Obsah (11)

§ 444§ 311§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt 2 omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. X esitas 27.08.2025 Harju Maakohtule hagi Fascino OÜ vastu võla nõudes. 06.10.2025 on kohus e-kirja teel palunud hagejal kõrvaldada kohtu poolt välja toodud puudused (sh hagihinna täpsustus). Hageja kõrvaldas puudused 08.10.
2. Kohus võttis hagi menetlusse 29.10.
4. X esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ning hageja 24.01.2024 laenulepingu. Lepingu objektiks on hageja poolt kostjale Lepingus märgitud tingimustel laenu andmine kokku summas 5 000,00 eurot. Lepingu punkti 2.1 kohaselt Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma kahes osas: 2500 eurot 25.03.2024 ja 2500 eurot 25.04.
5. Lepingu punkt 2.
6. kohaselt kohustus ka kostja tasuma hagejale intressi 250,00 eurot hiljemalt 25.02.
7. Lepingu punkt 3.
8. kohaselt kohustub kostja tasuma viivis 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest sissenõutavaks muutunud summalt. Kostja on Lepingu laenutagasimakseid teostanud, kuid mitte vastavalt Lepingus 1 sätestatule. Kostja on tasunud hagejale vaid intressisumma 250,00 eurot sularahas ning selles osas hageja kostja vastu nõuet ei esita. Lepingu laenusumma tagasimakse tähtpäev on möödunud vastavalt 25.04.2024, seega on kostjal tekkinud Lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Hageja on korduvalt palunud kostjal tagastada laenusumma, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja on jätnud enda lepingulised kohustused täitmata, so tähtaegselt laenusummad tagastamata. 03.07.2025 pöördus hageja Debitum Collectio OÜ (edaspidi hageja esindaja) poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks. Debitum Collectio OÜ ja hageja vahel on sõlmitud käsundusleping. Kostja ei ole nõudekirjadele reageerinud (mh võlateade, hagihoiatus).
9. Harju Maakohtu 29.10.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
10. Kohus on 29.10.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 06.11.2025

§ 3111 lg 5 alusel toimetanud.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 26.11.

1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3 kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 840 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulu lepingulisele esindajale Aire Põder (tunnihinnaga 120,00 eurot käibemaksuta) kokku summas 360,00 eurot, mis koosneb edastatud dokumentidega tutvumises 1 tund ja hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi).
3. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu vajalikuks ning põhjendatuks täies ulatuses. Esindaja ei ole aega põhjendamatult kulutanud, tehtud toimingud on olnud vajalikud.
4. Hageja menetluskulud on seega kokku 1 200,00 eurot (840 eurot riigilõiv + 360 eurot lepingulise esindaja kulud). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4