlgnikule torude eest 2 arvet: arve nr 2025/00493 summas 43 920,00 eurot maksetähtajaga 30.07.2025 ja arve nr 2025/00626 summas 948,60 eurot maksetähtajaga 06.08.
4. Võlgnik ei ole kumbagi arvet tasunud, isegi peale korduvaid meeldetuletusi. 19.09.2025 saatis võlgnik peatöövõtjale kirja, milles palus peatöövõtjal tasuda vähemalt torude maksumusega võrdne summa, et võlgnik saaks torude eest avaldajale tasuda. Avaldaja hinnangul kinnitas võlgnik sellega avaldaja eest sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlgniku e-kirjast nähtub selgelt, et võlgnikul on tõsine likviidsuskriis. Võlgnikul puuduvad vabad rahalised vahendid ning võlgnik sõltub avaldaja ees kohustuste täitmisel täielikult peatöövõtja tasutavast summast. Avaldaja sõnul peatöövõtja ilmselt tekkinud vaidluse tõttu maksta ei kavatse (peatöövõtjal võlgniku teostatud tööde kvaliteedi osas pretensioone ja tööde aktsepteerimine on tõsise kahtluse all). Võlgnik on avaldajat teavitanud, et ei kavatse võlausaldajale maksta enne, kui tööd on peatöövõtja poolt vastu võetud ja võlgnikule tasutud. Seega on võlgnik tunnistanud, et tal puuduvad vabad rahalised vahendid ning võlgnevuse tasumine sõltub peatöövõtja nõude täitmisest. 03.10.2025 saatis avaldaja võlgnikule nõudekirja ja pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole midagi vastanud ega nõuet tasunud. Avaldaja põhinõue avalduse esitamise seisuga on 44 868,60 eurot, millele lisanduvad seadusjärgses määras viivised 983,85 eurot, kokku on võlgnevus 45 851,85 eurot. Võlgniku
5. aasta majandusaasta aruandele lisatud bilansist nähtub, et
6. aasta lõpuks oli võlgniku kahjumi suurus -75 180 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid enda kohustuste täitmiseks, ta sõltub peatöövõtja makstavast summast ning seetõttu on võlgnik avaldaja hinnangul püsivalt maksejõuetu. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse pankrotiavalduse tagamiseks. Kohus rahuldas 21.10.2025.a määrusega taotluse ning keelas pankrotiavalduse tagamise abinõuna aktsiaseltsil TREF Nord raha ülekandmise või sularahas andmise võlgnikule või mõnele muule kolmandale isikule seoses riigihanke „Lastekodu tn ja Masina tn (Lastekodu-Tartu mnt) rekonstrueerimine (viitenumber: 272236)“ raames aktsiaselts TREF Nord ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevate aktsiaselts TREF Nord kohustuste täitmisega. Kohus võttis avalduse 23.10.2025.a määrusega menetlusse ning kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiidi kontole 1200 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Avaldaja tasus ettemaksu 23.10.
7. Võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele Kohus andis võlgnikule tähtaja vastuväidete esitamiseks avaldusele. Võlgnik esitas seisukoha 21.11.
8. Võlgniku sõnul ei ole selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse ajutise halduri määramata jätmiseks. Võlausaldaja on tuginenud võlgniku maksejõuetuse tõendamiseks võlgniku 2024.a bilansile. Võlgnik selgitas, et bilanss ei kajasta võlgniku finantsseisundit 31.12.2024 eelneval või järgneval ajal. Bilanss on igapäevaselt muutuv. Siiski kinnitas võlgnik, et tänasel päeval puuduvad tal vahendid võlausaldaja nõude täitmiseks. Kohus nimetas 28.11.2025.a määrusega ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Võlgniku varade koosseis: - rahalised vahendid pangakontodel 813,19 eurot. - nõuded ostjate vastu 70 024,56 eurot, millest TREF Nord AS-i vastu kokku 65 924,60 eurot. TREF Nord AS-i nõudes osas selgitas ajutine haldur välja, et 19.09.2025 ütles töövõtja võlgnikuga seotud lepingu üles. 15.10.2025 esitas töövõtja võlgnikule leppetrahvinõuded summas 176 704,25 eurot ja tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas leppetrahvi nõuded võlgniku nõudega 64 861,30 eurot. Töövõtja nõudeks võlgniku vastu jäi 111 842,95 eurot. Ajutine haldur ei võtnud töövõtulepingu rikkumise, tasaarvestuse ja leppetrahvinõude osas seisukoha, kuna tegemist on keeruka õigusvaidlusega. Ajutine haldur ei võtnud TREF Nord AS-i vastu olevat nõuet võlgniku varana arvesse, sest isegi kui eeldada, et võlgniku nõudel oleks alust, pole võlgnikule raha laekumine lähiajal tõenäoline ning ilmselt tuleks võla sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole (eeldusel, et vaidlusel on perspektiivi). Ülejäänud nõuete osas võttis ajutine haldur varana arvesse KRC Ehitus OÜ nõuet 311,55 eurot, sest teiste puhul on nõuete laekumine ebaselge. - 30.11.2025 bilansi kohaselt on võlgnikul ettemaks varude eest 1786,35 eurot, mille osas võlgnik selgitusi pole andnud. Ajutine haldur nimetatud summaga ei arvestanud. - 30.11.2025 bilansi järgi on võlgnikul varasid väärtuses 50 270,64 eurot. Sõiduki Ford Ranger (jääkväärtus 47 742,97 eurot) osas selgitas ajutine haldur, et tegemist on liisingus oleva sõidukiga, mis ei kuulu võlgnikule. Eeldatavalt katab sõiduki müügihind panga kulud ja sõiduki jääkmaksumuse. Ajutine haldur sõidukit varana ei käsitle. Muu põhivara osas (printer, hekitrimmer, droon, mobiil, nutikell) märkis ajutine haldur, et printer ja hekitrimmer tõenäoliselt erilist väärtust ei oma, sest need on kasutuses olnud 4 aastat. Trimmeri väärtuseks hindas ajutine haldur 50 eurot, drooni väärtuseks 400 eurot ning mobiili ja nutikella väärtuseks kokku 300 eurot. Võlgnikul on põhivara väärtuses 750 eurot. Ajutine haldur hindas võlgniku vara väärtuses kokku 1874,73 eurot. Ajutine haldur tuvastas võlgnikul kohustusi vähemalt 172 211,69 euro ulatuses. Neist 5190 eurot on võlg Evely T.P.-le, 44 150,96 eurot T.P.-le, 4768,62 eurot Swedbank AS-le, 36 131,45 eurot Swedbank Liising AS-le, 74 029,91 eurot tarnijatele ning 7940,75 eurot maksuvõlad ja intress. Arvestades, et Swedbank Liising AS-i nõue on tõenäoliselt võimalik rahuldada sõiduki müügi arvelt, jääb võlgniku kohustusteks 136 080,24 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 82 732,35 eurot (maksuvõlad 7707,27 eurot, liisingumakse 995,17 eurot, võlad tarnijatele 74 029,91 eurot). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud, kõik töölepingud on lõpetatud. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Ajutisel halduril ei ole piisavalt andmeid väitmaks, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edasises menetluses. Ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Võlgniku tehtud tehinguid tuleb hinnata ja hagi esitamine juhatuse liikme vastu tuleb otsustada pankrotimenetluses. Ajutise halduri hinnangul esineb raugemise olukord. 15.01.2026.a määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Avaldaja tasus deposiidi 16.01.
9. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 172 211,69 euro ulatuses ning vara väärtuses 1874,73 eurot. Võlgnikul ei toimu äritegevust ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Ajutine haldur tuvastas juhatuse liikme kohustuste rikkumise. Võlgniku tehtud tehinguid hindab haldur pankrotimenetluses ning hagi esitamist juhatuse liikme vastu tuleb otsustada samuti pankrotimenetluses. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26.02.2026 algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud osalema üldkoosolekul. Kohus määrab pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35lg 1).

- Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35lg 2).

- Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36lg 1).

- Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (

§ 37lg 1).

- Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (

§ 42

). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. - Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab –

§ 102

). Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 3534 eurot (sh km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 19 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 150 eurot/tund (lisandub km). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg-s 3 märgitud ülemmäära.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2850 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3534 eurot. Ajutine haldur taotles tasu 1200 euro väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see

§ 146lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik.

Ajutisele haldurile tuleb teha väljamakse summas 1200 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt 23.10.2025 tasutud deposiidist. 1200 eurot ületav osa tuleb kanda pankrotivara arvelt. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse mõista avaldaja poolt tasutud deposiidi summas 5200 eurot välja võlgniku praeguselt juhatuse liikmelt ja endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt, kuna juhatuse liikmed rikkusid enda kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Avaldaja esitas ka enda menetluskulude nimekirja ning palus enda menetluskulud võlgnikult välja mõista. Avaldaja taotluse deposiidi väljamõistmiseks võlgniku juhatuse liikmetelt lahendab kohus eraldi määrusega. Avaldaja taotluse muude menetluskulude osas lahendab kohus käesoleva määrusega.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud

§ 150lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) – pankrotivarast.

Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt

§-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes

§ 146tuleb need kulud kanda pankrotivarast.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on temal muid menetluskulusid kokku 3412,20 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 2922,20 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv 420 eurot põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja avaldaja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi on olnud veidi keerukam ja mahukam kui tavapärased sarnased menetlused ning see kajastub ka menetlusosaliste dokumentide sisus ja arvus. Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. Järgnevalt hindab kohus avaldaja esindaja tunnitasu määrade põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Avaldaja esindaja tunnitasu määr on 189€/h, millele ei lisandu käibemaksu, sest avaldaja on käibemaksukohuslane. Avaldaja esindaja on vandeadvokaadi abi. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud osaliselt. Kuigi menetlus oli veidi keerukam ja mahukam tavapärasest, ei olnud see nii keerukas, et see põhjendaks tunnitasu määra 189 eurot. Täiendavalt oli avaldaja esindajaks vandeadvokaadi abi, mitte vandeadvokaat. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määr antud asjas 165€/h. Järgnevalt hindab kohus õigusabile kulunud aega. Avaldaja esindaja ajakulu oli 15,99h. Kohus märgib, et 27.10.2025 ja 04.02.2026 toimingud/dokumendid ei olnud mahukad ega sisuliselt keerulised koostada. 04.02.2026 dokumendis oli sisuliselt vaja lisada vaid teise deposiidi maksmise asjaolud. Täiendavalt märgib kohus, et suhtlus kliendiga on kindlasti oluline, kuid vastaspool (antud juhul kanda võlgniku pankrotivara arvel) peaks seda kandma vaid piiratud ulatuses. Antud asja oleks mõistlik ajakulu, arvestades asja materjale, tehtud toiminguid ja nende sisu, kokku 14,5h. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 2812,50 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 2392,50 eurot eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud (km-ta). Need kulud tuleb kanda pankrotivara arvel. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik