← Eesti

3-25-2860/5

Obsah (7)§ 184§ 182§ 116§ 52§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2860 Haldusasi X. Xi kaebus Sotsiaal

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116

lg 6).

§ 52lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu). 3-25-2860 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) edastas 19.07.2025 X. Xile ema vanemahüvitise pakkumuse.
  2. X. X teatas 22.07.2025 SKA-le, et ei pea esitatud pakkumuse aluseks olevat arvutuskäiku xxxx. aasta jaanuarikuu ema vanemahüvitise arvutamise osas õigeks ning soovib selle ülevaatamist.
  3. SKA selgitas pöördujale 29.07.2025 vastuses vanemahüvitise suuruse arvutamise metoodikat.
  4. SKA 31.08.2025 otsusega nr P7-2025-910202 määrati X. Xile perioodiks xx.xx.xxxx xx.xx.xxxx ema vanemahüvitis. Otsuse kohaselt on vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperiood xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx. Sotsiaalmaksu suuruseks alusperioodil oli 13 130,86 eurot. Vanemahüvitise määramise aluseks olev kuumäär on 3315,87 (bruto) eurot ning hüvitise ühe päeva suurus 110,53 (bruto) eurot.
  5. X. X esitas xx.xx.xxxx Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 31.08.2025 otsuse nr P72025-910202 osaliselt (jaanuari xxxx ema vanemahüvitise arvutamise osas) tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. Kaebaja leiab, et vanemahüvitise suurus on valesti arvutatud. 6.
  7. Vaidlusaluse otsuse tegemisel jäeti arvestamata referentsperioodi esimese 26 päeva töötasu, mis maksti välja detsembris 2023 puhkusetasuna (töölepingu seadus (TLS) § 70 lg 2). Sellest tulenevalt ei kajasta määratud päevamäär kaebaja tegelikku sissetulekut referentsperioodil ning on ligikaudu 8% võrra madalam. 6.
  8. Kaebaja lapse eeldatav sünnitähtaeg on xx.xx.xxxx. Seega on vanemahüvitise referentsperioodiks xx.xx.-xx.xx.xxxx. SKA arvutas referentsperioodil kaebaja xxxx. a jaanuarikuu sissetulekuks 2990,48 eurot, kuid mitte puhkusetasu jaanuari eest, mis on deklareeritud detsembris
  9. Selline käsitlus moonutab tegelikku tulu ning toob kaasa põhjendamatult väiksema vanemahüvitise. Tegelikult oleks pidanud jaanuarikuu tuluks arvestama 5677,48 eurot. Hetkel kajastub Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetes jaanuarikuu tulu summas 2567,75 eurot, tasu sisaldab endas 2300 eurot ühekordset tulemustasu ja palka 3 tööpäeva eest summas 267,75 eurot. SKA lähtub pelgalt tulu deklareerimise kuust ega arvesta asjaolu, et tulu on teenitud jaanuarikuu eest.
  10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 7.
  11. Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Vanemahüvitise suuruse arvutamine toimub perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 39 sätestatud korras. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks (PHS § 39 lg 1). Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 39 lg 2). Seega võtab vastustaja vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks tulu, millelt tööandja on MTA-s deklareerinud sotsiaalmaksu. 7.
  12. Kuna kaebaja lapse eeldatava sünniaeg on xx.xx.xxxx, siis on ema vanemahüvitise arvestusperioodiks PHS § 39 lg 3 p-st 1 tulenevalt xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx. Seega on ema vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks tulu, mis on saadud perioodil jaanuar xxxx kuni 7.
  13. 2

(4)3-25-2860 detsember xxxx. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ja vanemahüvitise määramise otsusel olevate andmete alusel oli kaebaja eest kantud ja vanemahüvitise määramise otsusel olevate andmete alusel oli kaebaja eest arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks 13 130,86 eurot. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on 3315,
  1. Vanemahüvitise määramise alusel olev kuumäär 3315,87 eurot. Ema vanemahüvitise ühe päeva suurus on 110,53 eurot. Vastustaja tegi 26.08.2025 päringu MTA-le, milles palus infot kaebaja kui ema vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva arvestusperioodi sotsiaalmaksude õiguspärasuse kohta ja kas detsembris 2023 deklareeritud sotsiaalmaks on õiges kuus, st et ei ole asutuse poolt valesse kuusse deklareeritud. MTA 08.09.2025 vastuses märgiti, et kaebajale tehtud väljamaksete osas ei ole kontrolli läbi viidud ja sellest tulenevalt lähtub MTA maksumaksja (antud juhul Sotsiaalministeeriumi) poolt deklareeritud andmetest ega pea vajalikuks seada kahtluse alla nende andmete õigsust. 7.
  2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja kaebaja poolt kaebusele lisatud deklaratsiooni TSD vorm lisa 1 sotsiaalmaksu andmed perioodil xx.xx.-xx.xx.xxxx kattuvad. 7.
  3. Seadusandja on sidunud vanemahüvitise arvutamise isikustatud sotsiaalmaksu andmetega (PHS § 39 lg-d 1-2). Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks arvestusperioodil laekunud sotsiaalmaks ehk hüvitise arvutamise aluseks on kassapõhine arvestus, mis lähtub tulu laekumise hetkest. Sotsiaalmaksuseaduse (SoMS) § 9 lg 1 kohaselt arvestab ja deklareerib tööandja tasud koos väljamaksega. Tulu deklareeritakse tööandja poolt sinna kuusse, kus on isikule tulu välja makstud (palgapäeva järgi), mitte sinna kuusse, millal tegelikult tulu teeniti või millise perioodi eest see arvetati. Kuna kaebaja xxxx. a jaanuarikuu 26 päeva puhkuse raha maksti välja detsembris 2023, siis ei saa vastustaja seda arvesse võtta, sest kaebaja vanemahüvitise arvutamisel saab arvesse võtta vaid perioodil xx.xx.-xx.xx.xxxx saadud tulu. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja kasutanud TLS § 70 lg 2 teises lauses sätestatud võimalust. 7.
  4. Vastustaja ei saa kõrvale kalduda PHS §-s 39 sätestatud põhimõtetest ja teha erisusi isegi siis, kui kaebaja leiab, et vastustaja lähenemine rikub põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. PHS §-ga 39 ei ole antud vastustajale kaalutlusõigust. 7.
  5. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on õigesti võtnud arvesse arvestusperioodil saadud tulu ning sellest lähtuvalt arvutanud ema vanemahüvitise päevamäära.
  7. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud vanemahüvitise arvutamisel arvestamata kaebaja puhkusetasu jaanuari xxxx eest, mis maksti talle välja detsembris
  9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
  10. Vanemahüvitise suuruse arvutamist ja määra reguleerib PHS. Vastavalt PHS § 39 lg-le 1 arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. PHS § 39 lg-s 2 on reguleeritud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood. Poolte vahel pole vaidlust, et arvestusperiood on xx.xx.-xx.xx.xxxx. Vaidlusaluse otsuse kohaselt oli nimetatud arvestusperioodil sotsiaalmaksu tasutud summas 13 130,86 eurot (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 6). Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Küll aga ei 3
(4)3-25-2860 nõustu kaebaja, et vastustaja ei võta arvesse jaanuari xxxx eest tasutud puhkusetasu, olenemata asjaolust, et see maksti välja detsembris
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et esiteks ei ole vastustajal kaalutlusõigust, kas võtta väljaspool arvestusperioodi tasutud tulu arvesse või mitte. Seadusandja on väga selgelt sätestanud, et ühe kalendrikuu keskmine isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis (vt PHS § 39 lg 5). Seega on vanemahüvitis seotud isikustatud sotsiaalmaksu tasumisega ning käesolevalt saab arvesse võtta üksnes arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaksu. SoMS § 9 lg 1 kohaselt arvestab ja deklareerib tööandja tasud koos väljamaksega. Vastustaja on õigesti märkinud, et tulu deklareeritakse tööandja poolt sinna kuusse, kus on isikule tulu välja makstud (palgapäeva järgi), mitte sinna kuusse, millal tegelikult tulu teeniti või millise perioodi eest see arvestati. Vaidlus puudub, et kaebaja xxxx. a jaanuarikuu 26 päeva puhkuse raha maksti välja detsembris 2023, seetõttu jääb see välja arvestusperioodist ning seda ei saanud vastustaja arvesse võtta.
  3. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd kaebaja enda mõjussfääris oli, kas puhkusetasu makstakse välja enne puhkuse algust või pärast koos palgaga. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 43 lg-le 1 kohaldatakse ametnikule TLS §-des 54-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades ATS-s sätestatud erisusi. Tulenevalt TLS § 70 lg-st 2 makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Seega ei kohusta seadus tasuma puhkusetasu enne puhkuse algust, vaid võimalik on ka kokkulepe maksta puhkusetasu puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. On arusaadav, et kaebaja tunneb ebaõiglust, et talle jaanuari puhkuse eest makstav tasu ei läinud arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Siiski ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kuivõrd nagu kohus eelnevalt on märkinud, siis oli kaebaja mõjusfääris otsustada kas puhkusetasu makstakse enne puhkuse algust või sellele järgneval esimesel palgapäeval (vrdl Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-15).
  4. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

13. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.