Obsah (16)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 369§ 144§ 162§ 173§ 174§ 138§ 175§ 178§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10382 Tsiviilasi Revensen osaüh

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1. Revensen OÜ esitas 30.06.2025 hagiavalduse K. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1596.12 eurot, intress 75.22 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot, seisuga 30.06.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 70.60 eurot ning edaspidi viivised alates 01.07.2025 põhinõudelt 1596.12 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 15,4% aastas, riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 720 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 3 2-25-10382 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Citadele banka Eesti Filiaal vahel 26.02.2024 sõlmitud laenuleping nr KPP-79-
2. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles AS Citadele banka Eesti Filiaal lepingu 19.03.2025 üles. AS Citadele banka Eesti Filiaal loovutas 03.04.2025 kostja vastase nõude hagejale. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ning andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 25.08.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel 11.12.
3. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 27.08.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja on seisukohal, et kostja suhtes esitatud andmed on üle kontrollitud piisava põhjalikkusega ja jõuti otsusele, et kostjale on võimalik pakkuda väikelaenu. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud laenuandja poolt siis, sissenõutavaks muutunud põhiosa on summas 321.11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa makse summas 1398.89 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 321.11 eurot. II Kohtu põhjendused
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks 4 2-25-10382 nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
2. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
3. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kostja märkis enda taotlusele sissetulekuks 1720 eurot, kuid arvestati kontoväljavõttel kajastatavat sissetulekut töötasu summas 853 eurot, laekusid ka muud sissetulekud tööandjalt ning kostja kohustusteks arvestati summas 210.75 eurot. Kostja märkis enda kohustusteks 0 eurot. Sissetuleku ja kohustuse osas võrreldakse kliendi taotlust 5 2-25-10382 ja konto väljavõtet. Arvestatakse sissetuleku puhul kummagi võrdluses madalama ja kohustuse osas kummagi võrdluses kõrgema. Laenukohustused võivad moodustada kuni 40% kliendi sissetulekust. Kostja sissetulekuna arvestati 853 eurot. Võlgniku laenukohustuste summaks oli juba kokku 4500 eurot. Seega kuna igakuiseks kohustusteks oli isikul juba 210.75 eurot kuus, siis laenuandja sai lubada 39.51 euro kuumaksega laenulepingut laenusummale 1720 eurot. Kliendil ei olnud varasemaid maksehäireid Krediidiinfos. Kliendi kohta on tehtud ülevaade tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja suhtes esitatud andmed on üle kontrollitud piisava põhjalikkusega ja jõuti otsusele, et kostjale on võimalik pakkuda väikelaenu. Juhul, kui krediidiandjale saab teatavaks ja/või on mõistlikult võimalik tuvastada, et tarbija kasutab aktiivselt tehingute tegemiseks mitut arvelduskontot, ei saa kohtu hinnangul alati piisavaks lugeda, kui krediidiandja palub esitada kontrolliks üksnes ühe nendest. Kostja arvelduskontolt nähtub, et peaaegu kõik ülekanded on tehtud kostja teisele arvelduskontole. Kohtule esitatud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud täiendavaid selgitusi või kostja teisi arvelduskonto väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei võimaldanud krediidiandja kogutud teave teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
4. Citadele banka Eesti Filiaal AS väljastas laenu summas 1720 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 321.11 eurot, seega on kostjal tasumata 1398.89 eurot. Ümberarvestuse järgne intress on 336.24 eurot.
5. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja selgituste kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise eeldused uue maksegraafiku kohaselt täidetud ning hageja esitab lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.
6. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates

1. aasta algusest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse tegemise seisuga on ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud põhivõlg 66.63 eurot ja intress 34.93 eurot, perioodi 25.09.2025-25.12.2026 eest. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa on 1332.26 eurot ja intress 301.31 eurot perioodil 25.01.2026 - 25.09.
2. 6 2-25-10382
3. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Kohus andis hagejale võimaluse tõendada reaalsete sissenõudmiskulude tekkimist, kuid hageja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõuded põhjendatud ega tõendatud.
4. Hageja nõuab nõude ümberarvestuse kohaselt viiviseid alates 27.08.2025 põhiosa summalt 1398.89 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses kuni põhinõude tasumiseni. Võttes arvesse, et hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust, siis on põhjendatud viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna sissenõutavaks on muutunud põhivõlg 66.63 eurot, on sissenõutavaks muutunud viivis 14.01.2025 seisuga 0.94 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 1.69 eurot, periood 26.09.2025 - 14.01.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.05 eurot; summa 20.38 eurot, periood 26.10.2025 - 14.01.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.46 eurot; summa 22.43 eurot, periood 26.11.2025 - 14.01.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.31 eurot; summa 22.13 eurot, periood 26.12.2025 - 14.01.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.12 eurot.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 66.63 eurot, intress 34.93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0.94 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1332.26 eurot ja intress 301.31 eurot perioodil 25.01.2026 - 25.09.2029, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 66.63 eurolt alates 15.01.2026 ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata põhivõla 197.23 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja viivise 69.66 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7 2-25-10382 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

Hageja nõude suurus kokku oli 1756.94 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1736.07 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99%, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 720 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350 + 720) 1070 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub, et kostja tasuks välja mõistetud summad Revensen osaühingu arveldusarvele nr EEXXX LHV. Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. /digitaalselt allkirjastatud/ 8 2-25-10382 Merike Varusk kohtunik 9