Obsah (4)

§ 67§ 15§ 63§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-20842 Tsiviilasi N.B. hagi I.B. vastu

) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

1. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul saab poolte seletuste alusel lugeda tuvastatuks, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas kohtule, et ta jääb selle juurde, et abielu lahutada, sest nad elavad eraldi tubades ning kostja solvab teda pidevalt.
2. Arvestades seda, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, poolte abielulised suhted on lõppenud ning abielusuhete taastamine ei ole hageja sõnul võimalik, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik ühendus. Mitte kedagi ei saa sundida olema abielus vastu tema tahtmist. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole ühine soov ning kui ühel abikaasal see soov puudub, tuleb lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada.

§ 15

lg 1 alusel on abielu kooselu, mis kohustab abikaasasid vastastikku teineteisest lugu pidama ja toetama. Kohtule esitatust ja kohtuistungil vahetult pooltega suhtlemisele järgnevalt on kohus veendunud, et pooltel puudub ühine tahe teineteisest lugu pidada. Kostja istungil avaldatu ei ole põhjuseks jätta abielu lahutamata, sest hagejat ei saa sundida abielus olema selle tõttu, et kostja lahutada ei taha. Poolte abielu on kohtu hinnangul sisuliselt lõppenud vaatamata sellele, et pooled kasutavad elamiseks ühist eluaset ning kannavad ühiselt mõningaid igapäevaseid kulusid. Abielu ei ole ainult formaalne akt, abielu peab olema ka sisuline. Ehkki kostja väitel abielulised suhted ei ole lõppenud, oli istungil näha, et poolte omavahelised suhted ei ole head ning suhtumine teineteisesse ei olnud austav. Sellises olukorras on mõlema poole huvides abielu lahutada. Olukorras, kus pooltel puudub ühe poole hinnangul sisuline abielu ning üks abikaasadest ei soovi sellist abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. 7. Arvestades poolte esitatud seisukohti, tuleb neist kohtu arvates üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad taastavad veel sisulise abielu. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8.

§ 63

järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil lahendi peale edasikaebamise korda. 9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2