lg 1 punkti 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi läbi vaatamata. VÕS § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks taotlenud hagi tagamise abinõude kohaldamist, oleks hageja saanud korteriomandi võõrandada ja kahju ei oleks tekkinud. VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel on põhjuslik seoses, sest kahju tekkis hagejale kostja taotletud hagi tagamise abinõude kohaldamise tulemusena. VÕS § 128 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Hageja otsene varaline kahju on korteriomandi ülalpidamisega seotud kommunaalkulud vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. OÜ Valge Kuld palub A. P.lt OÜ Valge Kuld kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2 730,46 eurot ja viivis tasumata nõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt
Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
Kostja lahkus omavoliliselt 24.11.2025.a. kohtuistungilt (dtl 42).
sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Tulenevalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja on kirjalikus vastuses (dtl 31-32) märkinud, et haginõuet ei tunnista ja vaidles ka kohtuistungil (selle aja mis kohal viibis) kõigele vastu, ei saa kohus lugeda, et kostja on ilmumata jäänud ja/või hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus lahendab asja sisuliselt.
lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
lg-2 loetletud asjaolusid, mil kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, käesoleval juhul ei esine. 9. Hageja märgib, et omandas täitemenetluses enampakkumisel korteriomandi. Kuna kostja vaidlustas enampakkumise (tsiviilasi nr 2-23-4762) ja hagi tagamisena seati 13.04.2023 määrusega keelumärge kinnisasjale, ei saanud hageja korterit edasi müüa (hageja põhitegevus on kinnisvara ost ja müük), vaid pidi tasuma kommunaalteenuseid. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahju 2730,46 eurot (kommunaalteenuste eest tasutud maksed perioodil jaanuar 2023-veebruar 2025). Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude, tuginedes
391 lg 1.
lg 1 punkti 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi läbi vaatamata. 13.04.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx (A. P. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu, Valge Kuld OÜ vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning täitemenetluse nr 042/2023/364 lubamatuks tunnistamise nõudes) seadis Viru Maakohus hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse xxx asuva korteriomandile (registriosa nr xxx) käsutamise 4 keelumärke A. P. kasuks ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 042/2023/364, kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tagatist kostjatele tekkida võiva kahju hüvitamiseks ei nõutud. Kohus märkis, et ei pea vajalikuks nõuda hagejalt tagatist kostjatele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Hageja esitatav nõue ei ole rahaline nõue, mistõttu ei ole tagatise määramine ka kohustuslik (
(kohtute infosüsteemi (KIS) andmed tsiviilasjast nr 2-xx-xxx). 5.04.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx jättis Viru Maakohus A. P. hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 läbi vaatamata ja tühistas 13.04.2023 hagi tagamise läbivaatamata jätmise määruse jõustumisest alates (dtl 7-14) Maakohtu 5.04.2024.a. määrus, millega hagi jäeti läbi vaatamata, jõustus 5.02.2025.a. 10. Riigikohus on märkinud, et hagi tagamise taotluse esitamisega võtab hageja endale riski hagi tagamisest kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Nii peab hageja talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama, et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud, st nn negatiivse kahju hüvitamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 p 13). Hageja on tõendanud, et A. P. esitatud täiteasjas nr 042/2022/547 läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tagati, hagiavaldus jäi jõustunud kohtulandiga läbi vaatamata, samuti tekkinud varalise kahju (kommunaalkulud) ning põhjusliku seose kostja taotletud hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel.
lg 1 p 1 on kahju hüvitamise erikoosseis, st
lg 1 p 1 kohaldamise eeldused on selles sättes ammendavalt reguleeritud.
lg 1 p 1 kohaldamine ei tähenda seda, et hageja on toime pannud õigusvastase teo. Samas ei ole välistatud, et hagi tagamist taotlenud isik vastutab hagi tagamisega teisele poolele kahju tekitamise eest muul alusel, nt kui hagi tagamist taotlenud isiku käitumine on kvalifitseeritav tahtliku heade kommete vastase tegevusena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt Riigikohtu 6.06.2018 lahend tsiviilasjas nr 215/4981/106). VÕS § 127 lg 2 mõttes on hõlmatud
p-st 1 tuleneva kaitse-eesmärgiga ka saamata jäänud tulu ehk
lg 1 esimest lauset arvestades on
lg 1 kaitseeesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 30.04.2020.a lahend tsiviilasjas nr 2-17-2152/74) 11. Kostjal märgib ekslikult, et arusaamatuks jääb, miks ei saanud hageja korteriomanikuna seda kasutada. Iseenesest on õige, et korteriomandi ülalpidamiskulu tuleb kanda selle omanikul (korteriühistu ees), kuid hageja eesmärk ei olnudki korterit kasutada, vaid see edasi müüa. VÕS § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. 5 Hageja otsene varaline kahju on korteriomandi ülalpidamisega seotud kommunaalkulude aja eest, mil hagi tagamisena seatud keelumärke tõttu puudus võimalus vara realiseerida ja sellelt tulu teenida. OÜ Valge Kuld konto väljavõtete kohaselt on hageja tasunud perioodil 1.01.2023-31.12.2024 xxx korteriühistule kommunaalteenuste eest 2278,03 eurot ja 13.02.2025.a 461,06 eurot – kokku 2739,09 eurot (dtl 24-26). Kohtule jääb selgusetuks, milliste arvestuste järgi on hageja arvestanud 2730,46 eurot. Kuivõrd kohus ei saa
kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ja hageja arvestuse järgi on nõue väiksem, lähtub kohus hageja nõudest 2730,46 eurot. Kohus nõustub, et kui kostja ei oleks hagi tagamist tsiviilasjas nr 2-23-4762 taotlenud ning keelumärget ei oleks seatud, poleks olnud piiratud hageja toimingud lähtuvalt oma põhitegevusalast ning oleks saanud vara käsutada eesmärgipäraselt ehk eesmärgil, milleks see soetati – müüa edasi. Kuivõrd hagi tagamisena oli seatud kinnistusraamatus keelumärge, ei olnud vara realiseerimine võimalik ning hagejal tuli kanda selle ülalpidamiskulu, mida ei oleks olnud siis, kui kostja tegevuse tõttu ei oleks kohtumenetluse tõttu vara müük takistatud. Tasutud 2730,46 eurot on varaline kahju. Kuivõrd hageja võõrandas korteriomandi edasi suhteliselt kiiresti pärast tsiviilasjas nr 2-xx-xxx lahendi jõustumist (lahend jõustus 5.02.2025; uus omanik X OÜ kanti kinnistusraamatusse 13.03.2025 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2025), võib eeldada, et vara oleks võõrandatud edasi ka võimalikult kiiresti pärast selle enampakkumisel omandamist ning kommunaalkulu poleks tulnud kanda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hagi tsiviilasjas nr 2-XX-XXX jäeti läbivaatamata põhjusel, et A. P. lasi mööda enampakkumise vaidlustamise tähtaja (kohtumenetluses tuvastati) ning vaidlus läbis kõik kolm kohtuastet, saab järeldada, et kui kostja ei oleks põhjendamatult enampakkumist vaidlustanud, ei oleks OÜ-l Valge Kuld kahju tekkinud, seega on põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel olemas. Kohus lisab, et dokumentide, pöördumiste ignoreerimisega kahjustab kostja ka iseennast. 12. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2730,46 eurot ning viivise
alusel tasumata nõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni 13. Kuivõrd kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluse, ei anna kohus luba edasikaebamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 14. Vastavalt
lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt
Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja A. P. kanda. 6 Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.