Obsah (9)

§ 40§ 96§ 98§ 1361§ 136§ 120§ 121§ 130§ 8

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-242 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täit

) § 136 1 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X. Xile kuuluvale korteriomandile aadressil XXX summas 91 641,26 eurot. 1.1 Z (registrikood XXX) on äriregistris registreeritud alates 06.05.2010. Z juhatuse liikmeks on alates 06.05.2010 X. X. Maksuhalduri menetluses on Z varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 26.01.2025 pole Z-le veel maksusummat määratud, kuid 03.02.2025 on alustatud kontrollmenetlust teatega, mida hiljem laiendati korraldusega nr 12.2-3/067338-1, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu määramine vähemalt summas 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Määratava maksusumma puhul on tegu maksusummaga, mille Z on kohustatud kontrollimenetluse nr 12.2-3/067338 lõppedes tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates 01.01.2024 kuni 31.07.2025 vastavalt taotluses esitatud tabelis 1 toodule. 1.2 MTA alustab käesoleva taotlusega Z juhatuse liikme X. X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Sellest tulenevalt võib X. X solidaarselt Z-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses summas 91 641,26 eurot, millele lisandub intress.

Z on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata täielikult 22% määraga maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 79 000,70 eurot ning 24% määraga maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 4484,35 eurot. Lisaks on perioodil 01.02.2025 – 31.07.2025 ettevõtte pangakontolt tehtud puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendita väljamakseid summas 61 861,44 eurot, mille ettevõtlusega seotust ei ole tõendatud. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus X. Xilt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab Z perioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks 83 485,05 eurot, mis väheneb tõenäoliselt mahaarvatava sisendkäibemaksu 6332,83 euro võrra. Lisaks ilma nõuetekohaste algdokumentideta tehtud väljamaksetelt perioodil 01.02.2025 – 31.07.2025 tekkinud tulumaksukohustus summas 14 489,04 eurot. Z-le määratav maksusumma on vähemalt 91 641,26 eurot (83 485,05 + 14 489,04 - 6332,83) eurot, millele lisandub intress. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena X. Xilt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. 1.3 Z varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Z-l puudub registriandmete kohaselt registervara (sõidukid, väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid). Z-l on tähtajaks esitamata

1. a majandusaasta aruanne, mis võimaldaks hinnata ettevõtte majanduslikku olukorda
2. a lõpus ning mis võib viidata äriühingu soovile varjata oma makseraskuseid. Z juhatuse liikme X. Xi poolt esitatud 01.01.2024 - 31.07.2025 pangakonto väljavõttest nähtuvalt äriühingu perioodi väljaminekud (-566 113,06 eurot) olid suuremad kui sissetulekud (545 606,74 eurot), sh sissetulekutest 78 800 eurot moodustasid Z juhatuse liikme X. Xi antud laen. Äriühingu pangakonto väljavõttest on näha, et juhatuse liige X. X on korduvalt andnud Z-le laenu, millest mh tasutakse jooksvaid kohustusi. See omakorda näitab, et äriühingul ei ole vahendeid jooksvate kohustuste tasumiseks, veelgi enam ptk-s 2 välja toodud varjatud maksukohustuse tasumiseks. Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot. Summa tasumistähtaeg oli 20.01.2026 ning seda ei ole tasutud, mis viitab sellele, et Z-l puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks. Samuti on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eelnevast nähtuvalt ei ole äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Maksuhaldur on veendunud, et Z kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud lubatavad. 1.4 Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. Z-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud X. Xi äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, sest X. X on äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks alates 06.05.2010 kuni tänaseni ning p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil 01.01.2024 – 31.07.
3. X. X omas Z juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. X. X omas e-MTA-s kontrollperioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 juriidilise isiku esindaja paketti. Seega oli X. Xil võimalik olla kursis ja tagada (korraldada), et Z esitab tõele vastavaid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Eelnevast tulenevalt oli X. X kursis asjaoluga, et Z esitas valeandmetega maksudeklaratsioone ning maksuhaldur võib vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X. X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. X. Xi teadmist 2 valeandmete esitamisest iseloomustab ka see, et jaanuar 2024 – juuli 2025 KMD-d on esitatud nullidega, mitte ei ole jäetud lihtsalt esitamata. Samuti jätkas ta valeandmete esitamist – 21.12.2025 esitati november 2025 KMD nullidega. Alles 11.01.2026 parandati novembri KMDd ja lisati andmed. 20.01.2026 esitati detsember 2025 KMD samuti nullidega ning 25.01.2026 parandati KMD ja lisati andmed. Lisaks näitab tema käitumine menetluse jooksul, mis on kestnud juba ligemale aasta, et isik ei tee maksuhalduriga koostööd. Maksuhaldur on menetluse käigus korduvalt ja aktiivselt ettevõtte juhatuse liikmega suhelnud. Juhatuse liige on isiklikult lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole senini seda teinud. Samuti ei vasta ta MTA küsimustele, mida on temalt küsitud e-kirja/korralduse teel. Kui isikut püüti korduvalt kätte saada telefoni teel, siis peale maksuametniku tutvustamist pandi kõne kinni. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tagajärjeks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingule määratava maksuvõla eest ehk antud juhul Z ainsalt juhatuse liikmelt X. Xilt. Seega on vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks tema vastutuskohustus. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Z-ga. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. X on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on X. Xi solidaarne vastutus Z maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses.

1.5 TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud

1. a väljamakseid kokku 23 347,12 eurot, millest palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot.
2. a on X. Xile tehtud väljamakseid perioodil jaanuar-juuli kokku 14 470,79 eurot, millest palgatuluna 9619,39 eurot (keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot, millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada, mistõttu võib X. Xi rahaline seisukord kiiresti muutuda. Kuigi X. X töötamise registri andmetel töötab, siis MTA ei saa olla kindel praegusel ajal tema jätkuvas töösuhtes ning edaspidises finantsilises võimekuses. Kuna samuti ei ole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste (sh eluasemekulud, pangalaen) suurus ja sissetulekust kuludest järele jääva võimaliku vaba raha piisavus või olemasolu vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 91 641,26 eurot ja intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduri hinnangul iseloomustab taotluse p-s 4 välja toodud X. Xi tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib X. X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib X. Xi tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 1.6 Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg
3. veebruarist 2027, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist
4. Seega, isegi kui kohaldada

§ 98lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027.

a jaanuaris. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis

§-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. 1.7 X. Xile kuulub korteriomand registriosa nr-ga XXX (katastritunnus XXX), 773/10501 mõttelisest osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 11 (üldpind 77,30 m 2), asukohas XXX. 3 Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 56 700 eurot (alates 22.08.2013). Maa-ameti hinnastatistika järgi oli perioodil 01.01.2025 kuni 31.12.2025 korteriomandi võõrandamise tehinguid Tallinnas, XXX piirkonnas kokku

1. Mediaan ruutmeetri hinnaks oli 3723,57 eurot, mille alusel oleks XXX korteriomandi väärtus 287 831,96 eurot. Veebiportaali kv.ee andmetel on 20.01.2025 seisuga Tallinnas, XXX tänaval müügis kokku 7 korterit. Keskmine ruutmeetri hind on 3688,71 eurot. Sellest lähtuvalt oleks XXX korteriomandi väärtus 285 137,28 eurot. Väärtuse arvutamisel lähtub MTA ühelt poolt
2. a jooksul toimunud Maa-ameti tehingute hinnastatistikast ning teisalt hetkel samas asukohas müügis olevate korteriomandite pakkumiste keskmisest ruutmeetri hinnast ning hindab kinnistu väärtuseks nende kahe summa keskmise. Eelnevast tulenevalt hindab MTA antud korteriomandi väärtuseks 286 484,62 eurot. Sõidukid, väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod X. Xil puuduvad. Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1,

§ 1361

lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91 641,26 eurot X. Xi ainuomandis olevale korteriomandile. 1.8 Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.

Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui X. X on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X. Xi vastu tasuda Z võlgnevus, mis on vähemalt summas 91 641,26 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 121

). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 98 271,26 eurot (taotluse p 9). Kui X. X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 91 641,26 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks 4 õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks

§ 96

lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on

§ 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. Xi suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on

§-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhalduri menetluses on Z maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 26.01.2025 pole Z-le veel maksusummat määratud, kuid 03.02.2025 on alustatud kontrollmenetlust teatega (hiljem laiendatud korraldusega nr 12.2-3/067338-1), mille tulemuseks on käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu määramine vähemalt summas 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena äriühingu ainsalt juhatuse liikmelt X. Xilt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. Kuna

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus

§ 136

1 lg 1 kohaldamiseks puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama

§ 1361

lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna 5 Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on maksuotsuse koostamine Z-le. Taotluses on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud (taotluse p 2). See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse osas. X. X oli ainsaks Z juhatuse liikmeks kavandatava maksuotsusega määratava maksusumma kujunemise ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-2312, p 15). Taotluse kohaselt X. X ei jätnud lihtsalt maksudeklaratsioone esitamata, vaid esitas need teadlikult valeandmetega (vt taotluse p 4, lk 7). MTA on välja toonud, et juhatuse liige ei tee maksuhalduriga koostööd (mh ei vasta maksuhalduri e-kirjadele ega telefonikõnedele); sh on juhatuse liige lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole seda siiani teinud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib äriühingu ainsat juhatuse liiget X. Xi pidada Z maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X. Xile oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 Maksuhaldur on ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Z-l puudub registriandmete kohaselt registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Äriühingul on tähtajaks esitamata

1. a majandusaasta aruanne. Juhatuse liikme poolt esitatud 01.01.2024 – 31.07.2025 pangakonto väljavõttest nähtuvalt olid äriühingu perioodi väljaminekud (-566 113,06 eurot) suuremad kui sissetulekud (545 606,74 eurot) ning jooksvaid kohustusi tasutakse juhatuse liikme poolt äriühingule korduvalt antud laenudest. Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot, mis on jäetud tähtajaks (s.o 20.01.2026) tasumata. Samuti on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et Z-l puuduvad tõenäoliselt vahendid ka kavandatava maksukohustuse tasumiseks. 6.4 MTA on ära näidanud, et TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud
2. a väljamakseid palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot.
3. a on X. Xile tehtud perioodil jaanuar – juuli väljamakseid palgatuluna 9619,39 eurot (keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot. Arvestada tuleb sellega, et töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada ja isiku rahaline seisukord võib seega kiiresti muutuda. Seejuures pole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste (sh eluasemekulud, pangalaen) suurus, mis võimaldaks hinnata sissetulekust allesjäävate vabade vahendite piisavust kavandatava maksukohustuse tasumiseks. Hetkel teadaolevate andmete põhjal pole alust pidada meelevaldseks maksuhalduri hinnangut, et X. Xi sissetulek pole tõenäoliselt piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Samuti peab kohus võimalikuks, arvestades X. Xi käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel (vt taotluse p 4), et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.5 Käesoleval juhul ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

6 6.6 Kohus peab MTA täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91 641,26 eurot X. Xile kuuluvale korteriomandile aadressil XXX (registriosa nr XXX). Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus loa seada kohtulik hüpoteek X. Xi eelpool nimetatud kinnisasjale maksuhalduri taotletud summas. 7. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt

§ 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X.

Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 98 271,26 eurot. Juhul, kui X. X soovib

§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 91 641,26 eurot. 8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 7