Obsah (4)

§ 305§ 32§ 1§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-700 (2303,24,000549) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi s

) § 305 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 17. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr 2303,24,000549, millega Vasyl Briashcheid karistati

§ 305lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Menetlusalune isik Vasyl Briashchei – isikukood: 38509010401; elukoht: xxx; xxx kodanik; e-post: xxx Kaitsja Yaroslav Radziwill Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse esindajad Triin Tähtla, Helena Velba, Agata Tarraste, Rika Laarits, Margit Paas RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 17. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr 2303,24,000549, millega Vasyl Briashcheid karistati

§ 305lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vasyl Briashcheid

§ 305

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vasyl Briashcheilt riigituludesse menetluskuluna dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25EDM00009-01) teostamise kulu 300 eurot.
5. Ekspertiisikulu tuleb tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 100 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Menetlusaluse isiku Vasyl Briashchei ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
8. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
9. Vasyl Briashchei xxx pass nr xxx tagastada xxx saatkonnale dokumendi kehtivuse üle otsustamiseks.
10. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupp koostas
12. jaanuaril 2025 väärteoasjas nr 2303,24,000549 väärteoprotokolli nr AB1266069, mille teokirjelduse kohaselt Xxx kodanik Vasyl Briashchei, olles toimepannud välismaalase seaduse § 305 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et isik esitas
13. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse
14. augustil
15. V. Briashchei esitas
16. juulil 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxx Vabariigi biomeetrilises passis nr XXX (kehtivusega 08.11.2018-08.11.2028), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik välismaalaste seaduse § 32 lg 1 ja 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime välismaalaste seaduse § 305 lg-s 1 sätestatud väärteo.
17. Politsei- ja Piirivalveameti
18. veebruari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2303,24,000549, karistati V. Briashcheid

§ 305lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. veebruaril 2025.a kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Yaroslav Radziwill, kes taotleb PPA
3. veebruari 2025.a otsuse tühistamist täies ulatuses ja menetluse lõpetamist V. Briashchei suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Ei vasta tõele, et V. Briashchei on esitanud valeandmeid või et xxx riigipiiri
5. veebruari 2022 ja
6. augusti 2022 piiriületuse templijäljendid on võltsitud. Dokumendi uurimise aktist ei nähtu, et dokumendiekspert oleks üldse uurinud tindijälje omadusi, templi tooni ja paigutust, UV- ja IR- turvaelemente, paberit, joondust, reljeefsust, survejäljendeid, järjepidevust jne. Seega taotletakse käesolevas väärteoasjas dokumendiekspertiisi läbiviimist, eesmärgiga välja selgitada, kas piirikontrollitemplid olid V. Briashchei passis võltsitud. Lisaks, kuivõrd PPA on oluliselt rikkunud põhistamiskohustust ja väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 pp-de 1, 7 ja lg 2 mõttes ning täidetud ei ole väärteo objektiivne ega subjektiivne koosseis, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud jätta riigi kanda.
7. V. Briashchei kaebuse arutamine toimus
8. märtsil,
9. aprillil,
10. aprillil ja
11. augustil
12. Kohtuistungil jäid V. Briashchei ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87 kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12). Mh tuleneb VTMS § 85 lg 1 p-st 3, et asja kohtulikku arutamist ette valmistades teeb maakohtunik kindlaks ka milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Seetõttu on kohtul ka ise õigus koguda tõendeid, kohus ei pea piirduma üksnes kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Nii on kohtul võimalik läbi viia ekspertiis, kuulata üle täiendavaid tunnistajaid, koguda kirjalikke dokumentaalseid tõendeid jms. Tegemist on lausa kohtu kohustusega, kuivõrd kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus peab lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses.
14. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Viidatud säte ei piira aga kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS § 133 p 4 kohaselt väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Eeltoodust tulenevalt oligi kohtul ka ise õigus koguda tõendeid, läbi viia ekspertiis, kuulata üle täiendavaid tõendeid, koguda muid käesoleva väärteoasja arutamisel tähtsust omavaid dokumentaalseid tõendeid.

§ 305lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu 8.

1. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokolli AB1266069 kohaselt heidetakse V. Briashcheile ette seda, et xxx xxx kodanik V. Briashchei esitas
2. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse
3. augustil
4. V. Briashchei esitas
5. juulil 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxx Vabariigi biomeetrilises passis nr XXX (kehtivusega
6. november 2018 –
7. november 2028), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik välismaalaste seaduse § 32 lg 1 ja 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime välismaalaste seaduse § 305 lg-s 1 sätestatud väärteo. Täpselt samamoodi on V. Briashcheile süüks arvatavat tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja
8. veebruari 2025 otsuses. Ka rikutud õigusnorm ja teo kvalifikatsioon on samad.
9. Tõendatud on, et V. Briashchei ajutise kaitse pikendamise taotlus on esitatud
10. juulil
11. Taotluse esitamise protsessi kirjeldamiseks esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil õiendi väärteoasjas nr 2303,24000549, kus on kirjeldatud V. Briashchei ajutise kaitse taotluse sisestamist PPA ajutise- ja rahvusvahelise kaitse infosüsteemi RAKS2 (kohtutoimik lk 62-64). Samuti esitas kohtuvälise menetleja esindaja tõendina väljatrüki V. Briashchei ajutise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotlusest (kohtutoimik lk 65) ning koopiad V. Briashchei passist, kust nähtuvad templi jäljendid, mille ametnik sisestanud RAKS2 andmebaasi
12. augustil
13. Passi lehekülgedel 10 ja 11 (kohtutoimik lk 68-70) on tuvastatavad Xxx piiripunkti Xxx väljumistempel kuupäevaga 18.02.2022 ja sama piiripunkti sisenemistempel kuupäevaga 22.08.
15. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja A B, kes selgitas, et sai enda menetlusse V. Briashchei ajutise kaitse pikendamise taotluse. Kontrolli tehes avastas, et Xxx kodanikul V. Briashcheil oli registreeritud Eestisse lühiajaline töötamine perioodiga
16. august 2021 kuni
17. august
18. Tekitas küsimuse, kas isik kvalifitseerub ajutise kaitse staatuseks. Lisaks selgus, et V. Briashcheil oli esmane töötamine registreeritud
19. augustil 2021 kuni
20. detsembrini
21. Vahepeal oli auk ehk suure tõenäosusega isik ei töötanud ja edasi oli töötamise registri andmetel töötamine
22. veebruarist 2022 kuni
23. jaanuarini
24. See tekitas veelgi rohkem kahtlust, et isik on olnud Eestis juba enne kriisi algust. Samal päeval tegi isikule ka päringu. V. Briashchei vastas talle e-kirjaga, et seisuga
25. veebruar 2022 tema viibis Xxxs. Eestist lahkus
26. veebruaril 2022 ja tagasi tuli
27. augustil
28. Isik esitas e-kirjaga ka välisriigi passi koopiad ja passi lehekülgedel 10 ja 11 olid konkreetsed Xxx templid. Tegi korduva päringu isikule, et kuidas isik sai samal ajal ka Eestis töötada, kuid sellele vastust ei tulnud. Küll aga esitas V. Briashchei ostutšekid Xxxst ning kirjutas, et tegemist ainsa tõendina, mis abikaasal olemas. Ostušekid olid aga tavapärased kaupluse ostutšekid, ei olnud nimelised ega mingisuguste andmetega. Tunnistaja esitas päringu ka Vasyli tööandjale, XXX-le. Tööandja saatis vastuseks töölepingu ja vastas, et
29. veebruar 2022 V. Briashchei Eestist lahkus. Tööleping oli sõlmitud
30. veebruaril 2022 ehk siis samal päeval, kui menetlusalune isik Eestist lahkus. Tööandja kinnitas, et Vasyli töötas tema juures ka varem enne Xxxsse minekut ja et Vasyl palus töölt ära isiklikel põhjustel, kuna pidi Xxxsse minema seoses lapse tervisega. Kuivõrd Xxxs hakkas sõda, siis Vasyl tagasi tulla ei saanud Eestisse tööd jätkama. Vasyl oli hinnatud töötaja, siis ei hakanud teda koondama, maksis Eesti riigile ka makse ja isikule töötasu, oodates teda tagasi. Kuivõrd olukord tundus veelgi kahtlasem, otsustas tunnistaja teha SPOC päringu ehk Sirene päringu kõikidesse Schengeni piiririikidesse ehk konkreetsel XX, XX, XXX, Xxxsse ja XXX. Kõikidest riikidest tuli vastus, et isik ei ole nende piiri ületanud. Xxxsse otsustas teha korduva päringu ja edastada ka juba piiritemplid, paludes vastust, kas sisse- ja väljasõidutemplid on Xxx templid.
31. septembril Xxx vastas, et V. Briashchei ei ole nende piiri ületanud ja passitemplid on võltsitud ning lisaks ka seda, et isik ei ole registreeritud rahvusvahelises piiriületussüsteemis.
32. Et tunnistaja A. B ja menetlusalune isik V. Briashchei e-maili teel suhtlesid, kinnitab vastav kirjavahetus (väärteotoimikus tl 16-19; tõlked kohtutoimikus lk 37 ja pöördel). Samuti on kohtule esitatud A. B kirjavahetus XXX-ga, M L (väärteotoimikus lk 12-13; tõlked kohtutoimikus lk 38-39). E-kirjale lisatud töölepingust nähtub, et leping on sõlmitud
33. veebruaril 2022 (väärteotoimik lk 14-15). Tööleping on sõlmitud XXX (tööandja), keda esindab M L ja Vasyl Briashchei vahel.
34. Töötamise registri andmetel töötas V. Briashchei Eestis perioodil
35. august 2021 kuni
36. detsember 2021 ja alates
37. veebruar 2022 kuni
38. jaanuar 2024 XXX-s (väärteotoimik lk 20). KMA väljavõtte andmetel on V. Briashchei saanud XXX-st töötasu alates augustist 2021 kuni juulini 2024 (väärteotoimik lk 21-27). Eeltooduga on leidnud kinnitamist mh seegi, et V. Briashchei töötas ja elas Eesti Vabariigis juba enne Xxx-Vene sõja algust
39. veebruaril
40. Vaidlust iseenesest selles asjaolus ei olnud.
42. augustil 2024 on koostatud dokumendi uurimise akt nr 163/2024, mille allkirjastanud dokumendiekspert A K. Dokumendi uurimise aktis on leitud, et uurimiseks esitatud dokument – Vasyl Briashchei passist nr XXX Xxx piiriületustempli jäljendid – on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik on täielik võltsing. Kohus aga otsuse tegemisel dokumendi uurimise aktile ei tugine, kuivõrd käesolevas väärteoasjas on koostatud dokumendiekspertiis. Seetõttu ei tugine kohus otsuse tegemisel ka A K kohtuistungil antud ütlustele.
43. Nii on käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks ja oluliseks tõendamiseseme asjaoluks on see, kas templijäljend passis oli võltsitud või mitte, rahuldas kohus kaitsja taotluse ja määras teostada dokumendiekspertiis. Käesolevas väärteoasjas tõe välja selgitamiseks, st kas kaebuse esitajale V. Briashcheile on asjakohane ette heita temale väärteoprotokollis ja väärteootsuses kohtuvälise menetleja poolt märgitut, omab tähtsust eksperdi arvamus ning asjaolude selgitamine nõuab eriteadmisi. Ekspertiis määratakse siis, kui on vaja kasutada mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1). Dokumendi ehtsuse küsimus nõuab reeglina mitteõiguslikke eriteadmisi (v.a ilmselge võltsingu korral).
44. Ekspertiisiakti nr 25E-DM00009-01 eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud Xxx passis nr XXX Vasyl Briashchei nimele lk 10 Xxx Xxx piirikontrolli sissesõidu templijälg kuupäevaga
45. august 2022 ja lk 11 Xxx Xxx piirikontrolli väljasõidu templijälg kuupäevaga
46. veebruar 2022 võltsitud (kohtutoimik lk 123-133).
47. Eksperdiuuringute kirjeldusest ja eksperdiarvamuse põhjendustest nähtub, et ekspertiisiks esitatud vaidlustatud ja võrdlusmaterjali uuriti EKEI kinnitatud dokumendi- ja rahaekspertiisi meetodikirjelduse DO-MR-DM/DA01 järgi. Võrdlusmaterjaliks kasutati andmekogust iFado pärinevaid 2007, 2010 ja 2019 välja antud kehtivate Xxx piirikontrollitemplijälgede kujutisi.
48. Võrreldes vaidlustatud sissesõidu templijälge andmekogu võrdlustemplijälgedega, tuvastati kujutiste sarnasused nii kujutiseelementidelt kui ka elementide värvilt. Järgnevalt võrreldi vaidlustatud templijälge ükshaaval kõigi kolme võrdlustemplijäljega, asetades vaidlustatud templijälje võrdlustemplijälgedega kohakuti (vt lisa 1 pilt 3, 4 ja 5). Templijälgede paremaks võrdlemiseks ja illustreerimiseks muudeti pilditöötlusprogrammi abil võrdlusjälgede kujutiste värve: must roheliseks ja punane siniseks. Tuvastati, et vaidlustatud templijälje kujutise detailides, elementide proportsioonides ja asetuses esinevad kõrvalekalded võrdlustemplijälgede kujutistest. Piltidel 3 ja 5 on välja toodud vaidlustatud ja võrdlustemplijälje kujutiste nihked, mis näitavad, et kujutised on erinevad ja seega ei ole need tehtud sama põhikujutisega templiga. Pildil 4 on vaidlustatud ja võrdlustemplijälje kujutistes nihked küll minimaalsed, kuid esinevad kujutiste detailide erinevused – auto tagumise akna raami erinev kaldenurk (tähistatud punase diagonaalse joonega). Seega ei lähe vaidlustatud templijälg kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.
49. Võrreldes vaidlustatud väljasõidu templijälge andmekogu võrdlustemplijälgedega, tuvastati kujutiste sarnasused nii kujutiseelementidelt kui ka elementide värvilt. Järgnevalt võrreldi vaidlustatud templijälge ükshaaval kõigi kolme võrdlustemplijäljega, asetades vaidlustatud templijälje võrdlustemplijälgedega kohakuti (vt lisa 1 pilt 6, 7 ja 8). Templijälgede paremaks võrdlemiseks ja illustreerimiseks muudeti pilditöötlusprogrammi abil võrdlusjälgede värve: must roheliseks ja punane siniseks. Tuvastati, et vaidlustatud templijälje kujutise detailides, elementide proportsioonides ja asetuses esinevad kõrvalekalded võrdlustemplijälgede kujutistest. Piltidel 6 ja 8 on välja toodud vaidlustatud ja võrdlustemplijälgede kujutiste nihked, mis näitavad, et kujutised on erinevad ja seega ei ole need tehtud sama põhikujutisega templiga. Pildil 7 on vaidlustatud ja võrdlustemplijälje kujutistes nihked küll minimaalsed, kuid esinevad kujutiste detailide erinevused – auto tagumise akna raami erinev kaldenurk (tähistatud punase diagonaalse joonega). Seega ei lähe vaidlustatud templijälg kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.
50. Seega kõigil kolmel juhul jõudsid eksperdid järeldusele, et vaidlustatud templijäljed (nii sisse- kui ka väljasõidu templid) ei lähe kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.
51. Vastusest järelpärimisele (kohtutoimik lk 137-148) kinnitab, et iFado andmebaas sisaldab kõiki Xxxs kasutusel olevaid SA-88 kontrolltemplite jäljendeid. Xxxs ei ole uusi kontrolltempleid juba alates 2019.aastast.
52. Eeltoodust tuleneb seega, et ekspertiisi läbiviimisel on eksperdid võrrelnud Xxx piiripunktidest kõiki kehtivaid ja kasutatavaid templite jäljendeid. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis kirjeldatud veenvalt, kuidas eksperdid lõppjäreldusele, et vaidlustatud templijäljed on võltsitud, jõudsid. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ka kaitsja ega kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud või seadnud kahtluse alla valminud ekspertiisiakti või selles toodud eksperdiarvamust. Samuti ei ole kohtuliku uurimise käigus taotletud dokumendiekspertiisi koostanud ekspertide ülekuulamist. Kohtule ei ole esitatud ka ekspertiisiakti sisu kummutavaid tõendeid. Seega on ekspertiisiakt selge ja vastuoludeta, järelduste kujunemine on ekspertiisiakti põhjal jälgitav.
53. Samuti kinnitab ka Xxx NCC-st (Hxxxan National Coordination Centre1 - tõlge eesti keeles: Xxx Riiklik Koordinatsioonikeskus) SPOC süsteemi kaudu laekunud vastus, et V. Briashchei ei ületanud Xxx piiri perioodil
54. detsember 2021 kuni
55. september
56. Samuti kinnitab Xxx, et Xxx väljumise ja sisenemise templi jäljendid nimetatud isiku passis on võltsitud. Lisaks pole V. Briashchei riiklikus piiriületuse registreerimise süsteemis registreeritud (vt
57. septembri 2024 vastused, väärteotoimik lk 8-10; tõlge kohtutoimik lk 4748).
58. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et V. Briashchei passis olevad Xxx väljumise ja sisenemise templijäljendid on võltsitud ning menetlusalune isik XxxXxx piiri tegelikult ületanud ei ole. Eelöeldut kinnitab nii ekspertiisiakt nr 25E-DM00009-01 kui ka Xxx ametivõimudelt saabunud vastused selle kohta, et V. Briashchei ei ole nimetatud kuupäevadel tegelikult Xxx-Xxx piiri ületanud. Lisaks on ka Xxx ametivõimude hinnangul passis sellekohane tempel võltsitud.
59. Kohtuistungil andis ütlusi ka menetlusalune isik V. Briashchei. Seoses menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsusega, märgib kohus järgmist. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei ole V. Briashchei kohtuistungil antud ütlused usaldusväärsed seonduvalt piiriületusega. Ütlused, mis puudutavad ajutise pikendamise taotluse esitamise protsessi, on kohtu hinnangul usaldusväärsed. 1 Internetis kättesaadav: https://ncc.gov.hu/en/
60. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
61. detsembri
62. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-67-15, p 17–19). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
63. detsembri
64. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 16). Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
65. aprilli
66. a otsus asjas nr 3-1-1-25-15, p 8). Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus loeb tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised konkreetsed asjaolud võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada (nt otsus nr 3-1-1-25-15, p 7) ja sõnasõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning veenev (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
67. juuni
68. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 15).
69. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
70. veebruari
71. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
72. mai
73. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Samuti on kohtupraktikas korduvalt märgitud (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
74. mai
75. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, 3-1-1-7-11, p 9), et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus (ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus), sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega.
76. Nii selgitas V. Briashchei
77. märtsi 2025 kohtuistungil, et sõitis enne sõda perekondlikel põhjustel ja Xxxs mõni päev hiljem hakkas sõda. Helistas N L, et ta tuleb tagasi, et ärgu N teda vallandagu ja palus võimaluse korral maksta kasvõi miinimum töötasu. Ei saanud Xxxst alguses ära sõita nii nagu tahtis ja Xxxst lahkus siis, kui õnnestus seda teha. V. Briashchei kinnitas, et tema passis olevad Xxx Xxx piiripunkti templid on ehtsad. Ajutise kaitse pikendamise taotluse esitas
78. juulil 2024 interneti teel. Oi naine täitis selle avalduse tema eest. V. Briashchei andis oma dokumendi naisterahva kätte ja palus registreerida dokumentide pikendamiseks. Kõik vajalikud andmed – isikukoodi, dokumendi numbri, elukoha aadressi jms – andis V. Briashchei O naisele. Kui taotlus oli esitatud võttis temaga ühendust A. B. Edasi selgitas V. Briashchei piiriületuse protsessi, mille kohaselt
79. veebruaril ületas piiri. Sõitis ära erabussiga, bussipileti eest maksis bussijuhile sularahas. Bussi peale läks bussijaamast. Bussivedaja firmat ei mäleta. Milliseid riike läbisid, ei mäleta. Talle öeldi, et buss liigub Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Xxx suunas. Jõudsid piirile, juht korjas reisijate passid kokku ja viis need piirivalvurile, annab sinna aknasse ja neid kontrollitakse. Piirivalvur käis ka bussis sees aga isikute nägu ega passi ei vaadanud. Piirivalvuri välimust ei mäleta. Tagasi tuli samamoodi, piiriületusprotsess oli samasugune. Sellest on nii kaua aega möödas, seega nüansse ei mäleta.
80. V. Briashchei ütlused seonduvalt passis olevate templijäljenditega on aga ajas muutuvad. Nii on menetlusalune isik tema esimesel ülekuulamisel
81. septembril 2024 selgitanud, et saabus Xxxst Eestisse 2021.a ja peale sõja algust on ainult viibinud Eestis, kuskil mujal käinud pole. Töötab XXX-s. Kuivõrd viisa hakkas lõppema, otsis võimalust, et jääda Eestisse. Leidis Facebookist ühe grupi, kus oli võimalus passi saada Xxx piiriületustempli jäljend. See maksis 150-200 eurot. Leppis isikuga Messengeris kokku, et kohtume passi ja raha üleandmiseks Tallinna bussijaamas. Sai isikuga kokku ja see isik lubas passi tagastada 2-3 päeva pärast. Siis saigi temale kuuluva passi tagasi augusti keskpaigas ja sinna oli kantud Xxx piiriületuse tempel. Passi tagastamine toimus samuti Tallinna bussijaamas. Inimene, kellega kohtus, oli üle 30-aastane, umbes tema kasvu 175 -178 cm pikk, arvatavasti XXX – rääkis küll vene keeles, aga keele dialekt oli xxxpärane. Kui oli passi tagasi saanud pöördus augusti keskel ajutise kaitse saamiseks Pärnu teenindusse. Esitas taotluse ja Xxx Vabariigi passi, kuhu olid kantud võltsitud piiriületusetempli jäljend Xxx piiri pealt. Selles piiripunktis ei ole ta kunagi käinud, Euroopasse sisenes tavaliselt XXX kaudu XXX või XXX piiripunkti kaudu või kasutas lennukeid.
82. Siinkohal on oluline märkida, et menetlusalusele isikule on tema õigused ja kohustused kirjas esmalt kutses, millega kutsuti V. Briashchei
83. septembril 2025 ütlusi andma. Lisaks nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, on isikule tema õigusi tutvustatud – ta on kinnitanud seda oma allkirjaga (väärteotoimik lk 32-34). Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et menetlusalune isik on õiguste ja kohustuste tutvustamise lehel andnud oma allkirja lahtrisse, kus on inglise keelne õiguste ja kohustuste tõlge. Oluline on fakt, et menetlusalusele isikule tema õigusi tutvustatud on, seega kas menetlusalune isik tutvus nende ütlustega vene keeles või inglise keeles, ei oma selles kontekstis tähtsust. Mh on isikule selgitatud tema õigust kaitsja abile.
85. jaanuaril 2025, seega ca pool aastat pärast esimest ülekuulamist, on menetlusalune isik oma versiooni juhtunust kardinaalselt muutnud. Seekord on ta osalenud ülekuulamisel koos kaitsjaga. Menetlusalune isik selgitab, et eelmisel korral politseis käies tekkis hirm ja ei teadnud, mida teha. Edasi selgitab, et tema passi kantud templijäljendid peavad õiged olema, sest käis koduriigis perekondlikel põhjustel. Alustas koduriiki sõitmist päev varem enne Xxx piiriületust. Käsi kodus isiklikel põhjustel, sest lapsel oli terviseprobleemid. Schengenist väljus
86. veebruaril
87. ja sisenes Schengeni alale
88. august
89. Töötas XXX-s ja tööandja maksis Xxxs viibimise aja eest mulle ka minimaalset töötasu, sest teadis, et tuleb Eestisse tagasi.
90. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütlustes kohtuistungil esinesid vastuolud kohtueelses menetluses antud ütlustega, küsitles kohus menetlusalust isikut vastuoludega seonduvalt. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et esimesel ülekuulamisel, s.o
91. septembril 2024 tundis politsei poolt survet ja hirmutamist. Selgitas, et politsei ütles, et kui sa ei räägi meile tõttu, siis istud veel siin ja siis saadame sind sõtta. Ei ole varem kunagi kokkupuuteid politseiga olnud. Esimesel ülekuulamisel öeldu, et ostis templid, ei vasta tõele. Fantaseeris. Ütles nii, sest politsei survestas ja hirmutas teda. Politseist öeldi, et hakka rääkima. Kaitsjat esimesel ülekuulamisel kaasas ei olnud. Teisel korral läks ülekuulamisele koos kaitsjaga ja siis rääkis ta juba tõtt.
92. Kohtu hinnangul ei ole V. Briashchei selgitused seonduvalt tema poolt esitatud erinevate versioonidega ja miks just
93. septembril 2024 ülekuulamisel esitatud esimene versioon juhtunust on tõene, eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus. V. Briashchei väide oli, et ta andis valeütlusi, kuivõrd kartis politseid. V. Briashchei väitis sedagi, et politsei ähvardas teda, et kui ta räägib tõtt, siis juhtub V. Briashcheiga midagi halba. Politsei ütles väidetavalt talle, et sellisel juhul tulevad probleemid mitte ainult Eestis, vaid ka Xxxs. Ja et politsei survestaski V. Briashcheid sellega, et kui ta praegu räägib neile tõtt, siis tekivad probleemid. Kohtu hinnangul ei ole mingilgi juhul eluliselt usutav, et politsei survestab isikut valetama. Seda enam, et kui V. Briashchei oligi reaalselt Xxx piiripunkti kaudu Xxxs käinud ja veendunud tema passis olevate templijäljendite õigsuses, puudub vähimgi ratsionaalne põhjendus sellele, miks oleks pidanud V. Briashchei nö tõese versiooni asemel esitama fantaseeritud versiooni juhtunust. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et esmane kirjeldus oli ka võrdlemisi detailirohke (Facebooki grupp, kohtumispaiga asukoht, maksumus, kuidas passi kätte sai, mh kirjeldas ka meesterahvast, kellele passi üle andis), mis omakorda annab alust arvata, et olles pingeolukorras ja kartuses oma edasise saatuse pärast, ei mõtle isik kohapeal seesugust sündmuste käiku nii detailirohkelt välja.
94. Seonduvalt V. Briashchei väitega tema ähvardamise kohta, kuulas kohus kohtuistungil üle ka piiri- ja migratsiooni järelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametniku S S, kes V. Briashchei ülekuulamise juures viibis. S S selgitas, et nii nagu tavaliselt, veel enne, kui menetlustoiminguid läbi viima hakatakse, tutvustatakse isikule tema õigusi ja kohustusi. Algselt oli isikuga koos A B. Andsid isikule võimaluse kas anda samal päeval ütlusi või üldse samal päeval ütluste andmisest loobuda, kuna isikul tol hetkel esindajat kaasas ei olnud. Isik oli nõus nendega rääkima ja kõik, mis algselt sealt väärteoprotokollis kirjas on, selliselt isik ka rääkis. Teisel korral tuli ka ülekuulamisele kaitsjaga ja andis teistsugused ütlused. Selgitas, et esimesel korral tundis hirmu. Ametnik lisas, et kõik ülekuulamistoad on kaameratega, seega kui isik tundis, et teda on kuidagi ähvardatud või hirmutatud või et temaga on väärast käitutud, siis oleks isikul olnud võimalik vastava avaldusega politsei poole pöörduda. Käesolevaks hetkeks neid videosalvestusi enam alles ei ole. On A juba 2-3 aastat koos töötanud ja teab, et A on viisakas. Tema ei ole kuulnud, et A ka kedagi ähvardanud oleks. V. Briashcheile selgitati tema õigusi suuliselt ka vene keeles. Ühtlasi selgitati talle, et tal tuleb rääkida tõtt, vastasel korral võetakse ta vastutusele kriminaalkorras, kui ta tõtt ei räägi. Peale vaadates ei olnud ka näha, et V. Briashchei oleks värisenud. Pigem läks ülekuulamine ladusalt.
95. V. Briashchei ütluseid juhtunust ei muuda usaldusväärseks ka kohtuistungil üle kuulatud M. L ja O. L antud ütlused.
96. Nii selgitas M. L samuti, kuidas V. Briashchei tuli tema juurde aastast 2021 tööle ja et vahepeal käis V. Briashchei kodumaal. Selgitas mh ka tema enda piirületuse asjaolusid. M. L selgitas ka V. Briashcheiga sõlmitud töölepingu asjaolusid, et leping sõlmitud
97. veebruaril
98. Ja siis õhtul helistas V. Briashchei abikaasa, et lapsega selline probleem, seega V. Briashcheil oli vaja sõita Xxxsse lapsega seoses, siis otsisid eravedaja, kes saaks V. Briashchei Xxxsse viia. Ja kui V. Briashchei jäi kauemaks Xxxsse, siis jätkas palgamaksmist nii-öelda abi eesmärgil. V. Briashchei ähvardamist politseiasutuses ta ise pealt ei kuulnud, aga ta usub V. Briashcheid. Oma poja O. Le ähvardamist ta kuulis, kui ametnik nimetas teda lolliks.
99. O. L selgitas enda ülekuulamisega seoses, et sai kutse ilmuda migratsiooniametisse. Kui sinna jõudis, tekkis tunne, et oli justkui pantvangis. Ai nimeline isik väljendas ennast ebatsensuurselt. Ja siis tuli sinna Vi nimeline isik, kes hakkas O. Lt ähvardama, et saadab ta Xxxsse sõtta. Siis tuli S S, kes hakkas küsima, et mis koolis ma käisin, et kas tunnistaja on loll. Hakkasid edasi küsitlema ja nõudma, et O. L tunnistaks end süüdi tegevuses, mida ta tegelikult teinud ei ole. Selgitas ametnikele, et ta ju tuli ülekuulamisele, et kutse saadeti juba 7 päeva tagasi ja et kui midagi oleks varjata, siis ei oleks tulnud, kuivõrd oleks olnud võimalus Eestist lahkumiseks. Esimesele ülekuulamisele esindajat kaasa ei võtnud, sest ei tundnud, et on süüdi. Teisele ülekuulamisele läks esindajaga ja siis oli ülekuulamine juba hoopis teistmoodi – polnud ähvardusi ja ebatsensuurseid sõnu. V ähvardas neerudesse lüüa, mida võttiski ähvardusena. Seejärel tuli A ja ütles, et parem tunnistaks O. L oma süüd, kuivõrd Vasyli juba tunnistas oma süüd ja tema ei saa oma karistust. Avaldusega politsei käitumise osas politsei poole ei pöördunud.
100. Kuigi ka O L ja M L selgitasid, et neid ähvardati, ei ole kohtu hinnangul see eluliselt usutav. Nii O Le, M Le kui ka V. Briashchei ütlused on antud soovist vabastada mh V. Briashchei vastutusest ja ka karistusest valeandmete esitamise eest. Nii on käesoleva menetluse kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et passis olevad templijäljendid Xxx piiriületuse osa on ekspertiisiakti kohaselt võltsingud. Samuti kinnitavad Xxx Vabariigi ametiasutused, et V. Briashchei ei ole registreeritud rahvusvahelises piiriületussüsteemis.
101. Kõike eeltoodut kokku võttes ja hinnates tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et V. Briashchei passis olevad templijäljendid, s.o Xxx piiripunkti Xxx väljumistempel kuupäevaga 18.02.2022 ja sama piiripunkti sisenemistempel kuupäevaga 22.08.2022, on võltsitud ja V. Briashchei Xxx piiri ei ületanud.
102. Arvestades ka töötamise registri andmeid, mille kohaselt töötas V. Briashchei Eestis perioodil
103. august 2021 kuni
104. detsember 2021 ja alates
105. veebruar 2022 kuni
106. jaanuar 2024 XXX-s (väärteotoimik lk 20) ning KMA väljavõtte andmetel on menetlusalune isik saanud XXX-st töötasu alates augustist 2021 kuni juulini 2024 (väärteotoimik lk 21-27), on kohus seisukohal, et V. Briashchei üldse Eestist ei lahkunudki.
107. Väärteoasja materjalidest on tuvastatav, et V. Briashchei esitas ajutise kaitse pikendamise taotluse
108. juulil
109. Ajutise kaitse pikendamise taotluse protsessi kirjeldamiseks esitas kohtuvälise menetleja esindaja õiendi väärteoasjas nr 2303,24000549, kus on kirjeldatud V. Briashchei ajutise kaitse taotluse sisestamist PPA ajutise- ja rahvusvahelise kaitse infosüsteemi RAKS2 (kohtutoimik lk 62-64). Tegemist on menetleja poolt koostatud väljatrükkidega, millelt nähtub, kuidas toimub elektroonselt ajutise kaitse pikendamise taotluse esitamine. Kui taotluse esitamiseks on kõik andmed täidetud, peab taotleja märkima kinnitused (tegema linnukese kasti), millega kinnitab, et tema poolt esitatud taotluse andmed on õiged ja et ta on teadlik, et valeandmete esitamine on karistatav (kuvatõmmis nr 6, kohtutoimik lk 63). Seega pidi isik kinnitama, et kõik andmed on õiged, sh ka varasemalt esitatud andmed.
110. märtsi 2025 kuupäevaga väljatrükk kinnitab, et märkides kastikesse linnukese, kinnitas V. Briashchei, et tema poolt ajutise kaitse pikendamise taotluse esitatud andmed on õiged. V. Briashchei on
111. juulil 2024, et viibis kriisi alguses Xxxs, lahkus päritoluriigist
112. august 2022, Eestisse saabus
113. august
115. V. Briashchei ise selgitas kohtuistungil, et taotluse tema eest internetis täitis Oi naine. V. Briashchei andis oma dokumendi naisterahva kätte ja palus registreerida dokumentide pikendamiseks. Kõik vajalikud andmed – isikukoodi, dokumendi numbri, elukoha aadressi jms – andis V. Briashchei O naisele. Kohus kutsus kohtuistungile ütlusi andma ka N. Le, kes keeldus ütluste andmisest, kuivõrd nende ütlustega võib ta endale kahju teha.
116. Kohtus uuriti, kuidas käib ajutise kaitse pikendamise taotluse esitamine ning selgus, et esitatud taotlust ei pea allkirjastama, vaid iseteeninduskeskkonnas tuleb märkida, et kinnitab, et esitatud andmed on õiged. Käesoleval juhul oli ajutise kaitse pikendamise taotluse esitamine võimalik elektrooniliselt, mistõttu ei nõua see seadusest otsesõnu selle isiklikku esitamist.
117. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul taotluse esitamise kontekstis määrava tähtsusega asjaolu, et V. Briashchei ise andis Oi naisele kõik vajalikud andmed, et viimane need süsteemi sisestaks, kuivõrd V. Briashchei lihtsalt ise ei osanud neid lahtreid täita. Oi naine ei sisetanud neid andmeid süsteemi omaalgatuslikult eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eestis. Seega saab siiski öelda, et V. Briashchei kui välismaalane on ise andnud need andmed, mis kvalifitseerusid valeandmeteks (võltsitud templijäljendid) ja on ise ka seeläbi kinnitanud andmete õigsust, mistõttu saab lugeda, et V. Briashchei on taotluse esitajaks. 44.

§ 305

lg 1 sätestab vastutuse välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil.

§ 305

lg 1 kohaselt tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. 45. Seega vastutus

§ 305

lg 1 kontekstis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest sõltub sellest, kes teo toimepanijana kvalifitseerub. Isikute ring

§ 305

lg 1 kontekstis on määratletud järgmiselt: 1) tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus, õppeasutus või kutsuja; 2) nimetatud isikute juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud; 3) välismaalane. 46. Praegusel juhul tuleb teo toimepanijana kõne alla välismaalane. 47.

§ 305lg 1 ei ole blanketne norm.

Seadusesättes endas on karistatav tegevus (valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine) ise konkreetselt kirjas. Tegemist on iseseisva väärteo koosseisuga, mistõttu ei eelda isiku süüdi tunnistamine selle paragrahvi järgi seda, et oleks ära näidatud, et isik on rikkunud veel mõne seaduse sätteid. Selle koosseisu tunnusteks on: 1) tegevus: valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine; 2) ära määratletud subjektid: tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus, õppeasutus või kutsuja, nende esindaja või välismaalane; 3) subjektiivse tunnus ehk eesmärk: saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil.

1. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli teokirjelduses märkinud, et V. Briashchei esitas Politsei- ja Piirivalveameti E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged.
2. Kohus on eelnevalt välja toonud, et seadusandja on ette näinud võimaluse, et elamisloa pikendamise taotluseid saab esitada interneti teel E-menetluskeskkonnas üksnes kinnitades, et esitatud andmed on õiged.
3. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 9).
4. Praegu on teokirjelduse kontekstis tähtis taotluse esitamine kui selline. Määrav ei ole, kas see taotlus esitati nö andmete kinnitamisega interneti keskkonnas või allkirjastati. Tegemist ei ole sedavõrd olulise muudatusega isiku teokirjelduses, et kohus ei saaks seda ise korrigeerida. Kohus seeläbi väärteoprotokolli piiridest ei välju. Mh on siinkohal oluline seegi, et nii kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja ja kaebuse esitaja seisukohtadest on arusaadav, et kaitseõiguse tagamiseks on V. Briashcheile inkrimineeritava väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Seda enam, et maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid. Seega on V. Briashchei kaitseõigus olnud tagatud.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteokirjeldusest välja jätta sõna allkirjastatud. Tõendamist on leidnud, et V. Briashchei esitas
6. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveameti Emenetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Seega saab V. Briashcheile väärteoetteheitena süüks arvata valeandmete esitamist elamisloa pikendamise taotlust esitades ja seda kinnitades. Kuivõrd V. Briashchei ei ole taotlust allkirjastanud (nagu kirjas väärteokirjelduses), mistõttu väärteoprotokollis rikkumise paragrahvina viidatud

§ 32lg 1 ja 3 ei ole õige.

Kohus ei ole seotud väärteoprotokollis kajastatud teo kvalifikatsiooniga, vaid väärteokirjeldusega.

1. Kokkuvõttes: käesolevas väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et V. Briashchei esitas
2. juulil 2024 elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Tõendatud on seegi, et V. Briashchei passis olevad templijäljendid (
3. veebruar 2022 ja
4. august 2022) olid võltsitud. Arvestades lisaks ka töötamise registri andmeid ja ka seda, et V. Briashcheile maksti siiski ka sel perioodil, kui ta enda sõnade kohaselt väidetavalt Xxxs viibis, töötasu, kinnitab see kohtu hinnangul seda, et V. Briashchei Eestist ei lahkunudki. V. Briashchei enda ütlused taotluse esitamisega seoses kinnitavad, et V. Briashchei eesmärk ajutise kaitse pikendamise taotlust esitades oli pikendada enda Eestis viibimist ajutise kaitse korra alusel. Seega oli taotluse esitamise eesmärgiks saada välismaalasele seaduslik alus viibida mh Eesti territooriumil. Täidetud on seega kõik

§ 305lg 1 sätestatud vastutuse eelduseks olevad tingimused.

Kui välismaalane (kelleks V. Briashchei on) ise esitas valeandmeid või võltsitud dokumendid, vastutab välismaalane

§ 305lg 1 alusel.

54. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et nagu Harju Maakohus on teises asjas nr 4-25-712 juba tuginedes seletuskirjale leidnud, et seletuskirjast tulenevalt ei ole võimalik V. Briashcheid

§ 305lg 1 alusel karistada.

Esiteks kohtu jaoks teise maakohtuniku otsustus siduv ei ole. Teiseks tuleb

§ 305

lg 1 tõlgendamise puhul arvestada, et eelnõu seletuskiri ei ole ise õiguse allikas, vaid üksnes abivahend normi tõlgendamisel. Nimelt on Riigikohus enda

1. detsembri 2019 otsuses kriminaalasjas nr 1-18-3901, punktis 10 selgitanud: „Ehkki seletuskiri võib aidata mõista seadusandja tahet ja seaduse eesmärki, mis on õiguse kohaldamisel oluline eriti juhul, mil seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse allikaga (KrMS § 2). Üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest.“
2. Praegusel juhul tuleb lähtuda siiski

§ 305

lg 1 sõnalisest tähendusest – nii on sätestatud vastutus välismaalase poolt (kelleks V. Briashchei on) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele (kelleks V. Briashchei on – seadusandja ei ole ka kirjutanud, et „teisele välismaalasele“) seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Seletuskirjas väljendatud seisukoht ei anna alust tõlgendada seadusesätet selle sõnalisest tähendusest lahknevalt. 56. Hoolimata eelöeldust, tuleb tegelikkuses lugeda ka

seletuskirja veidi laiemalt.

seletuskirjas (Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 57 SE) on selgitatud, et muudatused seonduvalt

§-ga 305 tehakse seonduvalt sellega, et direktiivis ei ole välismaalase ebaseaduslikule viibimisele kaasaaitamist sisustatud. Nii ei täitnud

-i §-s 305 sätestatud väärteokaristus direktiivi artiklis 2 sätestatud nõuet karistada lisaks teo toimepanijale ka isikut, kes on õigusrikkumises osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja) või teeb katse õigusrikkumiseks. Ja seetõttu otsustati

§ 305

reguleerimisala kitsendada, nähes väärteokaristus ette isikutele, kes on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente selleks, et välismaalane saaks seeläbi endale viisat või elamisluba taotleda. 57. Kohtu hinnangul tuleneb

sõnalisest tähendusest, et

§ 305lg 1 näeb ette vastutuse ka välismaalasele endale, kes esitab valeandmeid.

Seega pani V. Briaschei toime

§ 305lg-s 1 ettenähtud väärteo.

58. Täidetud on ka

§ 305lg 1 subjektiivsed tunnused. Kaebaja on teo toime pannud kavatsetult (Kar

S § 16 lg 2). V. Briashchei teadis, et ta ei lahkunud 18.veebruaril 2022 Xxxsse, st et oli Xxx sõja algul Eestis ja ta teadis sedagi, et ta ei lahkunud Xxxst

1. august 2022, seega oli ta ka
2. juulil 2024 teadlik, et sellist teavet taaskord esitades ja kinnitades, et kõik andmed on õiged, esitab ta Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid. Võltsitud templite hankimine nõudis V. Briashchei aktiivset tegevust, sest võltsitud tempel ei sattunud passi juhuslikult. Selline tempel tuli V. Briashcheil ise hankida. V. Briashchei eesmärgiks oli hankida võltsitud templid selleks, et saada võimalus ajutise kaitse kohaldamiseks ja seejärel ajutise kaitse pikendamiseks. V. Briashchei eesmärk ajutise kaitse pikendamise taotlust esitades oli pikendada enda Eestis viibimist ajutise kaitse korra alusel. Käesolevalt on tõendatud, et ajutise kaitse pikendamise taotluses valeandmete esitamise eesmärgiks oli saada endale jätkuv seaduslik alus viibida Eesti territooriumil ehk siis pikendada Eesti Vabariigis seaduslikku viibimist ajutise kaitse korra alusel.
3. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik kavatsetult ja teadlikult esitas
4. juulil 2024 PPA E-menetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames), kinnitades PPA-le valeandmeid eesmärgiga saada endale ka edaspidi seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ajutise kaitse korra alusel.
5. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab V. Briashchei tegu

§ 305lg 1 tunnustele.

Karistus 61.

§ 305lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 500 eurot.
2. Arvestades, et kohus jätab väärteokirjeldusest välja ühe sõna ning tugineb otsust tehes olulises määras tõenditele, mida kohtuvälises menetluses kogutud ei olnud ja mida kohus ise kogus, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi
3. veebruari 2025 otsuse väärteoasjas nr 2303,24,000549 ja teeb ise uue otsuse.
4. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 65.

§ 305lg 1 mõttes hindab kohus V.

Briashchei süüd keskmiseks. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh menetlusaluse isiku aktiivset panust teo toimepanemisse, kus ta ise pidi võltsitud templijäljed passi hankima. Samuti tuleb arvestada, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et V. Briashcheid ei ole varem karistatud, tegemist on esmakordse rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V. Briashcheile karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmäärast madalamas määras, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot (

1. juulil 2024 oli trahviühik 4 eurot). Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
2. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 otstarbekuse kaalutlustel kohus põhjendatuks ei pea. Välismaalaste seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust välismaalaste seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest (

§ 1lg 1).

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (

§ 13lg 1).

Käesoleval juhul on menetlusalune isik teo toime pannud kavatsetult, oma rikkumist ta ei tunnista ega mõista oma teo ebaõigust. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel oleks põhjendatud üksnes isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine seadusliku aluse saamiseks viibida mh Eesti territooriumil näitab juba oma olemuselt, et selline tegevus ohustab avalikku korda ja riigi julgeolekut, kuivõrd seesugust õigust viibida Eesti territooriumil on püütud saada läbi pettuse. Arvestades teo toime panemise asjaolusid, ei saa rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ja arvestades

eesmärki, ei saa rääkida ka avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud V. Briashchei karistamata jätmine

§ 305lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Menetluskulud

1. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25EDM00009-01) teostamise kulu 300 eurot. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Ekspertiisikulu on menetluskulu VTMS § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et uurimisasutusel on õigus süüteo asjaolude väljaselgitamisel otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Küll aga saab sellise kulu süüdistatavalt välja mõista juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-121-13, p 6). Kohtu hinnangul praegusel juhul on need tingimused täidetud. Asjaolu, kas menetlusaluse isiku Xxx passis olevad templijäljendid olid võltsitud või mitte, on väärteoasjas keskseks küsimuseks ja oluliseks tõendamiseseme asjaoluks ning aitab kaasa süüküsimuse lahendamisele. Seega oli käesolevas väärteoasjas määratud dokumendiekspertiis väärteoasja lahendamise seisukohalt oluline. Kaebuse esitaja on samuti ise pidanud vajalikuks ekspertiisi teostamist ja taotlenud kohtult ekspertiisi määramist. Samuti on kaebuses (p 2.4) väljendatud nõusolekut ekspertiisikulude hüvitamiseks juhul, kui ekspertiisi tulemus kaebuses toodud väiteid ei toeta ning väärteomenetlust ei lõpetata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel V. Briashcheilt välja riigituludesse menetluskuluna dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-DM00009-01) teostamise kulu 300 eurot. Arvestades ekspertiisikulu suurust ning asjaolu, et kohus on eelnevalt menetlusalust isikut karistanud 400 eurose rahatrahviga, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada ekspertiisikulu tasumise tähtaja pikendamist ning võimaldada ekspertiisikulu tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 100 eurot.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada V. Briashchei valitud kaitsjale makstud tasu 2700 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata, puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jäävad V. Briashchei enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)