Obsah (10)

§§ 175§ 180§ 126§ 60§ 61§ 1268§ 1264§ 1267§ 7§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mail 2025.a Tallinn Kriminaalasja nr 1-24-5526 (22230100608) Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Karin Olentšenko, ra

§§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas Süüdi tunnistada Robert Ronimois Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi (narkootilise aine amfetamiini käitlemises 29.06.2022 ja 26.01.2023) ja mõista talle karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 26.01.-19.04.2023 viibitud 84 päeva, kandmisele kuulub vangistus 3 aastat 3 kuud 6 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga moodustab 1 aasta 9 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks Robert Ronimoisile vangistus 5 aastat 6 päeva karistuse kandmise algusega 20.05.2025.a. Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2, § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo saadud vara ning KarS § 84 alusel välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses Robert Ronimoisilt riigituludesse 550 eurot. KarS § 84 alusel riigituludesse välja mõistetud 550 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Menetluskulud

§ 175

lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Ronimoisilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasud kogusummas 1017 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi nr xxx maksumus 570 eurot.

Menetluskulud kogusummas 3232 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta rahuldamata Robert Ronimoisi kaitsja poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - Ekspertiisist (akt nr xxx) järele jäänud aine pakendist „Robi-1“, s.o pruun pehme ainemass massiga 48,19 grammi, milles 1,01 grammi puhast amfetamiini, asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (lk 50-51) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - Ekspertiisist (akt nr xxx) järele jäänud ained pakenditest F LO-1, LO-6, LO8 ja LO-12, s.o beež pulber massiga 441,5 grammi, milles 5,74 grammi puhast amfetamiini; beež pulber massiga 9,84 grammi, milles 0,17 grammi puhast amfetamiini; pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini; seente viljakehad massiga 1,03 grammi ja viljakehad massiga 5,05 grammi, mis sisaldavad psülotsübiini/psilotsiini, asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (lk 127) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 2 - 05.08.2022 ekspertiisiaktiga tagastatud pakend „MUSTANG“ kirjega paberkott, milles vaakumpakend ja salvrätik (pakend Robi-1) asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr xxx, lk 234) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Robert Ronimoisi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud 2 tk vaakumpakendit (pakend F LO-1); Stollar Model BVS500 vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-2); Beurer GMBH köögikaal (pakend F LO-3); digitaalkaal (pakend F LO-4); Stollar vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-5); kilepakend ja kilekott (pakend F LO6); tühjad kasutamata vaakumpakendid (pakend F LO-7); fooliumnutsakas (pakend F LO-8); kolm soonkinnisega kilekotti (pakend F LO12); paberileht käsikirjaliste märkmetega (pakend F LO-13) asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr xxx, lk 234) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel. - X.V mobiiltelefoni Apple i

Phone 12 (A2403) koopiafail, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (lk 142) – kustutada. - Robert Ronimois mobiiltelefonide Apple iPhone 11 ProMax (A2218) ja Apple iPhone Xs (A2097) koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod asuvad Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (lk 143-144) – kustutada. - DVD-R ja CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. SÜÜDISTUS

1. Robert Ronimoisi (Ronimois) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt Viru Maakohtu 27.12.
2. a otsusega nr 1-18-10281 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas taas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 29.06.2022 kuni tema kinnipidamiseni 26.01.
3. a, täpselt tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilist ainet amfetamiini, mida ta valdas ebaseaduslikult ning müüs narkootilist ainet edasi. Samuti on Robert Ronimois menetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni tema kinnipidamiseni 26.01.2023 omandanud narkootilist ainet psülotsübiini/pslotsiini sisaldavaid seeni. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest – vaakumpakendisse pakendatuna pruun pehme ainemass massiga 48,19 grammi, mis sisaldab 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini – müüs Robert Ronimois 29.06.
4. a kella 20.18 paiku läbi Harjumaal Xxx taga võsas asuva peidiku edasi X.F-ile, saades vastu 550 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda elukohas XXX kuni 27.01.
5. a, mil algusega kell 00.30 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti ära: • vaakumpakend, milles beež pulber massiga 441,5 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,3% ehk 5,74 grammi amfetamiini; 3 • kilepakend, milles beež pulber massiga 9,84 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,7% ehk 0,17 grammi amfetamiini; • fooliumnutsakas, milles pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini; • soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 1,03 grammi ja kahes soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 5,05 grammi sisaldavad psülotsübiini/ psilotsiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ning psilotsübiin (k.a psilotsübiini sisaldavad seened) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
6. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Psilotsübiini sisaldavate seente puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 15 grammist ning 1,3 grammist amfetamiinist. Nii käitles Robert Ronimois narkootilist ainet amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoovet 77 inimesele ning psilotsiini/ psilotsübiini sisaldavatest seeni koguses, mis tekitaks narkojoobe 4 inimesele. Seega käitles Robert Ronimois narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe 81 inimesele (77+4), s.o suures koguses. Seega Robert Ronimois isikuna, kes on varem toime pannud KarS
7. peatüki
8. jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUS
9. Kohtuistungil Robert Ronimois ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja hinnangul ei ole kummaski episoodis süüdistus põhjendatud ning kaitsja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: tunnistaja X.F ja ekspert Mailis Tõnisson. Tunnistaja X.V keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, sest see võib kahjustada tema enda huve seoses kohtuasjaga; süüdistatav on tema elukaaslane alates 2020 detsembrist, ka praegusel ajal. Kohus uuris ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid nendele hinnangu andmisel. 4 Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 61

lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad. 29.06.2022 episood

1. Vaidlus puudub selles, et 29.06.2022 Robert Ronimoisile etteheidetavas episoodis osundatud X.F-i puhul oli tegemist matkijaga.
2. Tunnistaja X.F-i ütluste kohaselt tunneb Robert Ronimoisi, on tema käest ostnud narkootilist ainet kanepit, politseiga koostööd tehes ka amfetamiini. Hakkas politseiga tegema koostööd siis, kui politsei ta narkootiliste ainete käitlemise eest kätte sai, võis olla 2022 kevadel. Politseiga koostöö nägi ette seda, et ta suhtleb Robertiga ja proovib tema käest osta narkootilist ainet kanepit. Ei saanud kanepit, oli viivitus ja siis üks hetk pakkus amfetamiini ja siis politseiga koostööl tuli otsus, et läheb seda võtma. Kui ta ei eksi, siis ostis 50 grammi kuskil 500-600 euro eest. Robert tegi pakkumise, tema rääkis politseitöötajaga, sai politseitöötaja käest raha ja siis läks Robertiga kokku saama. Robert võttis ta kusagilt autoga peale ja siis läksid lennujaama juurde, kuna sinna oli amfetamiin ära peidetud. Ronimois näitas talle koha, kuhu see pandud on, Ronimois ise autost välja ei soovinud tulla. Läks võttis paki ära, pakk oli põõsa alla peidetud. Pani paki väikese kotikese sisse ja Robert viis ta X keskuse juurde, sealt edasi sai kokku politseitöötajaga, kellele see amfetamiin sai samal päeval üle antud. Suhtles Robert Ronimoisiga suhtlusplatvormi WickrMe kaudu. Ronimoisi nimi oli seal G või midagi taolist. Robert Ronimois sõitis musta värvi BMW-ga. Teadis, et Robert Ronimois tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega, täpselt ei mäleta kuidas see oli, aga läbi suhtlusvõrgustiku kas Snapchat või midagi taolist sai Ronimoisi kontakti, et tema käest on võimalik saada heade hindadega ja siis sealt see suhtlus pihta hakkas. See teave laekus talle enne politseiga koostöö tegemise algust. Selle matkimise aja jooksul kuni amfetamiini saamiseni ei saanud Ronimoisilt ühtegi narkootilist ainet. On õige öelda, et selliseid olukordi oli korduvalt, kui ta politseiga koostöö tegemise raames küsis Gilt narkootilist ainet, kuid ei saanud mida küsis. Kohati oli politsei initsiatiiv selleks, et ta suhtleks Giga niivõrd sagedane, et see häiris pisut tema elu. Kõik suhtlus sai üles pildistatud ja saadetud politseiametnikule. Teadis Ronimoisi nime ja nägu juba enne seda kui teda ennast kinni peeti. Kui ta ei eksi, nägi Ronimoisi nägu siis, kui pidi viima raha kanepi eest, mida tema käest sai. Teab nime järgi A K. On saanud ühe korra sealt F maja lähedusest teetrofina kanepit. Tal kujunes mõte hakata politseiga koostööd tegema sellepärast, et V. V ütles talle järgmisel hommikul pärast tema endaga seotud menetluses toimunud ülekuulamist, et tal on reaalne saada 7 aastat vangistust ja usub, et iga inimene saab aru, et kui selline asi ette pannakse, siis see paneb nii-öelda võimalusi otsima. Tema karistus oli väiksem kui 7 aastat.
3. Süüdistatava kaitsja hinnangul ei toimunud X.F-iga seonduvas episoodis matkimine seaduslikult, kuna aset on leidnud lubamatu teoprovokatsioon. Kaitsja osundas, et X.F-ile tehti õigusvastane soodustus, jättes kriminaalmenetluse toimetamata X.F-i poolt Robert Ronimoisilt väidetavalt saadud narkootilise aine käitlemise osas, jälitustoimingu teostamiseks eksitati X.F-i maksvusele pääsenud karistuspraktika suhtes ning sunniti X.F-i otsima Robert Ronimoisiga kontakti niivõrd sageli, et see hakkas segama nii matkija kui ka Robert Ronimoisi igapäevaelu. 5
4. Hindamaks eespool toodud kaitsja etteheiteid ning ka tunnistaja ütlusi, mille kohaselt oli politsei initsiatiiv selleks, et ta suhtleks Giga kohati niivõrd sagedane, et see häiris pisut tema elu, kontrollib kohus nii esmalt matkimise õiguspärasust ning seejärel peatub süüdistatava ütlustel, kõrvutades neid asjas kogutud tõenditega. 8.

§ 1268

lg 1 kohaselt on kuriteo matkimine kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 3 ettenähtud piiranguid. Kohtule on esitatud 20.03.2023 koostatud jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt on

§ 1264

lg 5, 1267 lg 1 ja 1268 lg 1 sätestatud jälitustoimingute teostamiste aluseks ajavahemikul 01.06.2022-26.01.2023 olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtunike kohtumäärused kuupäevadega 01.06.2022 (ajavahemik 01.06.2022-31.07.2022), 28.07.2022 (ajavahemik 01.08.2022-30.09.2022), 30.09.2022 (ajavahemik 01.10.2022-30.11.2022) ja 29.11.2022 (ajavahemik 01.12.2022-30.01.2023), kuriteo matkijaks on olnud X.F. 9. Kuna eelviidatud jälitusprotokolli kaitsja ei vaidlustanud ja jälitusprotokollis loetletud eeluurimiskohtunike kohtumäärusi asja materjalide juurde esitatud ei ole, saabki kohus lähtuda 20.03.2023 protokollis kajastatust. Eelviidatud jälitusprotokollist lähtuvalt toimus süüdistuses kirjeldatud teo matkimine järelikult kohtu loal. Samuti toimus eeluurimiskohtuniku määruse alusel üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine (

§ 1267lg 1).

10. Nii teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks kui ka kuriteo matkimiseks annab eeluurimiskohtunik loa kuni kaheks kuuks ning nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa (

§ 1267lg 3 ja § 1268 lg 3).

Jälitusprotokollist nähtub, et ka jälitustoimingu tähtaja pikendamine on toimunud õiguslikel alustel, mistõttu saab kohus võtta jälitustoimingu protokollis kajastatu aluseks süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks.

1. 20.03.2023 koostatud jälitusprotokollis on kajastatud järgnev: - 28.06.2022 kell 21:50 kirjutas suhtlusrakenduses WickrMe kasutaja Gi (Robert Ronimois) matkijale, kes kasutab antud suhtlusrakenduses kasutajanime X, et praegu on speedi pakkuda 50/550 ja 100/
2. - 29.06.2022 kell 18:21 vastab X, et 50 tahaks, et tal semu tahab seda ja tal tunni jooksul vaja. Gi vastab, et saab ikka, et kus oled. X vastab, et läheb võtab semult raha. Gi vastab, et käime koos, et võtab ta 5 minuti pärast peale. X küsib, et kas peavad järgi koos minema või mis ning Gi vastab, et kui kokku saavad, siis ütleb. Edasi ütleb Gi, et sa suht kadunud poiss olnud ning X vastab, et ta on terve juuni tööl käinud, et sinu võla kõrval muid võlgu ka mida vaja tasuda. Edasi küsib X, et kaua tal läheks, Gi vastab 10 minutit ning küsib, et kas X tuleb sõbraga koos, et siis ta näeb, et ei ole ment vähemalt (kell 19:48). - 29.06.2022 kella 20:00 ajal sai matkija politseiametnikelt sularaha 550 eurot. - 29.06.2022 Robert Ronimoisi suhtes teostatud varjatud jälgimise käigus tuvastati, et kell 19:19 sisenes R. Ronimois XXX 84a, Tallinn asuvasse maja alla garaaži, käes nutus keeratud tühja kilekotti meenutav ese ning kell 19:25 sõitis eelnimetatud garaažist välja sõiduk BMW reg nr xxx, mille roolis oli R. Ronimois ning alustas sõitu Tartu suunas. Kell 19:30 parkis R. Ronimois sõiduki Mõigus, Xxx taga Kanali tee ääres võsa kõrvale, väljus, läks murdunud puu alla, kus kummardus, sobras ning istus tagasi sõidukisse ja alustas sõitmist. Peale R. Ronimoisi lahkumist kontrolliti Xxx tagust võsa murdunud puu juurest ning leiti umbes 50 grammi suurune vaakumkiles pakk, milles valge-kollasesegu värvi tundmatu aine. Kell 20:02 parkis R. Ronimois sõiduki xxx, Tallinn asuvasse parklasse, kus kõrvalistmele istus matkija 6 X.F, alustati sõitmist Xxx ääres asuva võsani, X.F jalutas murdunud puud juurde, kus kell 19:30 käis R. Ronimois. Oli näha, et X.F kummardus, R. Ronimois ootas juhikohal. Kell 20:19 istus X.F sõidukisse ning BMW sõitis minema. Kell 20:22 peatus BMW xxx, kus X.F väljus kõrvalistmelt ja R. Ronimois jätkas sõitmist. Kell 20:26 sõitis R. Ronimois XXX, Tallinn kortermaja maa-alusesse garaaži ning kell 20:27 sisenes maja trepikotta. Matkija ja R. Ronimoisi vahel on kuriteo matkimise läbiviimise käigus salvestatud omavaheline vestlus (välja toodud vestluse osad, mis omavad tähtsust kriminaalmenetluses). Kokkuvõtvalt nähtub matkija ja R. Ronimoisi vahelisest vestlusest, et nad ei ole ammu näinud ning matkija küsimuse peale, et kuidas Ronimoisil endal läheb, vastab Ronimois, et vaikselt. Matkija küsib, et kas üldse ei liigu midagi, vastab Ronimois, et ei. Matkija küsib, et kas on hea asi ning Ronimois vastab, et ta ei tea, ta ise ei tee, aga arvab küll. Edasi võib vestlusest aru saada, et Ronimoisil on kokkupuude politseiga ning ta küsib matkijalt, et ega tal saba taga ei olnud, matkija vastab, et ta ei tea, ei ole jälginud. Edasi räägib matkija, et tal mõned kuud tagasi joosti mingid inimesed järjest maha ja siis ta hakkas ise mõtlema, et millal tema ukse taga ollakse. Ronimois küsib, et kas matkija ei ole kunagi vahele jäänud ning matkija vastab, et tänava smokemisel. Edasi ütleb Ronimois, et mine võta sealt kus need kaks puud hargnevad niimoodi, maa sees. Matkija küsib, et mis sellest võla asjast sai ning Ronimois küsib, et millisest, kas sellest, mis matkija pärast tekkis ning matkija vastas jaatavalt. Ronimois vastas, et sai selle makstud.
3. Jälitustoimingu protokollis kajastatu on kooskõlas tunnistaja X.F-i (matkija) ütlustega osas, mis puudutavad R. Ronimoisilt amfetamiini ostmist (suhtlus suhtlusplatvormi WickrMe kaudu, kokkusaamine, lennujaama juurde sõitmine R. Ronimoisi autos, Ronimois näitas talle koha, kuhu amfetamiin pandud oli – põõsa alla, Ronimois ise sõidukist ei väljunud, koos tagasi sõitmine). Süüdistatav Robert Ronimois ega tema kaitsja ei ole eelmärgitud tegevusele ka vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus sellekohase tegevuse tõendatuks.
4. Kuigi süüdistatava R. Ronimoisi ütluste kohaselt oli X.F-i kirjutamine üpris pidev, iganädalane umbes, küsis, kas narkootilisi aineid on saadaval ja kas on võimalik, ei leia kohus, et matkimise läbiviimisel oleks toimunud kaitsja poolt osundatud teoprovokatsioon. Riigikohtu praktikas on kuriteo matkimise lubatud piiride käsitlemisel leitud, et mitmed süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist n-ö passiivse menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see varem vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Arvesse tuleb samuti võtta kahtlustatava teovalmidust ja tema enda initsiatiivil ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatust (Riigikohtu lahend 1-16-1036 p 14.1).
5. Kohus lähtub eespool viidatud jälitusprotokollis kajastatud R. Ronimoisi ja matkija omavahelisest vestlusest suhtlusrakenduses WickrMe, kus 29.06.2022 kell 19:34 kirjutab R. Ronimois (Gi) X.F-ile (X), et sa suht kadunud poiss olnud. Juba ainuüksi selline küsimus ei kinnita kuidagi R. Ronimoisi väidet X.F-i pideva kirjutamise vms kontakti otsimise kohta, mis oleks R. Ronimoisi tüüdanud ning mis oli väidetavalt põhjuseks X.F-iga kokku saamiseks. Samuti ei ole kuidagi usutav, et R. Ronimoisi oleks häirinud isik, kes talle võlgu on. Nimelt nähtub nendevahelisest vestlusest seegi, kuidas vastuseks R. Ronimoisi lausele, et sa suht kadunud poiss olnud, vastab X.F, et ta on käinud terve juuni tööl, et sinu võla kõrval muid võlgu ka mida vaja tasuda. Ka nende omavahelises vestluses pärast kokku saamist nähtub, et nad ei ole ammu näinud. Nii alustab matkija vestlust lausega, et no you, polegi ammu näinud ning R. Ronimois ei räägi vastuseks midagi sellist, et miks sa kogu aeg helistad vms. Toimub 7 tavapärane vestlus isikute vahel, kes tõesti ei ole ammu suhelnud (nt R. Ronimois küsib, kus matkija töötab ning matkija küsib, kuidas endal siis?). Sellised vestlused kinnitavad kohtule, et mingit omavahelist tihedat suhtlust juunis 2022 süüdistatava ja matkija vahel ei toimunud ning seega ei saanud matkija poolt toimuda ka R. Ronimoisis süüteo toimepanemise tahtluse tekitamist.
6. Usutavad ei ole R. Ronimoisi ütlused ka osas, et tema teada ei sisaldanud matkijale müüdud pulber amfetamiini, et tahtis petta X.F-i. Kohtu hinnangul juhul, kui R. Ronimois ei oleks teadnud müüdava aine sisaldust, ei oleks ta matkijaga kohtudes muretsenud sellepärast, et keegi neid jälitab (nt küsis R. Ronimois matkijalt, et tra saba taga ei ole vist?, matkija vastab, et ma küll ei näe, ma ei tea sa jälgid, ma ei ole jälginud nii) või mõelnud välja keeruka plaani matkijale müüdava aine üle andmiseks (kohtumisele eelnev aine peitmine kodust eemale puu alla, siis matkijaga peidukohta tagasi sõitmine, ise autost mitte välja tulemine). Kohus nõustub prokuröriga, et ei ole eluliselt usutav, et kui R. Ronimoisi ainus soov oleks olnud tülikast matkijast vabaneda, oleks ta valinud keerulise ja riskantse skeemi valeaine müügiga, oluliselt lihtsam ja loogilisem käitumine oleks olnud matkijaga suhtlemise lõpetamine – nt blokeerimine, kontaktide kustutamine või lihtsalt edasine ignoreerimine.
7. Tõendatud on seegi, et 29.06.2022 R. Ronimoisi poolt matkijale müüdud aine sisaldas 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini. Vastavalt 29.06.2022 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmisevastuvõtmise aktile andis X.F PPA Põhja prefektuuri vanemuurijale üle puna-valget värvi paberkoti „Mustang“ kirjega, mille see üks läbipaistev vaakumpakend, mille sees tundmatu kollakas-valget värvi pasta laadne aine (kogukaaluga 56,5 grammi). Üleandmise asjaoludena on märgitud kuriteo matkimisega üle antud aine, mis on saadud 29.06.2022 kella 20:15 paiku aadressil Xxxa, Tallinn asuva puu juurest, kuhu toimetas R. Ronimoisi saadud juhised. Punavalget värvi paberkott koos selle sees oleva vaakumpakendiga tundmatu ainega pakendatud paberkotti ning markeeritud kui „Robi-1“. Aktile on lisatud ka fototabel paberkotist, vaakumpakendist ja vaakumpakendi sees olevast kollakat värvi pastelsest ainest.
8. Vastavalt 19.07.2022 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx saadi vaakumpakendilt (milles oli aine ja mis oli paberkotis, pakend Robi-1) võetud esimesest proovist (proov xxx) DNAanalüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Robert Ronimoisilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vastavalt 05.04.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi (akt xxx) käigus analüüsitud proovist A222272 saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning arvamuse kohaselt on 108 korda tõenäosem see, et proovis A222272 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Robert Ronimois ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut.
9. Vastavalt 05.08.2022 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx sisaldab ekspertiisiks esitatud pruun pehme ainemass massiga 48,19 g (pakend Robi-1) 2,1% amfetamiini, ainemassis sisaldub 1,01 g amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 1 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 on vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja 8 teaduslikul eesmärgil käitlemine“ ning nimetatud määruse lisa ühes on toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
10. Seega on tõendamist leidnud, et 29.06.2022 müüs Robert Ronimois tasu eest X.F-ile narkootilist ainet.
11. Samuti ei leia kohus, et kaitsja poolt toodud väited menetleja tegevuse kohta kohtueelses menetluses (jätta matkimise eesmärgi saavutamiseks kriminaalmenetlus toimetamata matkija poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise osas ning jälitustoimingu teostamise saavutamiseks matkija eksitamist maksvusele pääsenud karistuspraktika suhtes, nö hirmutamine 7-aastase vangistusega) tooksid kaasa jälitustoimingu käigus saadud tõendite lubamatuks tunnistamise ja mõjutaksid kuidagi R. Ronimoisi vastutust tema enda poolt sooritatud teo eest.
12. X.F-i ütluste kohaselt nõustus ta matkijaks olemisega, et saada väiksem karistus tema enda poolt sooritatud süüteo eest Harju Maakohtu 18.01.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-6735 tunnistati X.F kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati mais 2022 aset leidnud teo eest 3 aasta ja 2-kuulise vangistusega, mis KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui X.F ei pane 3 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on asjakohatu rõhuda kaitsja poolt sellele, justkui oleks menetleja poolt toimunud X.F-i hirmutamine 7-aastase vangistusega, kuna 7-aastane vangistus ei ole KarS § 184 lg 2 koosseisu täitmisel isegi mitte keskmääras kohaldatav karistus.
13. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistuses märgitu, mille kohaselt Robert Ronimois müüs 29.06.
14. a kella 20.18 paiku läbi Harjumaal Xxx taga võsas asuva peidiku edasi X.File ainemassi massiga 48,19 grammi, mis sisaldab 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini, saades vastu 550 eurot, on tõendatud. 27.01.2023 episood
15. Antud episoodi juures on olulisemaks tõendiks läbiotsimisprotokoll. Vastavalt 27.01.2023 koostatud läbiotsimisprotokollile oli läbiotsimise kohaks kahtlustatavate Robert Ronimoisi ja X.V elukoht aadressil XXX. Enne läbiotsimist tehti Robert Ronimoisile ja X.V-le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed või muud ebaseaduslikud esemed. R. Ronimoisi vastus ettepanekule: „Annan vabatahtlikult välja kraanikausi alt sahtlist ühe tühja vaakumpakendi ja käitlemisvahendeid, laua pealt vaakumpakend, mille sees on amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin“. X.V vastus ettepanekule: „Mul ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda“. Läbiotsimise ajal viibis korteris X.V X.V.
16. Läbiotsimisel R. Roinimoisi poolt vabatahtlikult välja antud esemed: - Köögilaua pealt vaakumpakend valget värvi pulbrilise ainega. Kaal koos pakendiga 519 grammi (pakend F LO-1); - Kraanikausi alt kapist Stollar Model BVS500 vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-2); - Vasakpoolsest köögikapi ülemiselt riiulilt Beurer GMBH köögikaal (pakend F LO-3); 9 - Köögi tasapinnalt aine jääkidega digitaalkaal (pakend F LO-4); - Köögi tasapinnalt Stollar vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-5); - Köögi prügikastist aine jääkidega vaakumpakend (pakend F LO-6); - Köögi kraanikausi alt kapist tühjad kasutamata vaakumpakendid (pakend F LO-7). Läbiotsimisega leitud ja ära võetud esemed: - Köögi laualt fooliumnutsakas valge pulbrilise ainega (pakend F LO-8); - Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist nukiraud (pakend F LO-9); - Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist viis „Myphone“ mobiiltelefoni (pakend F LO-10); - Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist üks Elisa kõnekaart, kaks kõnekaardi ümbrist (Elisa), kas Zen kõnekaarti ja üks Zen kõnekaardi ümbris (pakend F LO-11); - Elutoa põrandalt musta värvi seljakotist kolm soonkinnitusega kilekotti kuivanud seentega (pakend F LO-12); - Magamistoast voodi kõrvalt öökapi sahtlist üks paberileht käsikirjaliste märkmetega (pakend F LO-13); - Magamistoast voodi pealt pihuarvuti Iphone 12 (märgistatud kirjega 6217509). Nii X.V kui ka Robert Ronimois on läbiotsimisprotokollis enda allkirjaga kinnitanud, et on protokolliga tutvunud, arusaadav ja märkused puuduvad.
17. Läbiotsimisprotokollile on lisatud ka fototabel Robert Ronimoisi ja X.V elukohast aadressil XXX ning sealt leitud esemetest ja ainetest.
18. Kahtlusteta on tõendatud läbiotsimise käigus ära võetud pulbrilise aine ja kuivanud seente koostis. Vastavalt 09.03.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx sisaldab ekspertiisiks esitatud: - beež pulber massiga 441,5 g (pakend F LO-1) 1,3% amfetamiini, pulbris sisaldub 5,74 g amfetamiini; - beež pulber massiga 9,84 g kilepakendi seintel (pakend F LO-6) 1,7% amfetamiini, pulbris sisaldub 0,17 g amfetamiini; - pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 g fooliumvoldikus (pakend F LO-8) sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini. Kuivanud pruunikashallid seente viljakehad massiga 1,03 g väiksemas soonsulguriga kilekotis ning kuivanud pruunikashallid seente viljakehad massiga kokku 5,05 g kahes suuremas soonsulguriga kilekotis (pakend F LO-12) sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini, mille protsentuaalset sisaldust ei määratud, kuna EKEI-l puudub vastav metoodika.
19. Seega sisaldas R. Ronimoisi ja tema elukaaslase elukohast leitud ja ära võetud pulbriline aine amfetamiini (kokku vähemalt 5,91 grammi). Nagu kohus juba eespool punktis 29 märkis, kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
20. Süüdistatava Robert Ronimoisi ütluste kohaselt oli korterist leitud pakend X.V oma. Vastuseks küsimusele, et läbiotsimisprotokolli kohaselt on ta läbiotsimisel avaldanud, et kõnealune pakend sisaldab 290g amfetamiini, et kust selline info talle teada oli, vastas süüdistatav, et enne kui ta kinni peeti, siis X.V oli vahetult enne seda talle öelnud, enne kui X.V seda pakendas. Ta elas seal, paratamatult nägi, kus need asjad on. Need ei olnud otseselt nagu kuskile peidetud. Tema ise ei teinud selle aine või pakendiga midagi.
21. Kohus asub seisukohale, et amfetamiini käitlemist antud episoodis saab ette heita Robert Ronimoisile ning seda vaatamata R. Ronimoisi vastupidistele ütlustele ning tema kaitsja poolt osundatule, mille kohaselt läbiotsimise käigus äravõetud pakendi sees asunud 10 vaakumpakendis, milles omakorda oli aine, sisaldus X.V DNA. Sellekohase väite tõendamiseks on kohtule esitatud kaks ekspertiisiakti.
22. Vastavalt 14.02.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx saadi vaakumpakendilt (milles oli aine ja mis oli vaakumpakendis, pakend F LO-1) võetud esimesest proovist (proov A230420) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada X.V-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Robert Ronimoisi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga.
23. Vastavalt 20.03.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx eelnevalt määratud DNAekspertiisi (akt xxx) käigus analüüsitud proovist A230420 saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning arvamuse kohaselt on 1016 korda tõenäosem see, et proovis A230420 leiduva bioloogilise materjali allikaks on X.V ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut.
24. Eelviidatud ekspertiisiaktid küll ei toeta Robert Ronimoisi otsest kokkupuudet konkreetse aine või pakendiga, kuid nimetatu ei välista kuidagi Robert Ronimoisi seost tema elukohast leitud ja ära võetud amfetamiiniga. Olukorras, kus Robert Ronimois näitab menetlejale ise pulbrilise ainega vaakumpakendi asukohad ning nimetab ka pakendi sisu koostisained ja täpse koguse, ei saanud ta olla lihtsalt nö kõrvalseisja, vaid amfetamiini käitleja. Kuna süüdistus ei hõlma aga R. Ronimoisi elukaaslasele etteheidetavat tegu, ei hakka kohus ka analüüsima, mis rolli antud episoodis täitis R. Ronimoisi X.V, kes ütluste andmisest keeldus. Kaitsja poolt osundatu, et tunnistaja X.V keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, sest see võib kahjustada tema enda huve seoses kohtuasjaga, ei saa samuti olla määravaks R. Ronimoisile etteheidetava teo analüüsimisel.
25. Kohtu hinnangul kui R. Ronimois on kursis enda elukohas oleva narkootilise ainega ning lisaks osundab ka käitlemisvahenditele (vaakumpakendaja koos toitejuhtmega), on ta pannud toime talle etteheidetava teo. Siinjuures ei ole vähetähtis ka 29.06.2022 aset leidnud episood, kus R. Ronimois müüs matkijale just amfetamiini, püüdes enda osalust varjata ettevaatliku ja läbimõeldud tegevuse läbi. Kohus nõustub prokuröriga, et narkokuritegudele iseloomulikule varjatud tegutsemisele viitavad ka Robert Ronimoisi elukohast leitud viis mobiiltelefoni ning mitmed erinevad kõnekaardid, mille kasutamine on omaksvõetud just narkokuritegude toimepanijate seas, sest need võimaldavad vältida jälitamist ja siduda suhtlust konkreetse isikuga.
26. Eelnevat arvestades ei ole loogiline, et pelgalt R. Ronimoisi DNA puudumine pakendil või tema elukaaslase tunnistajana ütluste andmisest keeldumine seoses tema enda huvide võimaliku kahjustamisega, saaks välistada R. Ronimoisi osaluse antud episoodis. Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et R. Ronimoisi on varem narkootikumidega seotud süüteo eest karistatud ning ei ole usutav, et R. Ronimois laseks rahumeelselt enda elukaaslasel nende ühises elukohas narkootilise aineid käidelda, teades ise sellise tegevuse keelatusest ja tagajärgedest. Samuti on R. Ronimois enda allkirjaga läbiotsimisprotokollis kinnitanud, et on protokolliga tutvunud, arusaadav ja märkused puuduvad, st nõustus protokolli kantud sõnastusega. Kohus ei kahtle, et juhul, kui R. Ronimoisil oleks puutumus narkootilise ainega puudunud, oleks see kajastunud ka läbiotsimisprotokollis.
27. Kuigi puudub vaidlus, et läbiotsimise ajal viibis korteris ka R. Ronimoisi elukaaslase X.V, ei saa antud episoodi raame narkootikumide käitlemist ette heita ka xxxle. Siinjuures 11 arvestab kohus juba eespool märgitut, s.o R. Ronimoisi teadlikkust nii amfetamiini asukohast kui ka käitlemisvahenditest. Ei ole ka eluliselt usutav, et M. X.V looks ja R. Ronimoisi korteris ulatuslikud võimalused narkootiliste ainete käitlemiseks, s.o viiks sinna narkootilise aine, vaakumpakendid, käitlemisvahendid, mitmed telefonid jms ning nii R. Ronimois kui ka X laseks sellel kõigel lihtsalt juhtuda.
28. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et on piisavalt tõendatud süüdistuses märgitu, mille kohaselt hoidis R. Ronimois osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest tema enda elukohas XXX kuni 27.01.2023, mil algusega kell 00.30 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti ära: vaakumpakend, milles beež pulber massiga 441,5 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,3% ehk 5,74 grammi amfetamiini; kilepakend, milles beež pulber massiga 9,84 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,7% ehk 0,17 grammi amfetamiini; fooliumnutsakas, milles pruunikasbeež kokku pressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini.
29. Küll aga leiab kohus, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et R. Ronimois oleks süüdistuses näidatud ajal ja kohal hoidnud kuivanud seente viljakehasid massiga 1,03 grammi ja kahes soonsulguriga kilekotis olevaid kuivanud seente viljakehasid massiga 5,05 grammi, mis sisaldavaid psülotsübiini/ psilotsiini.
30. Kohus arvestab, et vastavalt läbiotsimisprotokollile leiti kolm soonkinnitusega kilekotti kuivanud seentega elutoa põrandalt musta värvi seljakotist (pakend F LO-12). Robert Ronimoisi ütluste kohaselt kuulub musta värvi seljakott X.V xxxle X.V-le, kes viibis läbiotsimise ajal korteris.
31. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et kohtueelses menetluses on täielikult jäänud välja selgitamata nende seente korterisse jõudmise asjaolud. Ei ole ümberlükatud, et seljakott kuulus tõesti M. X.V-le, kes sellega seened ka korterisse tõi. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et antud menetluse raames on tuvastatav R. Ronimoisi seotus läbivalt amfetamiiniga ning seente käitlemine pigem väljub tema tavapärasest käitumisrutiinist seoses narkootikumidega. Olukorras, kus puuduvad tõsikindlad tõendid nii seljakoti päritolu kohta (seega ka selle sisu kohta) ning kriminaalasja kohtulikul uurimisel tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb need kahtluste püsimajäämisel tõlgendada

§ 7lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks.

In dubio pro reo põhimõttel tuleb langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Psülotsübiini/ psilotsiini sisaldavate seente käitlemise osas, mis asusid korteris seljakotis, ei ole Ronimoisi süü tuvastatud ega tõendatud, kohus vähendab selles osas süüdistuse mahtu.

1. Samuti jätab kohus tähelepanuta Robert Ronimoisi kohta koostatud varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli, kuna see näitab üksnes Robert Ronimoisi rahalisi vahendeid. Puudub vaidlus selles, et R. Ronimois elas koos elukaaslasega ning ei ole välistatud, et nad jagasid nii sissetulekuid kui ka rahalisi kohustusi, mistõttu üksnes R. Ronimoisi varalist seisundit kajastav protokoll ei pruugi näidata nende tegelikku varanduslikku olukorda ning varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli alusel ei ole prokurör kohtule taotlusi esitanud.
2. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 12 Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T poolt 04.02.2021 PPA Põhja prefektuurile edastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabelist nähtub, et amfetamiini keskmine kogus kümnele inimesele on 1300 mg (1,3 g).
3. Kohus luges tõendatuks, et Robert Ronimois käitles 6,92 grammi amfetamiini: 29.06.2022 episoodis 1,01 grammi puhast amfetamiini ning 27.01.2023 episoodis kokku 5,91 grammi amfetamiini (5,74 grammi + 0,17 grammi). Kohtu hinnangul ei saa arvestada jääke, mis sisaldavad alla 1% amfetamiini. Amfetamiini koguses 6,92 grammi käitlemine on suures koguses, sest sellest kogusest piisanuks vähemalt 53 inimesele (6,92 : 0,13).
4. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kuna Robert Ronimoisil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õiguslik alus, leiab kohus, et Robert Ronimois käitles süüdistuses näidatud ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult.
5. Kohtu hinnangul pani Robert Ronimois teo toime otsese tahtlusega: amfetamiini sisaldus pulbris oli suhteliselt madal, mis kinnitab Ronimoisi ütlusi, et elukaaslase ettepanekul oli kokku segatud mingi pulber. Samas oli amfetamiini sisaldus siiski piisav selleks, et nn petutehingut teostada. Ekspertiisiakti kohaselt amfetamiini sisaldus 1,3-1,7% on piisav joobe tekitamiseks. Seega Robert Ronimois, kes on ka varasemalt analoogse teo toime pannud, pidi piisavalt hästi olema teadlik sellestki, millistel tingimustel ja korras on narkootilise aine käitlemine lubatud ning millal mitte.
6. Kuna Robert Ronimoisi on varem Viru Maakohtu otsusega 1-18-10281 karistatud muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o isikuna, kes on varem toime pannud KarS
7. peatüki
8. jaos sätestatud kuriteo, pani Robert Ronimois toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17). KarS § 184 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 3-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 9 aastat. 13
10. Kohus arvestab karistuse määramisel eelkõige süü suurust ehk narkootilise aine kogust, mis on võrdlemisi vähene ja madala aine sisaldusega. Teisalt arvestab kohus, et tegemist on isikuga, kes 01.03.2023 kohtumääruse kohaselt on narkosõltlane juba
11. eluaastast ja on tarvitanud väga erinevaid narkootilisi aineid. Kahe inkrimineeritud episoodi vahel on tuvastatud Ronimoisi poolt kokaiini tarvitamine 10.10.2022 ning kogu see tegevus kestis kohtu poolt narkootiliste ainete käitlemise eest 27.12.2018 kohtuotsusega määratud katseaja jooksul. Samuti tuleb arvestada ka seda, et Ronimoisile määratud katseaega on pikendatud (20.05.2021 kohtumäärusega), teda on korduvalt (tulemusteta) suunatud ravile ja katseajal toimepandud teo eest on teda juba vahepeal karistatud rahalise karistusega, st vangistust ei pööratud täitmisele. Kohus asub seisukohale, et on süü suurust siiski võimalik Ronimoisile mõista karistuse, mis on alamäära lähedane, arvestades asjaolu, et ta juba alates 01.03.2023 kannab vangistust 3 aastat 10 kuud.
12. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Robert Ronimois kinni 26.01.2023 ning vahistati Harju Maakohtu 27.01.2023 kohtumääruse alusel. Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega pikendati Robert Ronimoisi vahi all pidamise tähtaega kuni 26.05.
13. 01.03.2023 kohtumäärus jõustus 20.04.2023, st sellest ajast kannab Ronimois karistust. Vanglateenistuse e-kirjast nähtub, et Robert Ronimois kannab kriminaalasjas 1-18-10281 vangistust (3a 10 k) alates 20.04.2023 kuni 20.02.
14. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka ajavahemikul 26.01.2023 kuni 19.04.2023 vahi all eelvangistuses viibitud aeg.
15. Kuivõrd kohus mõistab karistuse katseajal toimepandud kuriteo eest, tuleb Ronimoisile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust ärakandmata karistuse osa võrra. Alates 20.04.2023 on Ronimois ära kandnud 2 aastat 1 kuu vangistust, seega kandmata osa kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on 1 aasta 9 kuud vangistust. Kohus mõistab Ronimoisile karistuseks vangistuse 3 aastat 6 kuud, millest tuleb maha arvata eelvangistuses 26.01.-19.04.2023 viibitud 84 päeva, kandmisele jääb vangistus 3 aastat 3 kuud 6 päeva, mida tuleb suurendada ära kandmata karistuse 1 aasta 9 kuud võrra, liitkaristuseks on vangistus 5 aastat 6 päeva, ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
16. Kuivõrd matkimise käigus on Ronimoisile üle antud narkootilise aine eest 550 eurot (matkija sai 29.06.2022 kella 20.00 ajal politseiametnikelt 550 eurot, tl 19), tuleb KarS § 184 lg 5 p 2, § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara ning KarS § 84 alusel välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses Robert Ronimoisilt riigituludesse 550 eurot, sest seda raha ei ole leitud, ei ole arestitud, st kuriteoga saadud raha on ära tarvitatud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine
17. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1,2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. 14 Robert Ronimoisi kaitsja taotleb SKHS § 5 lg 1 p 1,2 alusel hüvitada Robert Ronimoisile 5485,20 eurot aja eest, mil R. Ronimois oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all (kokku 84 päeva). Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus Robert Ronimoisi süüdi ning arvestas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, puudub R. Ronimoisil seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Menetluskulud 51.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 9 kohaselt ekspertiisitasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on 29.06.2022 episoodiga seoses teostatud: narkootilise aine ekspertiis nr xxx maksumusega 84 eurot; DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 456 eurot; DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 57 eurot. 27.01.2023 episoodiga seoses on teostatud: narkootilise aine ekspertiis nr xxx maksumusega 420 eurot; DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 570 eurot (kaitsja esitatud); DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 57 eurot (jäetud juba riigi kanda) Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavalt välja mõista ekspertiiside maksumus kogusummas 1017 eurot (84+456+57+420). Kohus ei nõustu prokuröriga, et süüdistatavalt tuleb välja mõista ka DNA-ekspertiisi nr xxx maksumus 570 eurot, kuna tegemist ei ole R. Ronimoisi süüstava tõendiga. Selle ekspertiisiakti esitas kohtule kaitsja kui süüdistatavat õigustava tõendi, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta nimetatud ekspertiisi tasu riigi kanda. Lisaks tuleb süüdistatavalt

§ 175

lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning Robert Ronimoisi vangistuses viibimist, seega püsiva sissetuleku puudumist, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3232 eurot võib

180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid 52.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Narkootiline aine, mis oli ekspertiisiks esitatud, tuleb konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusse. Narkootiliste ainete käitlemisvahendid – pakendid, kaalud jm tuleb konfiskeerida ja hävitada. Mobiiltelefonide koopiafailid tuleb kustutada. Salvestused jäävad kriminaaltoimikusse. Kohtunik 15 (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunikud 16