Obsah (8)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-16823 Tsiviilasi Holm Bank AS-i ha

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas Viru Maakohtule
2. oktoobril 2025 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel
3. augustil 2024 sõlmitud laenuleping nr
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 299,01 eurot, intress 9,51 eurot, viivis 12,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning jooksev viivis tasumata põhivõlalt (299,01 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates
5. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 14,99% aastas ehk 0,041068% päevas.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud
2. novembril
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
2. augustil 2024 laenulepingu nr
4. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
5. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
6. Lepingu sõlmimise ajal
7. augustil 2024 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 31,36% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. 2
8. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
9. Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidi lepingu sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1350 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 422 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks taotlusel märgitud 1300 eurot ning kohustuseks kostja igakuised finantskohustused konto väljavõttelt 422 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi 338,20 eurot, kokku 760,20 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
11. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 140 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3