24.02.1972, isikukood 37202242710, elukoht xxx, töökoht XXX Rene VARUL vandeadvokaat Eduard BLAŠKO Ida Prefektuuri uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Eduard BLAŠKO 08.12.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,006389 Enn HAGA karistamise osas
summas 304 (kolmsada neli) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. Mõista Enn HAGALE
summas 200 (kakssada) eurot. karistuseks rahatrahv 25 Enn HAGA kaitsja vandeadvokaat Rene VARULI kaebus jätta rahuldamata. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 02.02.2026. 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Tanel Tsirp koostas 11.11.2025 väärteoprotokolli nr.20251111202501 Enn Haga kohta selles, et viimane juhtis 11.11.2025 kell 18.48 Jõhvi – Tartu – Valga maantee 27-ndal kilomeetril mootorsõidukit IVECO FERQUI SUNRISE (registreerimismärk XXX) ja vedades lapsi, rikkus reisijateveo nõudeid. Bussil puudusid ees ja taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid. Sellega rikkus Enn Haga
lg.4 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Eduard Blaško 08.12.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25, 006389 otsusega määrati Enn Hagale
summas 304 €. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja protokollitud ütlustega, vastulausega ja rinnakaamera videosalvestisega. Menetlusalune isik on teo toime pannud tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik on 26.11.2025 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunut ja ei nõustu talle süüks pandud teoga. Menetlusalune isik oli seisukohal, et kuna tegu oli 17-aastaste noorukitega, siis pole nende veo puhul lasterühma tunnusmärk vajalik. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalune isik viitas vastulauses
lg.4 sõnastusele, mille kohaselt peetakse laste veol silmas
Kohtuvälise menetleja esindaja sellega ei nõustu.
lg.4 kohaselt on seadusandja selgelt viidanud sellele, et just laste veol peavad olema sõidukil antud tunnusmärgid. Tegu ei ole uue nõudega seaduses ja antud nõue on olnud juhtidele kohustuslik juba väga pikka aega. Menetlusaluse isiku Enn Haga kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas 23.12.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu ja menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt on küsimus
Liiklusseadus ei määratle eraldi lapse mõistet, kuid defineerib §2 p.26-1 lasterühma.
lg.4 ongi mõeldud lasterühma vedu, kuid menetlusaluse isiku poolt 11.11.2025 juhitud sõidukis olid valdavalt 17-aastased noorukid, kes on küll alaealised, kuid ei kuulu
kohaselt lasterühma koosseisu.
lg.4 nimetatud laste vedu ei saa samastada alaealiste veoga, kuna lasterühma kuuluvad alaealised on selgelt määratletud. Seega ei kuulu 11 – 17aastased alaealised enam lasterühma ja nende sõidutamisel ei pea sõidukil olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal ei pea põlema ohutuled. Kui kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõik alaealised, s.h. 17-aastased noorukid, kuuluvad
s sätestatud lasterühma, siis on ta ka seisukohal, et bussijuht ja laste saatja peavad tagama ka 17-aastaste laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse. Samas on Eestis 16-aastaselt võimalik 2 teha juba ajutine juhiluba ja osaleda muudmoodi iseseisvalt liikluses. Kohtuvälise menetleja tõlgendus ei ole olnud seadusandja mõte. Kaebuse esitaja oli nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Eduard Blaško 21.01.2026 kirjalikus vastuse nr.3.1-1.1/18846-4 kohaselt on kohtuväline menetleja nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku tegu ja määratud karistus on kooskõlas isikule etteheidetud teo raskusega. Ka menetlusalune isik on ise nõustunud, et sõidukil puudusid nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid.
lg.4 kohaselt on laste veole kehtestatud lisanõuded ning nende täitmine on oluline. Antud nõuet peavad täitma nii bussijuht kui ka laste saatja. Bussil peavad olema lasterühma tunnusmärgid, kui tegu on laste veoga. Ka kaebuse esitaja ise viitab sellele, et laps on alla 18-aastane isik.
lg.4 sätestab, et laste veol peavad bussil olema ees ja taga lasterühma tunnusmärgid, mitte aga seda, et lasterühma veol peavad bussil olema lasterühma tunnusmärgid. Siinkohal ei oma tähtasust, kui vanad on lapsed.
Ka Transpordiamet on seisukohal, et kui reisijad on alla 18-aastased, siis peavad sõidukil nii ees kui ka taga olema lasterühma tunnusmärgid ning bussijuht ja saatja peavad tagama laste ohutuse bussist väljumisel ja sisenemisel. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis, hinnanud isiku süü suurust ja arvestanud karistuse määramisel kõikide seadusest tulenevate asjaoludega, määras karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, tuvastas alljärgneva. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2026 vastusest nr.3.1-1.1/18846-4 Viru Maakohtu 16.01.2026 päringule nr.4-25-4775 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 3 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo
järgi.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus nimetatud nõudeid kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 11.11.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.20251111202501 ja 08.12.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,006389, rikkus menetlusalune isik
lg.4.
lg.4 sätestab, et sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja laste saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Samuti puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid. Maakohtule on esitatud 2 fotot ja Maakohus tutvus nimetatud tõenditega. salvestis politseiametniku rinnakaamerast. Eelnimetatud fotodelt on selgelt nähtav, et sõidukil IVECO FERQUI SUNRISE (registreerimismärk XXX) puuduvad nii ees kui taga laste veo tunnusmärgid. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtub kohe alguses, et sõidukit juhtinud menetlusalune isik kinnitas, et reisijateks on lapsed. Samalt salvestiselt on näha, et politseiametnik suhtleb ka juhi taga istunud täiskasvanuga, kes kinnitas, et tegemist on noortekeskuse lastereisiga suunal Tartu – Narva – Tartu. Samuti nähtub salvestiselt, et menetlusalune isik sõiduki juhina ei tea, kas nimetatud sõidukil on üldse olemas lasterühma veoks nõuetekohased tunnusmärgid. Seega ei ole ka menetlusalune isik ise vaidlustanud, et teostas sõitjatevedu, mille puhul olid bussi salongis lapsed. Samas nähtub salvestiselt, et menetlusalune isik peab lasteks isikuid, kes on nooremad kui 4-nda klassi õpilased. Oma vastulauses on menetlusalune isik viidanud
p.26-1.
p.26-1 sätestab, et lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm. Maakohus nõustub igati selle seisukohaga, et
Samas nähtub
lg.4 sisust selgelt, et tegemist on laste veoga, mille puhul peab kasutama lasterühma tunnusmärke. Maakohus on seisukohal, et
Laste veo puhul tuleb lähtuda laste vanusest, kõiki alla 18-aastaseid isikuid loetakse alaealisteks ehk lasteks. Eeltoodust tulenevalt peab kõikide kuni 18-aastaste
isikute veol kasutama Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et lasterühma tunnusmärkide ja muude
lg.4 sätestatud laste ohutust tagavate meetmete mitterakendamine oleks olnud menetlusaluse isiku eesmärk ja tahtlus. Asja materjalide kohaselt selgitas menetlusalune isik algusest peale, et talle teadaolevalt tuleb eelnimetatud sättes kehtestatud meetmeid kohaldada vaid kuni 4-ndas klassis õppivate laste osas. Seega ei ole menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas ise olnud piisavalt teadlik ja kohusetundlik ning jätnud süüteo saabumise juhuse hooleks. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 08.12.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,006389 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 38 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629, 26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-182232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo 5 asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Uurija Eduard Blaško poolt 08.12.2025 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,25,006389 on väärteo toimepanemise ja karistuse suuruse määramise põhjenduste osas üsna puudulik. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest süü suurus, antud väärteo toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633). Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada karistuse läbi ning mil määral. Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem väärteokorras karistatud. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna liikmega. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rikkumine ei olnud kellelegi eluohtlik ega toime pandud tahtlikult või kavatsetult. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kui suureks kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd hindas. Kaudse tahtluse puhul on teo toimepanija ebaõigussisu ja süü suurus väiksemad. Maakohus leiab, et seega ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses on märgitud, et hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, määras kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse välja selgitamata jätmist puudutas maakohus juba eespool. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu sellele, et kõik väärteo tõendatuse ja karistuse määramisega seonduvad asjaolud tuleb lahti kirjutada väärteootsuses. Hilisema kirjaliku vastusega kaebusele ei ole väärteootsust võimalik kuidagi täiendada.
Kuna maakohus peab väärteoasja läbi vaatama täies mahus ja ulatuses, analüüsib ta nüüd kohtuvälise menetleja poolt koostatud karistusotsust ka karistuse suuruse osas. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus 38 trahviühiku ulatuses ei ole käesolevas väärteoasjas põhjendatud ja seda on alust vähendada. Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, kohtuvälise menetleja otsus tema karistamise osas on puudustega, samuti arvestab maakohus ka menetlusaluse isiku tausta ning väärteo toimepanemise raskust ja asjaolusid. Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra 6 üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka väiksema rahatrahviga. Kuigi igale rikkumisele ei pea järgnema karistus, arvestab maakohus siinkohal asjaolu, et sõidukis ei olnud üksnes menetlusalune isik, vaid bussitäis alaealisi, kelle turvalisus oli ohus. Arvestades käesoleva väärteoasja kõiki tehiolusid, on maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik laste veol ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge signaal selle kohta, et rikkumine ei jää karistuseta. Eeltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule
Kuna oma kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja väärteootsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumise tõttu, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kuna oma kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda, kuid mingeid tõendeid kantud kulude kohta ei esitanud, ei ole maakohtul võimalik teha otsustust menetluskulude osas. Kirjaliku menetluse puhul tuleb kõik tõendid esitada koos kaebusega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.