← Eesti

4-26-221/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuaril 2026.a, Tallinn 4-26-221 Karin Olentšenko Väärteoasja number Kohtunik Kaebuse sisu Kaebuse esitaja Asja läbivaatamine Valter

) § 116 lg 1 alusel palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada väärteotoimik, mis laekus kohtule 26.01.

  1. Kohus, läbi vaadanud kohtule esitatud kaebuse ning tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb

§ 118lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

4.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 5.

§ 114

lg 4 kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 6. Riigikohus on märkinud, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. /…/ Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16).

  1. Antud juhul on kaebuse esitaja taotlenud küll tähtaja ennistamist, kuid kohtu hinnangul ei ole taotluses nimetatud põhjendused aluseks tähtaja ennistamisel.
  2. 27.03.2025 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on tutvumiseks kättesaadav alates 28.04.
  3. Nimetatud kuupäevast algab

§ 114

lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg ning järelikult oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 13.05.2025. Väärteoprotokolli kohaselt on Valter Süntile tehtud teatavaks

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused ning Valter Sünt on väärteoprotokolli kätte saanud 27.03.

  1. Menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik ka lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg.
  2. Kuigi

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, nähtub väärteootsusest, et kohtuväline menetleja edastas otsuse ka Valter Sünti e-postiaadressile, mille Valter Sünt märkis ise väärteoprotokolli (XXX).

§ 70

lg 5 sätestab, et menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Järelikult on kohtuväline menetleja teinud kõik selleks, et isik teaks tema suhtes tehtud lahendist. Väärteootsuses on muuhulgas selgelt kirjas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumise päevast ning toodud välja ka trahvi õigeaegse tasumata jätmise tagajärjed.

  1. Kuna otsus väärteoasjas jõustus mais 2025 ning kaebuse koos tähtaja ennistamise avaldusega esitas Valter Sünt kohtule alles jaanuaris 2026, ei ole Valter Sünt järelikult ligikaudu kaheksa kuu jooksul tundnud huvi, millised õiguslikud tagajärjed tõi kaasa tema suhtes läbi viidud menetlus ning millised olid tema õigused ja kohustused otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja väited, nagu ei oleks ta aru saanud, et tegemist on lõpliku ja täitmisele pööratava väärteootsusega ning kohtuvälise menetleja poolt talle otsuse kättetoimetamine ei taganud reaalset ja arusaadavat võimalust oma õiguste kaitseks, on asjakohatud. Valter Sünt on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad ning Valter Sünti taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isiku pealiskaudne ja ükskõikne suhtumine tema suhtes koostatud lahendisse ei saa olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustustest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus ka eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku õigusi vms, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel.
  3. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb Valter Sünti taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning Valter Sünti kaebus Keskkonnaameti 28.04.2025 otsusele väärteoasjas nr 9400240000159 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.