) § 32 alusel kuni isiku vanglast vabanemiseni.
Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2025 määrusega nr 3-25-539 PPA taotluse ning andis loa X. X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.05.
lg 2 ja
Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks, kuna reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb endiselt põgenemisoht, sest isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isikust lähtub oht avalikule korrale, talle on kohaldatud sissesõidukeeldu, ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks ning korduvalt keeldunud dokumenteerimisest. Neist asjaoludest kogumis lähtudes on isiku põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu pole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Varasemates taotlustes ja määrustes käsitletud asjaolud ei ole valdavalt muutunud. 20.10.2025 saabus PPA-le Venemaa Siseministeeriumist vastus, millega anti teada, et PPA tagasivõtutaotlus on jäetud läbi vaatamata, sest see ei vasta nõuetele. PPA on võtnud ühendust Välisministeeriumiga, kes omakorda plaanib suhtlust Venemaa Föderatsiooniga. Varasemas praktikas on isiku dokumenteerimine võtnud isiku koostööga aega umbes pool aastat. Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest. Dokumendi hankimise protsessi saab kiirendada isiku enda aktiivsus. Läti, Leedu ja Soome Vabariigi kujundatud praktika kohaselt saab Venemaa kodanik naasta ka ajutise reisidokumendi alusel, kuid seda saab taotleda üksnes isik ise. Isiku suhtes esinevad
Esineb isiku põgenemise oht
Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, sh kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene, samuti vägistamise katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine. Ka vangistuse ajal väljendas isik ükskõikset ja vaenulikku suhtumist ametnikesse ning teda karistati 2008. a-l arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest. Seksuaalkuriteod on kõrge 2
Ta on keeldunud täitmast vanglas tagasipöördumistunnistust ning kinnipidamiskeskuses viibides pole asunud PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. 01.12.2025 toimunud kohtumisel tagasipöördumise nõustajaga väljendas isik selgesõnaliselt, et ei pöördu dokumendi taotlemiseks saatkonna poole ega ole nõus Venemaale väljasaatmisega. Isik märkis, et viibib kinnipidamiskeskuses ettenähtud aja lõpuni ning pärast sealt vabastamist ei asu ta võimalikke järelevalvemeetmeid täitma. Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvale hoidumist, mitte üksnes mõnda teise riiki lahkumist. Põgenemisohu tõttu pole võimalik tõhusalt kohaldada järelevalvemeetmeid. Tartu Vangla 11.10.2022 riskihindamise kohaselt seisneb uue kuriteo toimepaneku oht naisterahva (elukaaslase) suhtes vägivalla kasutamises, millega põhjustab kannatanule füüsilist valu ja mis võib päädida kannatanu surmaga, lisaks naisterahva suhtes seksuaalkuriteo toimepanekus. Samuti kaasnes vanglas narkootikumide hoidmisega oht vanglaametnikele ja vangidele, mis ohustas rahvatervist. Ohtlikkus on kõige tõenäolisem alkoholijoobes ja seksuaalse huvi puhul või konfliktiolukorras. Ohtlikkus suureneb tingituna puudulikest probleemilahendusoskustest ja mõtlematusest oma tegude tagajärgedele. Kinnipidamine pole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. 5. Tallinna Halduskohus andis 29.12.2025 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 29.04.2026 (k.a). Täidetud on kõik
23 lg-s 1 toodud alused. Isik on otsesõnu väljendanud kavatsust kaasaaitamiskohustust mitte täita ning näidanud seda ka tegudega (
PPA-l on olnud raskusi puudutatud isiku tagasisaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel, tingituna ühest küljest kaasaaitamiskohustuse rikkumisest ja teisest küljest kehvast koostööst sihtriigiga (
Olukorras, kus välisministeeriumide tasandil suhtlus Eesti ja Venemaa vahel endiselt käib, ei ole siiski alust pidada väljasaatmist täiesti perspektiivituks. Venemaa käitumine võib muutuda ka sõltuvalt rahvusvahelisest olukorrast. Väljasaatmise perspektiiv kasvaks oluliselt, kui puudutatud isik täidaks kaasaaitamiskohustust. Neid asjaolusid arvestades on ühtlasi täidetud
lg-s 2 toodud alused, mis võimaldavad puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega pikendada üle kuue kuu piiri, kuni 18 kuuks. Põgenemisohus (
Isik on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepaneku eest vangistusega ning PPA on õigesti sisustanud tema toimepandud kuritegude iseloomu arvestades (seksuaalkuritegu, vägivallateod alkoholijoobes, narkokuritegu vanglas) nende korduvuse riski (vt 11.10.2022 kinnipeetava iseloomustus haldusasjas nr 3-24-1636, digitoimiku lehekülg 13), mistõttu on isik ohtlik avalikule korrale. Samuti näitab jõhkrate kuritegude korduv toimepanek, millele lisandus süüteo sooritamine vanglas viibides, isiku suhtumist õiguskorda ja soovimatust või suutmatust õigusnorme järgida. Põgenemisohtu on asjakohaselt järeldatud nii isiku tegudest järeldatavast kui ka otsesõnu väljendatud soovimatusest lahkumiskohustust täita. Isegi kui kinnipidamiskeskusest vabastamise korral jääks isik Eestisse, võib põgenemisoht seisneda väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidmises ennast varjates, sh järelevalvemeetmeid mitte järgides. Puudutatud isiku kinnipidamine on
Seega ei peeta isikut kinni selleks, et sundida teda konsulaati pöörduma, vaid see on õiguspärane meede väljasaatmise läbiviimise tagamiseks. Kuigi üksnes karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, viitab kuritegude korduvus sellele, et isik ei pruugi väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda, olla menetluses kättesaadav ja teha PPA-ga koostööd. Varasematele kriminaalasjadele viitamine on lubatav tulenevalt
p-st 4.
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole põgenemisohu korral võimalik kohaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega järgmised lisad: 1) Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 istungi protokoll haldusasjas nr 3-24-1636 (dtl 224˗226), 2) PPA 23.12.2025 taotlus (dtl 227˗231), 3) puudutatud isiku 12.01.2026 teabenõue (dtl 232), 4) PPA 13.01.2026 vastus teabenõudele (dtl 233), 5) NSV Liidu passi koopia (dtl 234), 6) Tallinna Halduskohtu 29.12.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-539 (dtl 235˗238). Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 3˗5 (HKMS § 62 lg 2). Puudutatud isikule tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel tagastada määruskaebuse lisa 1, mis puudutab isiku VRKS alusel kinnipidamist ega oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti tuleb tagastada lisad 2 ja 6, mis on juba praeguse asja materjalide juures olemas. 9.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).
lg 1 1 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad
Pärast kuuekuulist kinnipidamist võib kohus anda loa väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu kaupa
lg 2 alusel tingimusel, et väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 10.
lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud
§-s 68. Seejuures ei piisa põgenemise ohu kindlakstegemiseks üksnes mõne
§-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Arvesse võib võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-114, p-d 17 ja 19). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo toimepanemise järgset käitumist. 11. PPA oli taotluses seisukohal, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht tulenevalt
12.
lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine peab seonduma mõne teise kohustuse (
lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peab olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 määrus nr 3-24-1856, p 14, 26.08.2022 määrus nr 3-22-1388, p 13). PPA ja halduskohus on seostanud isiku poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumist eeskätt dokumentide hankimisel koostöö puudumisega. Samas on see hõlmatud
Põhjusel, et PPA ei ole praegusel juhul selgitanud, kuidas on puudutatud isik väljasaatmismenetluses rikkunud
4 lg 1 p-des 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi, ei saanud kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamisel tugineda
Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta. 13.
lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab, et isik ei aita kaasa enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul puudub reisidokument, ta ei ole nõustunud endale reisidokumenti taotlema ning ta ei tee PPA-ga koostööd dokumentide taotlemisel. Seega esineb
lg 2 alusel võib isikut kinni pidada kuni 18 kuud.
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi puudumine ei anna selleks alust. 16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.12.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.