Obsah (7)

§ 238§ 2565§ 175§ 180§ 136§ 130§ 275

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-267 Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Ir

§ 238

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 20 päeva, mida suurendati Harju Maakohtu 26.10.2020 otsusega asjas 1-20-3803 ärakandmata osa võrra 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat, 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistus täidetud 28.11.2025. Kahtlustatavana kinni peetud 16.01.2026 kell 05.08. Kaitsja Andreas Otti määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 2565lg 1 p 2, §-st 306, § 309 lg-st 3 ja § 130 lg 2 ja 130 lg-st 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Reigo Riismaa Kar

S § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud. 1-25-267 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mis teeb Reigo Riismaale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda karistusaja kandmise algust alates Reigo Riismaa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.01.
2. 4.

130 lg 41 ja § 130 lg 2 alusel kohaldada Reigo Riismaa suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Reigo Riismaa kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 5.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1329 eurost ½, s.o 664,50 eurot,

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 ja alusel joobe tuvastamisega seotud kulu summas 22 eurot ja

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 200,88 eurot, so kokku summas 887,38 eurot. 6.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 73,95 eurot ning

1. kuul 73,93 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700001685 ja selgitus „Reigo Riismaa, kriminaalasi 1-26-267, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava ja tema kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. 2 1-25-267 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav. Tõkendi vahistamise kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (

§ 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS Reigo Riismaad süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 16.02.

1. a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.01.
2. a kella 04.00 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Iru külas Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ringristmikul suunaga Metsa tee 1 poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres on 2,25 ± 0,06 mg/g, k=2, joobeseisundi tuvastamise saatekiri teenusjuhtumis nr 26T-TXT0025), rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Reigo Riismaa toime korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕKENDI KOHALDAMINE Prokurör taotles kohtuistungil Reigo Riismaa vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd tema suhtes esineb vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht.

§ 130

lg 2 sätestab, et kohus võib süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel, kui ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik.

§ 130

lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada 3 1-25-267 süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

§ 275

lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Kohus nõustub prokuröri taotlusega leides, et Reigo Riismaa suhtes esineb

§ 130

lg 2 sätestatud vahistamisalus ehk uute kuritegude toimepanemise oht ning tema vahistamine on vältimatu. Samuti tuleb tõkendit vahistamine kohaldada ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Reigo Riismaa näol on tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest mõlemad on korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Harju Maakohtu 16.02.2023. a kohtuotsusega mõisteti Reigo Riismaa süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Temale mõisteti karistuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 1 aasta, 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (1 aasta, 4 kuud ja 20 päeva) Harju Maakohtu 26.10.

1. a otsusega nr 1-20-3803 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva ning ärakandmata karistuseks oli 2 aastat, 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.04.2023 ning lõpp 28.11.
2. Seega on Reigo Riismaa pärast viimasest vangistusest vabanemisest (28.11.2025) kõigest 1,5 kuud hiljem toime pannud korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kuivõrd ta peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 16.01.
3. See näitab, et Reigo Riisma ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Varasemad karistused, sh pikk reaalne vangistus ei ole tema käitumist mõjutanud, vaid ta jätkab vabaduses olles mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Nii käesolev juhtum kui ka karistusregistri väljavõte varasemate karistustega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kinnitab, et Reigo Riismaa kuritarvitab alkoholi ja ka pikk reaalne vangistus ei ole seda olukorda muutnud. Samuti on seda tunnistanud ka sisuliselt Reigo Riismaa oma ütlustes ise, tunnistades vajadust ampulli järele ja lubab vabanedes pöörduda Wismarisse. Kuigi Reigo Riismaal oli võimalus peale vanglast vabanemist koheselt asuda tegelema ka oma alkoholiprobleemiga, ta seda vajalikuks ei pidanud. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaoludel ei ole Reigo Riismaa isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, mistõttu on ka igati põhjendatud alus arvata, et tal tõenäoliselt puudub tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Ka oma ütlustes on Reigo Riismaa avaldanud, et ta ei taha vanglasse minna. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada tema seaduskuulekat käitumist ega ka kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Lisaks on ta ise oma käitumisega üheselt kinnitanud, et tema suhtes esineb 4 1-25-267 põhjendatult vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei hoidnud ära ka tema paranenud suhted oma lapsega. Sellest tulenevalt on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik kohtuotsuse viivitamatu täideviimine ja uute kuritegude jätkuva ohu ärahoidmiseks isiku vahistamine. Vahistamine on vältimatult vajalik ka õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Reigo Riismaa on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid. Mootorsõiduki joobes juhtimine on ühiskonnaohtlik kuritegude mis seab ohtu nii süüdistatava enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Reigo Riismaa vahistamine on vältimatult vajalik seega ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on vältimatult vajalik Reigo Riismaa suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks ja uute kuritegude ärahoidmiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.01.
4. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 5