← Eesti

3-25-1346/4

Obsah (6)§ 152§ 124§ 46§ 25§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Halduskohus Maarja Oras 21. mail 2025 Tallinnas 3-25-1346 Q.V kaebus Ma

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohus registreeris
  2. mail 2025 Q.V kaebuse, milles kaebaja soovib vaidlustada Maa-ameti
  3. märtsi
  4. a korralduse nr 1-17/23/741 alusel X maa erastamise ja vormistamise nende isikute nimele, kes ei ole kõnealuse krundi peal asuva elumaja vormistatud omanikud. Kaebaja märgib, et sai korraldusest teada Maa- ja Ruumiameti
  5. märtsi
  6. a teatest nr 613/21/3316-8 „Meeldetuletus lepingu sõlmimiseks (Viimsi vald, X ja Z)“. Kaebaja nõuab, et maa erastamise ja vormistamise menetlus tagastatakse Viimsi Vallavalitsusele täiendamiseks ja uuendamiseks. Kaebaja hinnangul on vaja maa vormistada elumaja omanike nimele ning maa suurus vastavalt majaosadele nii, et see oleks kooskõlas maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lõikega
  7. Kaebaja märgib, et tal on õigus X elumaja ja selle juurde kuuluvale maa osale, kuna elab X majas ja on sinna sisse kirjutatud alates
  8. veebruarist
  10. Kohus jättis
  11. mai
  12. a määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et kaebusega koos esitatud dokumentidest nähtub, et jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-23-1020 on tuvastatud Maa-ameti peadirektori
  13. märtsi
  14. a korralduse nr 1-17/23/741 õiguspärasus. Viidatud haldusasjas nr 3-23-1020 oli kaebajaks Y.Y, kes on praeguses haldusasjas kaebuse esitanud Q.V ema. Haldusasjas nr 3-23-1020 esitas Y.Y kaebuse Maa-ameti
  15. märtsi
  16. a korraldusele juba
  17. mail 2023 ning kohtuotsus viidatud haldusasjas, millega kaebus jäeti rahuldamata, jõustus
  18. märtsil
  19. Kohus märkis, et esineb kahtlus, et kaebajale sai Maa-ameti
  20. märtsi
  21. a korraldus teatavaks varem kui
  22. märtsil 2025, mistõttu võib tegemist olla kaebetähtaja ületamisega. Kohus selgitas kaebajale ka, et kaebetähtaja möödalaskmise korral on kaebajal võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Ühtlasi tuli kaebajal selgitada ning võimalusel esitada tõendid, millest tulenevalt peab kaebaja end X maatükil asuvate hoonete omanikuks, kui varasemates haldusasjades nr 3-21-506 ja nr 3-23-1020 seda mainitud ei ole.
  23. Kaebaja esitas
  24. mail 2025 vastuse, milles märkis, et sai Maa-Ameti
  25. märtsi
  26. a korraldusest teada Maa-ja Ruumiameti
  27. märtsi
  28. a kirjast. Kaebaja ema Y.Y tutvustas kaebajale selle kirja sisu, luges seda ette ning rääkis kõikidest probleemidest, mis on seotud elumajaga, kus kaebaja ja tema ema koos elavad, samuti selle maaga, mis kuulub nii selle elumaja kui ka abihoonete juurde. Kaebaja ema otsustas kaebajat elumajaga seonduvatest probleemidest teavitada, kuna sel aastal sai kaebaja 18-aastaseks. Kaebaja ema arvates peab kaebaja täisealisena olema teadlik kõikidest nendest probleemidest, mis on seotud X elumaja ja selle juurde kuuluvale maa erastamisega. Kaebaja selgitab, et elab ja on registreeritud X elumajas alates oma sünnist
  29. veeburuaril
  30. Selle aja jooksul ei ole kõnealusel elumajal ühtegi vormistatud omanikku ja see fakt on aluseks kaebaja õigustele osale sellest elumajast. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 152

lg 1 punkti 2 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

Kui kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2).

5. Kohtu hinnangul on kaebus esitatud

§ 46lõikes 1 toodud kaebetähtaega rikkudes.

Kaebaja väidab, et sai vaidlusalusest korraldusest teada Maa-ja Ruumiameti

  1. märtsi
  2. a kirjast, kui kaebaja ema otsustas kaebajale selgitada X elumaja juurde kuuluva maa erastamisega seonduvatest probleemidest seoses kaebaja täisealiseks saamisega. Kuigi kohtu hinnangul ei saanud ega saa ka praegusel hetkel kaebajal tekkida maa erastamisõigust pelgalt asjaolust, et kaebaja on X elumajas elanud ning sinna sisse kirjutatud, olnuks Maa-Ameti
  3. märtsi
  4. a korralduse vaidlustamine kaebajal võimalik ka enne täisealiseks saamist seadusliku esindaja abil, kui vaidlusalune korraldus tema õigusi riivas. Kohus on nimelt seisukohal, et kuivõrd kaebaja ema oli teadlik
  5. märtsi
  6. a korraldusest ning vaidlustas selle
  7. mail 2023 ka haldusasjas nr 3-23-1020, olnuks tal võimalik kõnealune korraldus vaidlustada seadusliku esindajana ka kaebaja nimel, kui see kaebaja õigusi väidetavalt puudutas (

§ 25lg 1, § 26 lg 1, perekonnaseaduse § 120 lg 1, § 127 ja § 133 lg 1).

Kuigi kaebaja väidab, et sai Maa-ameti

  1. märtsi
  2. a korraldusest teada täisealisena Maa- ja Ruumiameti
  3. märtsi
  4. a kirja kaudu, ei hakanud kaebetähtaeg Maa-ameti korralduse tühistamiseks kulgema kaebaja täisealiseks saamisest alates, vaid enne kaebaja täisealiseks saamist pidanuks kaebaja seaduslik esindaja (ema) kaebuse tema nimel esitama. Kohtu hinnangul võib kaebaja ema teadmise vaidlusalusest korraldusest lugeda ka alaealise lapse (kaebaja) teadmiseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on ületanud Maa-ameti
  5. märtsi
  6. a korralduse tühistamiseks esitatud kaebuse esitamise tähtaega, kuivõrd kaebaja teadasaamine vaidlusalusest korraldusest hakkas kulgema samaaegselt tema seadusliku esindaja (ema) teadasaamisega kõnealusest korraldusest. Kohtule ei nähtu ka mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Olukorras, kus Maa-ameti
  7. märtsi
  8. a korraldus mõjutanuks kaebaja ja tema ema hinnangul otseselt ka kaebaja õigusi (mida kohus küll võimalikuks ei pea), 2 olnuks kaebajal oma seadusliku esindaja kaudu võimalik korraldus vaidlustada vähemalt samaaegselt, kui kaebaja ema esitas korraldusele tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-23-
  10. Kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata

§ 152lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.

7. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

8. Vastavalt

§ 104

lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral

§ 152lg 1 punkti 2 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada.

Kohus tagastab kaebaja tasutud riigilõivu 20 eurot kaebaja arveldusarvele nr XXX. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.