Obsah (10)

§ 123§ 85§ 133§ 132§ 19§ 30§ 2§ 38§ 29§ 23

Väärteoasi nr 4-25-714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.augustil 2025 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Nadežda Paukson juuresolekul Kohtuvälise menetleja Po

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades

§-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-83-15, p 7). Asja arutamine täies ulatuses algusest peale (ab ovo) eeldab

§ 85

p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-28-10, p 7). Seega ei pea kohus kohtumenetluses piirduma üksnes kohtueelses menetluses kogutud tõenditega vaid on vaba ise tõendeid koguma. Sama on kohtu roll ka materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus

§ 133

p 4 kohaselt väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

§ 133

p 4 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Tulenevalt

§ 132

p-st 2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega

§ 132p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel.

Seetõttu oli ka kohtul õigus ise koguda tõendeid, läbi viia ekspertiis, kuulata üle tunnistajad. Tegemist on kohtu kohustusega, kuivõrd kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus peab lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses, mitte ei ole apellatsiooni instantsiks, kes arutab väärteoasja üksnes kaebuse piirides.

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 2 menetlusgrupi järelevalveametnik S S koostas 20.01.2025 väärteoprotokolli AB1266071 väärteoasjas nr 2303,24,000553 selle kohta, et 22.05.2024 XXX XXX kodanik Oleh Levus esitas Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) E- menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse 17.07.

1. Oleh Levus esitas
2. mail 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) XXX Vabariigi biomeetrilises passis nr XXX (kehtivusega 08.05.2015-08.05.2025), eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Rikkus välismaalaste seaduse § 32 lg1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav välismaalaste seaduse § 305 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses, kuid isikule heidetakse ette üksnes välismaalaste seaduse § 32 lg1 nõuete rikkumist. Kohus ei tugine otsuse tegemisel dokumendi uurimise aktile, kuna selle koostajate ja allkirjastajate osas on suured segadused, mistõttu ei saa kohus seda tõendit lugeda usaldusväärseks. Sellest tulenevalt ei tugine kohus otsuse tegemisel ka tunnistajate A K ja L H ütlustele. Ekspertiisiakti nr 25E-DM00008-01 kohaselt on ekspertiisiks esitatud XXX passis nr XXX Oleh Levuse nimele lk 30 XX piirikontrolli sissesõidu templijälg kuupäevaga 04.08.2022 võltsitud. Eksperdiuuringute kirjeldusest ja arvamuse põhjendustest nähtub, et eksperdid on teinud võrdluse kõigi kolme iFADO andmekogust pärinevate kehtivate XX piirikontrollitemplijälgede kujutistega. Kõigil kolme juhul jõudsid eksperdid järeldusele, et vaidlustatud templijälg ei lähe kokku ühegi võrdlusjäljekujutustega ning on võltsitud. Ekspert K K-M selgitas, et kaks eksperti vastutavad võrdselt ekspertiisi eest ja kirjutavad ekspertiisile alla, osapoolte tööjaotust ei ole. On tulemuse osas ühisel arvamusel. Võrdlusmaterjal oli võetud infosüsteemi andmebaasist ja need kolm templit on tunnistatud XX riigi poolt kehtivateks templiteks. Tegid võrdluse kõigi kolme templiga. Neil on erinevad tunnused, mis tähendab seda, et need templid on erineva n-ö kujutise alusel tehtud ja seda on näha aktis välja toodud piltidel. iFADO andmetel uuemat templit ei ole. On toonud oma aktis välja põhilised elemendid, mis on väga tugevad tunnused selleks, et ütelda, et passis olev tempel ei lähe kokku võrdlustempli jälgedega. Lähtusid põhimõttest, kuidas piiritempel välja näeb ja kuidas piiritemplit tehakse ning võtsid aluseks templi põhikujutise, mis on templiraam. Numbrite asukohta arvesse ei võtnud, sest see on muutuvkujutis. Kui tehakse ühe kujutise alusel mitu templit, siis igale sellele templile pannake oma tähis, see tähis on näiteks XX ja XX on individuaalne number. Kas on XX või XX, see on muutuvkujutis. Kuna nägemiseks on iFADO andmebaasi kujutised, siis said võrrelda ainult kujutisi. Võltsingu tuvastamisel on kujutis kõige olulisem. Kolmel jäljel on omad tunnused ja seega võrdlusjäljega esinevad erinevad kokku- või lahkuminekud. Kõigi kolme templijärje võrdlemisel said tulemuseks, et vaidlustatud templijälg ei lähe kokku ei esimese võrdlusega 2007, ei teise võrdlustemplijäljega 2010 aastast ega ka kolmanda templijäljega 2019 aastast. Väljatrükk iFADOst ütleb, et 2019 templi esmakordne väljastamine 16.07.
3. Iga templijälje kohta on üks kujutis ja see on kõikide riikide puhul nii. Seisuga 30.06.2025 ei olnud ühtegi uut templit lisatud. Tõid aktis välja põhimõtteliselt ühe põhilise tunnuse ja ülejäänud tunnused on riigisaladus. Neid tunnuseid ei tohi välja tuua, neid tunnuseid saavad näha ja teada ainult need kellel on õigus sinna andmebaasi siseneda ja neid tunnuseid näha ja teada. On võrrelnud ka saladusega kaetud tunnuseid. Salajased tunnused kinnitavad arvamust. Tsiteeritud eksperdi ütlused selgitavad ja kinnitavad ekspertiisiaktis toodud arvamust. Lisaks aktis välja toodule nähtub, et passis oleva templijäljendi võltsingut kinnitasid ka riigisaladusega kaitstud tunnuste lahknevused, mida ekspert avaldada ei saa. 3 Vastused järelpärimistele (kohtutoimik lk 71-76, 79-81) kinnitavad, et iFADO andmebaas sisaldab kõiki XXs kasutusel olevaid SA-88 kontrolltemplite jäljendeid. Seega on eksperdid võrrelnud kõiki kehtivaid XX piiripunktides kasutatavaid templite jäljendeid. Ekspert selgitas, kuidas jõuti järeldusele, et Oleh Levuse passis kuupäevaga 04.08.2022 olev tempel XX piiriületuse kohta on võltsitud ja kaks eksperti olid samal arvamusel. Seega puudub kohtul alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Kohus leiab, et ekspertiisiakt on selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine on ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning ekspert on oma väited ka kohtuistungil kohtule arusaadaval viisil põhjendanud. XX NCC-st SPOCK süsteemi kaudu laekunud vastus kinnitab, et Oleh Levuse piiriületus ei ole nende andmebaasis. Asjaolu, et XX ei ole Oleh Levuse piirületust 04.08.2022 registreerinud kinnitab, et nimetatud kuupäeval Oleh Levus tegelikult XXX- XX piiri ei ületanud ja passis olev sellekohane tempel on võltsitud (nagu kinnitab ekspertiisiakt). Tunnistaja M.L ütluste kohaselt tulid augustis 2022 Eestisse XX piiripunkti kaudu. Sõitsid mikrobussiga eravedaja vahendusel. Teisest uksest sisenes bussi, korjas passid ära, ise ületas tollikontrolli bussiga. Sõitsid valve piiriputka juurde, kõik reisijad jäid bussi. Siis tuli bussi piiripunkti töötaja, bussis oli 8 inimest ja ta andis passid tagasi. Ise ei näinud kui tempel pandi. Samal ajal sai ka poeg templi passi. O.Levuse ütluste kohaselt 04.08.2022 tuli koos isaga reisimikrobussiga. Bussijuht viis passid valvuri kätte, valvur tuli bussi, ütles üheksa, luges inimesed ära ja läks passe kontrollima putkasse. Bussijuht tõi passi tagasi. Kontrollis, et tempel oli olemas. Tsiteeritud Oleh Levuse enda ja tunnistaja M.L ütlused selle kohta, kuidas nad XXX-XX piiri ületasid ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja on antud soovist vabastada O.Levus karistusest ja vastutusest valeandmete esitamise ees. Ütlused erinevad bussis olnud inimeste arvu osas ja kuidas täpselt toimus piiriületus. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei pea kohus usaldusväärseks ka nende selgitust, et bussis korjati passid ära (Oleh Levus väitis, et bussijuht korjas ja M.L, et piiripuntki töötaja) ja toodi hiljem templiga tagasi Selline versioon on antud seetõttu, et isikud ei oska kirjeldada XX piiripunkti. Eeltoodust tulenevalt on tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et Oleh Levuse passis olev templijäljend 04.08.2022 XXX-XX piiriületuse kohta on võltsitud ja sellel kuupäeval O.Levus XXXXX piiri ei ületanud. Oleh Levuse ütluste kohaselt tuli Eestisse 25.01.2022 teise passiga, kus oli kehtiv viisa sees. Kui ületab piiri viisa alusel, siis 90 päeva biomeetriat ei loeta. 04.08.2022, tuli Eestisse tagasi teise passiga. Selles passis ei olnud viisat sees, siis 90 päeva Eestis viibimise aega loetakse esimesest päevast. Töötab Eestis alates
4. 25.01.2022 tuli tööviisaga Eestisse. 04.08.2022 tuli eravedajaga. Pere tuli Eestisse 1-1,5 kuu enne sõja algust. Tunnistaja M L ütluste kohaselt on Oleh Levus tema poeg. Tuli XXXst Eestisse
5. jaanuaril 2022 koos poja ja abikaasaga. Perekondlikel põhjusel sõitsid tagasi kodumaale juuli lõpus
6. Tulid pojaga tagasi augustis. Sõja algul elas Eestis. XX on tunnistaja firma. Koos tunnistajaga on firmas kolm töötajat. Poja passis on tempel, et ta oli Schengenist väljas kuid tegelikult oli ta teise passiga Eestis. XXXs varastati teine pass ära ja ei saanud seda esitada. Tsiteeritud O.Levuse enda ja tema isa ütlused kinnitavad, et O.Levus elas ja töötas Eestis juba aastaid s.o alates
7. Enne XXX sõja algust tuldi Eestisse viimati 25.01.
8. O.Levuse ja tema isa ütlustest nähtub, et nad on Euroopa Liitu s.h Eestisse sisenemiseks kasutanud aastaid kahe passi süsteemi. Kord on sisenetud viisa alusel ja kord biomeetrilise passiga, mis võimaldab ilma viisata viibida Euroopa Liidus kuni 90 päeva. 25.01.2022 tuldi nende sõnade kohaselt Eestisse viisa alusel. Kohtule ei ole esitatud 25.01.2022 Eestisse tulekul kasutatud passi, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida kui pikaks ajaks viisa oli antud. Kuna XXX-XX piiriületuse templi jäljend on võltsitud, on kohus seisukohal, et Oleh Levus 4 üldse Eestist juulis 2022 ei lahkunud. Kohtule esitatud passis oli viimane viisa kehtivusega kuni 21.08.2020 ja selle passi andmetel on viimane tempel Euroopa Liidust lahkumise kohta 26.04.2020 ja järgmine sisenemisega kohta 04.08.
9. Seega ei ole välistatud, et isikutel oli veel teine pass, millega tuldi Eestisse peale 26.04.
10. Töötamise registri andmetel töötas Oleh Levus Eestis periooditi alates 2017 ning XXX 24.03.202101.01.2023, 01.03.2023-23.03.2023, 03.04.2023-15.01.2024 ja alates 01.03.
11. KMA väljavõtte andmetel on O.Levus saanud XXX-st tasu alates jaanuarist
12. Seega kinnitavad nii Oleh Levuse enda kui ka tunnistaja M.L ütlused ja tsiteeritud registrite andmed, et Oleh Levus elas ja tööta Eesti Vabariigis juba enne XXX-Vene sõja algust 24.02.
13. Eeltoodust tulenevalt ja tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et Oleh Levus viibis ja töötas Eesti Vabariigis juba enne XXX sõja algust. Seda fakti ei ole ka keegi vaidlustanud. Tunnistaja A B ütluste kohaselt avastas tööülesandeid täites, et Oleh Levus, kes viibis ajutise kaitse alusel Eestis, töötas töötamise registri järgi Eestis alates märts 2021 kuni 01.01.
14. Antud perioodil on saanud ka töötasu, mis tekitas kahtluse, et antud isik võibolla ei ole ajutise kaitse subjekt. RAKS andmebaasi abil avastas XXX välisriigi passis samasuguse templi nagu ka tema ise M L välisriigi passis. Tegi 19.09.2024 Sirene päringu XX Vabariiki. XX Vabariigist saadud vastuse kohaselt on tegemist kõrge kvaliteediga võltsinguga ja antud isik ei ole XX Vabariigi piiri ületanud. Kui isik esitab oma ajutise kaitse pikendamise taotluse, siis ta sellega ka kinnitab andmete õigsust. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus §-st 5 tulenevalt kohaldatakse isikute suhtes, kes lahkusid XXXst peale sõja algust 24.02.2022 ajutise kaitse korda. Sama seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse isikute suhtes, kes lahkusid XXXst enne sõja algust rahvusvahelise kaitse korda. Oleh Levuse enda ütluste kohaselt ei ole ta ajutise õiguskaitse kaardi alusel Eestilt midagi saanud, kui poleks seda kaarti kätte saanud, siis oleks saanud teisel alusel siia jääda. Kui ei oleks ära käinud, siis oleks saanud taotleda rahvusvahelist kaitset, see annab rohkem õigusi kui ajutine kaitse. Ajutine õiguskaitse kehtib sõja ajaks. Seega kinnitavad O.Levuse enda ütlused, et ta oli teadlik kahe kaitse korra erinevustest ja kelle suhtes, millist korda kohaldatakse. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tuvastatud, et O.Levus oleks peale sõja algust Euroopa Liidust s.h Eestist lahkunud. Kuigi O.Levus ise väidab, et tema jaoks ei olnud vahet, millist kaitsekorda taotleda, jääb arusaamatuks, milleks tal oli vaja hankida oma passi võltsitud tempel XXXst lahkumise kohta peale sõja algust s.o 04.08.
15. Ainuke kohtu jaoks usutav põhjus on see, et isik tegelikult eelistas mingil põhjusel või oli talle vajalik, et tema suhtes kohaldataks ajutise kaitse korda ja mitte rahvusvahelise kaitse korda. O.Levus kinnitas, et esitas 22.05.2024 ajutise kaitse pikendamise taotluse interneti teel. Kui täitis avaldust, tulid mingid andmed ette. Ei mäleta, mida sisestas. Valis vene või XXX keele. Internetis on vaja ankeet täita, pani linnukesed lahtrisse. Esitas andmed: registreeritud elukoht, ja kust tuli, vastas küsimustele mis seal oli. Kohtuistungil uuriti, kuidas toimub elektroonselt ajutise kaitse pikendamise taotluse esitamine ja selle kohta vormistas menetleja ka väljatrükid (kohtutoimik lk 27-38). Taotluse esitamisel peab isik tegema linnukese kasti, millega kinnitab, et tema poolt esitatud taotluse andmed on õiged ja et ta on teadlik, et valeandmete esitamine on karistatav. Isik pidi kinnitama, et kõik andmed on õiged, sh ka varasemalt esitatud andmed. 03.04.2025 kuupäevaga väljatrükk kinnitab, et märkides sinna kasti linnukese kinnitas Oleh Levus, et tema poolt ajutise kaitse pikendamise taotluses esitatud andmed on õiged. Isik on 22.05.2024 kinnitanud, et viibis 24.02.2022 XXXs ja lahkus sealt 04.08.
16. 5 Nii Oleh Levuse enda kui tunnistaja M.L ütlused kinnitavad, et 24.02.2022 viibis Oleh Levus Eestis. Samuti tuvastas kohus, et Oleh Levus ei lahkunud 04.08.2022 XXXst vaid viibis sel ajal Euroopa Liidus ja tõenäoliselt Eestis. Isegi juhul kui pikendamise taotlust täites olid mõned lahtrid andmetega juba täidetud, on isikul võimalik vale informatsiooni korrigeerida ja muuta ning iga uus valeteabe kinnitamine on uus valeandmete esitamine. Oleh Levus teadis, et ta oli XXX sõja algul Eestis ja mitte XXXs ja, et ta ei lahkunud XXXst alles pärast sõda 04.08.2022, seega ta oli 22.05.2024 teadlik, et sellist teavet taaskord esitades ja kinnitades esitab ta Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid. Võltsitud templi passi hankimine nõudis isiku aktiivset tegevust, tempel ei sattunud passi juhuslikult. Sellise templi hankimise ainuke eesmärk sai olla, saada võimalus ajutise kaitse kohaldamiseks ja hiljem ajutise kaitse pikendamiseks. Seega on Oleh Levus esitanud valeandmeid kavatsetult. 22.05.2024 taotluses valeandmete esitamise eesmärgiks oli saada jätkuvalt endale õigus ehk seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ajutise kaitse korra alusel, ehk siis pikendada Eesti Vabariigis seaduslikku viibimist ajutise kaitse korra alusel. Sõltumata sellest, kas O.Levusel oli võimalus taotleda mõne muu korra alusel Eestis viibimist, valis ta käesoleval juhul valeandmete esitamise ja taotles ajutise korra alusel viibimise pikendamist. Ilma ajutise korra alusel viibimise pikendamise taotlust esitamata oleks O.Levus kaotanud Eestis viibimise seadusliku aluse just ajutise kaitse korra alusel. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et tulenevalt seletuskirjast, ei ole võimalik O.Levust VMS § 305 lg 1 alusel karistada. Riigikohus on lahendis nr 1-18-3901/97 (p 10) selgitanud, et ehkki seletuskiri võib aidata mõista seadusandja tahet ja seaduse eesmärki, mis on õiguse kohaldamisel oluline eriti juhul, mil seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse allikaga (KrMS § 2). Üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest. VMS § 305 lg 1 näeb ette vastutuse tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Lause osast: „või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga …“ näeb ette vastutuse ka välismaalasele endale, kes esitab valeandmeid. Antud seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“. Sidesõna „või“ on eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu v lauseosi. Seob sisu poolest vastanduvaid, üksteist välistavaid, teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi: N Olla või mitte olla? (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/ dsall/v%C3%B5i). Sõnal „või“ on ka teisi kasutusvõimalusi näiteks piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites, adverbi kas või osana, rõhutav sõna alusealguses jne, kuid seaduse tekstides on sõnal „ või“ eraldava sidesõna tähendus. Näiteks „Ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.“ Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõnade ühendit „või välismaalase poolt” ei eelda see eelnevalt loetletud tingimuste täitmist vaid piisab sellest, kui välismaalane ise esitab enda kohta ja huvides valeandmeid. Tegemist ei ole blanketse koosseisuga ja süüdi tunnistamine selle paragrahvi järgi ei eelda, et oleks ära näidatud, et isik rikkus veel mõne seaduse sätteid. Väärteoprotokollis on teokirjelduse märgitud, et Oleh Levus esitas Politsei- ja Piirivalveameti Emenetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse 6 raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et Emenetluskeskkonnas elamisloa pikendamise taotlust esitades isik mitte ei allkirjasta taotlust vaid üksnes kinnitab. Seadusandja on näinud ette võimaluse, et elamisloa pikendamise taotlusi saab esitada interneti E-menetluskeskkonnas üksnes kinnitades, et esitatud andmed on õiged. Seega tuleb väärteokirjeldusest välja jätta sõna allkirjastatud ja tõendamist on leidnud, et Oleh Levus esitas 22.05.2024 Politsei- ja Piirivalveameti E- menetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Seega on väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt süüdistatud isikut valeandmete esitamises elamisloa pikendamise taotlust esitades ja seda kinnitades. Isik ei ole taotlust allkirjastanud, nagu kirjas väärteokirjelduses – seega väärteoprotokollis rikkumise §-na viidatud VMS § 32 lg 1 ja 3 ei ole õige. Viitest VMS § 32 lg 3 on menetleja ise ka otsuses loobunu. Kohus ei ole seotud väärteoprotokollis kajastatud teo kvalifikatsiooniga, vaid väärteokirjeldusega. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on praeguse väärteoasja kontekstis teokirjelduses tähtis just elamisloa pikendamise taotluse esitamine ja andmed, mille õigsust isik seda esitades kinnitas. Allkirjastamise fakti välja jätmise puhul ei ole sedavõrd olulise muudatusega, et kohus ei saaks seda parandada. Nii on kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja seisukohtadest arusaadav, et kaitseõiguse tagamiseks on O.Levusele inkrimineeritava väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Maakohtus vaadati väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuriti kõiki kohtuvälises menetluses esitatud ja kohtus kogutud tõendeid, seega on O.Levuse kaitseõigus olnud tagatud. Oleh Levuse enda ja tunnistaja M.L ütlused kinnitavad, et O. Levuse eesmärk ajutise kaitse pikendamise taotlust esitades oli pikendada enda Eestis viibimist just ajutise kaitse korra alusel. Seega on tõendatud ka, et ajutise kaitse pikendamise taotluses valeandmete esitamise eesmärgiks oli saada endale jätkuv seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse korra alusel. Seega on täidetud kõik VMS § 305 lg 1 sätestatud vastutuse eelduseks olevad tingimused. Seega, on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik kavatsetult ja teadlikult esitas 22.05.2024 PPA E- menetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotlust (ajutine kaitse menetluse raames) kinnitades PPA-le valeandmeid eesmärgiga saada endale ka edaspidi seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ajutise kaitse korra alusel. Kuna kohus jätab väärteokirjeldusest välja ühe sõna, tugineb otsust tehes olulises määras tõenditele, mida kohtuväline menetleja ei uurinud ja kohus ise kogus, ning kuivõrd kohtuväline menetleja tugines kõlbmatule tõendile s.o dokumendi uurimise aktile, siis tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametnik S S 17.02.2025 otsuse väärteoasjas nr 2303,24,000553 ja teeb ise uue otsuse. Kaebajale karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et O.Levus oma rikkumist ei tunnista ja ei mõista 7 oma teo ebaõigsust, mistõttu ei ole võimalik kohtu hinnangul lõpetada väärteomenetlust ka

§ 30lg 1p1 alusel.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. VMS § 305 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. O.Levuse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Oleh Levuse isikut ja, et tegemist on esmakordse rikkumisega mõistab kohus Oleh Levusele karistuseks rahatrahvi sanktsiooni esimeses kolmandikus 100 trahviühikut s.o 400 eurot (22.05.2024 oli trahviühik 4 eurot). Seoses määratud rahatrahviga peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 2, Kr

MS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada kaebuse esitanud isikule kohtuotsusega määratud rahatrahvi vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et rahatrahv saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Rahatrahvi suurust arvestades on eluliselt usutav, et kaebuse esitanud isikul ei ole reaalselt võimalik rahatrahvi ühe kuu jooksul tasuda, mistõttu kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile rahatrahvi tasumist, küll aga halvendaks see kaebuse esitanud isiku majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Menetluskulud

§ 38

lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik. Lähtudes kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadest kriminaalasjades, on analoogia korras järeldatav, et ka väärteomenetluses kuulub ekspertiisikulu isikult väljamõistmisele juhul, kui ekspertiisi teostamise tingis tõendamisvajadus ning ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa väärteoasja (sh ka väärteokaebuse) lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas asjas määratud dokumendiekspertiis oli väärteoasja lahendamise seisukohtalt oluline. Kaebuse esitaja on pidanud ise vajalikuks ekspertiisi teostamist ja taotlenud kohtult ekspertiisi määramist. Kaebuse esitanud isik väljendas kaebuse punktis 2.4 nõusolekut ekspertiisikulude hüvitamiseks juhul kui ekspertiisi tulemus kaebuses toodud väiteid ei toeta ning väärteomenetlust ei lõpetata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebuse esitanud isikult välja ekspertiisikuludena 150 eurot. Ekspertiisikulu suurust arvestades ei pea kohus põhjendatuks selle tasumise tähtaja pikendamist ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kohus ei lõpeta antud väärteoasjas väärteomenetlust

§ 29

lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, puuduvad

§ 23sätestatud alused kaitsjatasu hüvitamiseks.

Asitõend XXX Vabariigi pass XXX tagastatakse XXX Vabariigi Suursaatkonnale dokumendi kehtivuse üle otsustamiseks Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas

1. Rahuldada Oleh Levus kaebus osaliselt. 8
2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametnik S S 17.02.2025 otsus väärteoasjas nr 2303,24,000553 tühistada ja teha uus otsus. Süüdi tunnistada Oleh Levus välismaalaste seaduse § 305 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Oleh Levust tasuma rahatrahv 400 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 40 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber
3. Välja mõista Oleh Levuselt ekspertiisikulud 150 eurot. Ekspertiiskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 4100081886 Kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. XXX Vabariigi pass SSS tagastatakse XXX Vabariigi Suursaatkonnale dokumendi kehtivuse üle otsustamiseks Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 08.10.2025 9