2-25-21466/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-21466 Tsiviilasi L.E hagi P.N-i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L.E (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 15.01.2026 kohtuistungil Kostja: P.N (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.E hagi P.N-i vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada L.E (isikukood XXX) ja P.N-i (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud 07.06.2023 Narva Linnavalitsuses.
3. L.E nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L.E.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-25-21466 MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
6. L.E (hageja) esitas Viru Maakohtule 10.12.2025 hagi P.N-i (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 07.06.
7. Pooled läksid lahku
8. aasta maikuus seoses kostja alkoholi tarvitamise ja püsiva töö puudumisega. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud.
9. 15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et on juba septembris 2025 andnud kostjale võimaluse, võttes lahutuse hagi tagasi, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud ja ei ole tegelenud oma alkoholiprobleemiga. Kostja oli nõus lahutusega tingimusel, et hageja vahetab oma perekonnanime ja tagastab abielu jooksul talle ostetud asjad. Kostja nõustus, et tarvitab alkoholi, kuid põhjendab seda asjaoluga, et tabas oma naise teise mehega suhtlemas ja teisel korral voodist. Kostja ei ole nõus, et hageja tema perekonnanime endale jätab. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 07.06.2023 Narva Linnavalitsuses (dtl 4).
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
13. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja nõustus abielu lahutamisega, siis tema käitumisest on näha, et ta ei soovi abielu lahutada ja ta väljendab hageja suhtes kiindumust. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 istungil ka leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtu arvates saab poolte abielusuhteid pidada lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada
14. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
15. Hageja ei soovinud oma varem kantud perekonnanime taastada. Kostja vaidles vastu ja leidis, et hagejal ei ole lahutuse korral õigust tema perekonnanime kanda. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus leiab, et hagejal puudub abielu lahutades kohustus muuta on perekonnanime, mille ta abielu sõlmimisel valis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2