KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026. a, Tartu kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-25-4064 (2780,25,015978) Kohtunik Kristiina Laas

) § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 240 eurot.

1. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Alvi Pärnal tasuda rahatrahv 240 eurot 8 kuu jooksul selliselt, et Alvi Pärn peab tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 30 eurot.
2. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.
3. a otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri
4. 1 Rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Edastada kohtuotsus Alvi Pärnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.
7. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,25,015978 karistati Alvi Pärna

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 48 trahviühikut ehk 384 eurot selle eest, et ta rikkus

§ 15lg 1 p 2 nõuet ning juhtis 24.10.2025.

a kella 12.26 ajal Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 78 +/-3km/h. Kuna suurim lubatud sõidukiirus sel teelõigul on 50 km/h, ületas Alvi Pärn lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Otsuse järgi tuli rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kiirmenetluse otsuse jõustumisest.

1. 24.10.
2. a esitas Alvi Pärn kaebuse Tartu Maakohtule. Alvi Pärn tunnistab rikkumist ning kahetseb seda väga, lubades edaspidi olla hoolsam. Tal on B-kategooria juhiload olnud juba 30 aastat ja ta sõidab autoga igapäevaselt keskmiselt 100 km. Selle aja jooksul pole tal olnud ühtki kiiruseületamist ega muid rikkumisi. Seega palub Alvi Pärn Lõuna prefektuuri 24.10.
3. a kiirmenetluse otsusega määratud karistuse leevendamist.
4. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Menetlusaluse isiku süü on vähemalt keskmine, kuna ta ületas kiirust Tartu linnas reedesel päeval lõuna paiku ehk tiheda liiklusega ajal. Kohtuväline menetleja on karistusotsuse koostamisel juba arvestanud Alvi Pärna kahetsuse ja varasemate karistuste puudumisega ning 384 euro suurune, s.o alla keskmist määra jääv rahatrahv on proportsionaalne ja vastab kehtivale karistuspraktikale. Otsuse tühistamiseks alust pole. Samas on kohtuväline menetleja nõus, et Alvi Pärn tasub rahatrahvi pikema perioodi jooksul, kui seda näeb ette kiirmenetluse otsus.
5. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht 2
6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 8.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

§ 50

lg-le 1 vastavalt peab juht peab järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 227

lg 2 sätestab väärteovastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h.

1. Asjas puudub vaidlus selles, et 24.10.
2. a kella 12.26 ajal mõõdeti Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi tänaval Alvi Pärna juhitud mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 78 +/-3 km/h. Samuti pole vaidlust selles, tegelikult on sel teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.
3. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja R-M.R ütlustega. Nii nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 24.10.
4. a mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik J.L Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi 60 juures Rohelise ja F. Tuglase tänavate vahel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, riikliku järelevalve käigus Alvi Pärna juhitud mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX maksimaalseks kiiruseks 78 km/h. Nimetatud näidu fikseerimise ajal liikus Alvi Pärna juhitud sõiduk F. Tuglase tänava suunas esimesel sõidurajal ning kiirendas intensiivselt. Teisest tõendist, s.o tunnistaja R-M.R ütlustest selgub, et kui R-M.R oli 24.10.
5. a patrullteenistuses, mõõtis temaga koos patrullis olnud J.L Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi 60 juures Rohelise ja F. Tuglase tänavate vahel kiirust. Kella 12.17 ajal liikus Rohelise tänava poolt mööda F. R. Kreutzwaldi tänavat sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX . J.L fikseeris selle sõiduki kiiruseks 78 km/h, ehkki suurim lubatud sõidukiirus oli sel teelõigul 50 km/h. Tunnistaja järgnes patrullsõidukiga Volkswagen Golfile ning andis sellele sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus F. Tuglase 7 juures, misjärel tuvastati, et sõidukit juhtis Alvi Pärn, kes kiirustas Tartu bussijaama, kuna pidi õpilastega Tallinnasse teatrisse sõitma. 3
6. Seejuures pole ka menetlusalune isik Alvi Pärn oma tegu eitanud. 24.10.
7. a kiirmenetluse otsusesse kantud ütlustele vastavalt tunnistas Alvi Pärn, et liikus XXX juurest Tartu bussijaama poole ning ületas seda tehes kiirust, kuna soovis bussijaama varem kohale jõuda.
8. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, asjakohast mõõtemetoodikat järgides. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et Alvi Pärna juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker II MDR AS008356, mida oli testitud 24.10.2025 ning mis oli töökorras. Metrosert AS-i väljastatud taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend Stalker II MDR AS008356 oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev oli 30.11.
9. a). Kohtuvälise menetleja esitatud teatise kohaselt on kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseinik J.L 25.10.
10. a läbinud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise koolituse ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus J.L nõutavast mõõtemetoodikast. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
11. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis J.L kiirust paigalseisva kiirusmõõturiga. Vabariigi Valitsuse 16.06.
12. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks juhul, kui mõõtmisel saadi sõiduki kiiruse väärtuseks 20-100 km/h, +/3 km/h.
13. Lähtudes eeltoodust on vastuoludeta tõendatud, et Alvi Pärn ületas lubatud suurimat sõidukiirust ning ta ületas seda mitte vähem kui 25 km/h. Järelikult on tema käitumises

§ 227lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 15. Täidetud on ka Kar

S § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et Alvi Pärn pani teo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Ilmselgelt Alvi Pärn, töötades liiklusrikkumise koha lähedal asuvas XXX ning sõites seega pea igapäevaselt seda sama teed pidi, teadis seda. Kuna Alvi Pärn ületas sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, pole kahtlust selleski, et ta teadis, et ei ületa mitte üksnes suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et ületab seda oluliselt. Pealegi, nagu kohus osutas juba eespool, nähtub Alvi Pärna ütlustest, et ta ületas kiirust, kuna kiirustas bussijaama. Seetõttu on kohus veendunud, et Alvi Pärn pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. 16. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. 17.

§ 227

lg-s 2 sätestatu kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati 4 Alvi Pärna rahatrahviga 48 trahviühikut ehk 384 eurot, st trahviga, mis jääb napilt alla sanktsioonis kehtestud keskmise trahvimäära (50 trahviühikut).

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et Alvi Pärna tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et Alvi Pärn on oma tegu kahetsenud ja vabandanud. Kohtul puudub alus kahelda, et Alvi Pärna kahetsus pole puhtsüdamlik. Ta on seda avaldanud koheselt liiklusrikkumise järgselt patrullpolitseinikele, kuid hiljem ka kohtule esitatud kaebuses.
3. Alvi Pärna süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mis jääb

§ 227lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alumisse otsa.

Alvi Pärna sõiduki kiiruseks mõõdetud 78 +/-3 km/h pole iseenesest suur sõidukiirus, kuid selle teeb ohtlikuks asjaolu, et seda rakendati asulas päevasel ajal, kui liikluskoormus on eelduslikult suur. Samas ületas Alvi Pärn kiirust kohas, mis on küll Tartu linna territoorium, kuid jääb pigem selle serva. Koht pole linna sisse jäävate piirkondadega võrreldes tihedalt asustatud, kergliiklejaid ja jalakäijaid liigub seal vähe, liiklus toimub valdavalt mootorsõidukitega. Alvi Pärna kasuks räägib ka see, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olid ilmastikuolud head – tegu oli valge ajaga, sademeid polnud. Teadaolevalt on sealne teelõik ka lai, kahesuunaline, sirge ning hea nähtavusega, mis võimaldab juhil liiklusohtlikke olukordi varakult tunnetada ning neile aegsasti reageerida. Eelnevalt nimetatud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Alvi Pärna süü jääb oluliselt alla keskmise.

1. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Alvi Pärna pole varem kordagi karistatud (vt karistusregistri väljatrükk), ometi on tegu inimesega, kel on juhiload olnud juba 30 aastat ja kes sõidab autoga igapäevaselt. Selle põhjal võib väita, et käsitletav rikkumine on talle juhuslik, mitte igapäevane käitumismuster. Kuna Alvi Pärn tunnistas ka ise, et tema kiiruseületamine pole vabandatav, mis siis, et tal oli kiire, ning et ta lubab edaspidi seda mitte korrata, asub kohus seisukohale, et käimasolev väärteomenetlus on Alvi Pärna õiguskuulekust juba niigi kinnistanud ning seega ei pea mõistetav karistus eripreventsiooni arvestavalt olema tingimata karm.
2. Tuginedes ülaltoodule, asub kohus seisukohale, et Alvi Pärna karistamine rahatrahviga sisuliselt keskmises karistusmääras pole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ning õiglane on Alvi Pärna

§ 227lg 2 järgi karistada rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 240 eurot.

Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna signaliseerib piisavalt tugevalt liiklusturvalisuse tähtsust.

1. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. 5 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.
2. a kiirmenetluse otsusega kohustati Alvi Pärna tasuma trahv ära tavapärase 45 päevase tähtaja jooksul. Kohus leiab, et see tähtaeg pole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust ning Alvi Pärna ametit (ta töötab XXX ), tuleb võimaldada tasuda rahatrahv ära ositi 8 kuu jooksul. Vastasel juhul võib rahatrahvi tasumine olla Alvi Pärnale ülemäära koormav. (allkirjastatud digitaalselt) 6