Obsah (7)

§ 171§ 173§ 166§ 167§ 168§ 49§ 185

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-278 Määruse kuupäev 3. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema

) § 173 lg 1 kohaselt teatab kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule viivitamata distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.

§ 171

lg 7 näeb ette, et distsiplinaararestist halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vastavalt

§ 173

lg 3 p-dele 1–4 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib teda karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. 4.

§ 166

lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.

§ 166

lg 1 p 2 järgi on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte. Lähtuvalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks on distsiplinaararest, mida on võimalik määrata kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini, kuni 14 päevaks (

§ 168lg 2 p 3 ning § 171 lg-d 2 ja 4).

5.

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

§ 49

lg 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud 2 3-26-278 viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides mõnes muus ülema määratud kohas. Kaitseväes kehtivaks õigusaktiks on ka Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustik.“ Kaitseväe sisemäärustiku p 16 sätestab, et kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras ning ta peab meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe selle struktuuriüksuse üle, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab. Kaitseväe sisemäärustiku p 20 sätestab, et kandes Kaitseväe vormiriietust või viibides Kaitseväe territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus. Kohtule esitatud
3. jaanuari
4. a käskkirjast nr 1.2-1.26/26/5 nähtuvalt karistati puudutatud isikut selle eest, et ta lahkus
5. jaanuaril 2026 kell 16:25 ja
6. jaanuaril 2026 kell 15:55 omavoliliselt Jõhvi sõjaväelinnakust, ta käitus
7. jaanuaril 2026 avalikus kohas ebakaitseväelaslikult ning tarvitas
8. jaanuaril 2026 avalikus kohas Kaitseväe vormiriietust kandes alkoholi. Teenistuskohast ilma loata lahkumine on vastuolus

§ 49

lg-ga 2, ebaväärikas käitumine on vastuolus Kaitseväe sisemäärustiku p-ga 16 ning avalikus kohas alkoholi tarvitamine, kandes samal ajal Kaitseväe vormiriietust, on vastuolus Kaitseväe sisemäärustiku p-ga 20. Kohus nõustub käskkirjas nr 1.2-1.26/26/5 tooduga, et puudutatud isikule etteheidetavad teod on ajateenistuses

§ 166

lg-te 1 ja 2 tähenduses distsiplinaarsüüteod ning seega võib teo toimepanijale määrata distsiplinaarkaristuse. 6.

§ 171

lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Puudutatud isikule määras distsiplinaarkaristuse Kaitseväe diviisi

1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Sander. Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määrusega nr 45 vastu võetud Kaitseväe põhimääruse § 3 lg 4 p 1 1 kohaselt on diviis Kaitseväe struktuuriüksus. Seega on distsiplinaarkaristuse määranud pädev isik.
4. Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või et distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb

180 lg 3 kohaselt algatada distsiplinaarjuurdlus.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt viis Kaitsevägi enne distsiplinaararesti määramist läbi distsiplinaarmenetluse ning selle raames koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kaitseväe diviisi

1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kinnitas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte
2. jaanuaril 2026 ning distsiplinaarkaristus määrati
3. jaanuaril
4. Seega määrati distsiplinaarkaristus tähtaegselt.
5. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi. Puudutatud isik on andnud seletuskirja
6. jaanuaril
7. Samuti oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega, mis olid ära toodud seletuskirja blanketil, ning ta kinnitas 3 3-26-278 nendega tutvumist oma allkirjaga. Taotluse kohaselt on talle tutvustatud ka
8. jaanuari
9. a distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning
10. jaanuaril 2026 on puudutatud isik kätte saanud Kaitseväe
11. jaanuari
12. a kirja nr 0.4-3/26/20, millega anti talle võimalus esitada kavandatava distsiplinaarkaristuse kohta arvamus ja vastuväited kuni
13. jaanuarini 2026 kell
14. Kohtule esitatud materjalide hulgas ei ole puudutatud isiku arvamust, kuid
15. jaanuari
16. a käskkirjast nähtub, et ta esitas arvamuse ning käskkirja andmisel võeti tema arvamust arvesse.
17. Eelnevale tuginedes leiab kohus

§ 173lg-s 3 sätestatud kontrollieseme raames, et Kaitseväe diviisi 1.

jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem määras

1. jaanuari
2. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 reamees X-ile distsiplinaararesti seaduslikult. Kohus selgitab puudutatud isikule, et halduskohus kontrollis praeguses asjas üksnes pädevus- ja menetlusnormide järgimist distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohus ei kontrollinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust täies ulatuses. Muu hulgas ei hinnanud kohus, kas juhtumi asjaolude põhjal oli distsiplinaarkaristuse määramine õigustatud ning kas puudutatud isikule määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust kontrollib kohus täies ulatuses juhul, kui puudutatud isik esitab selle käskkirja peale halduskohtule kaebuse. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on korrektne vaidlustamisviide.
3. Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4