Obsah (4)

§ 55§ 424§ 50§ 76

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4271 Määruse kuupäev 21. november 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Transpordiameti 6. novembri 2025. a vastuse nr 11.1-12/25/

) § 50 lõike 1 punkti 1 ja § 424 lõike 4 punkti 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks, mille kohaldamise algust tuleb lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja Transpordiameti Jõhvi esindusse korduvalt pärast avavanglasse paigutamist, et taastada juhtimisõigus ja sooritada eksamid. Kaebaja hinnangul on möödunud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ettenähtud aeg. Kaebaja palub kohtul välja nõuda Transpordiametilt vastus avaldusele nr 11.1-12/25/27673-2, Prokuratuurilt kriminaalasja nr 23259050263 kokkuleppe protokollid ning Narva kohtumajalt kohtuotsus nr 1-23-4370 ja kohtuistungi protokollid. Kaebaja palub kaebuses rakendada esialgset õiguskaitset. 3-25-4271 2. Transpordiamet esitas 19. novembril 2025 vastusena kohtunõudele asjakohased kaebaja pöördumised ja Transpordiameti vastused nendele, sh 6. novembri 2025. a vastus nr 11.112/25/27673-2. Transpordiameti arvates on esitatud kaebus perspektiivitu. Kaebuses heidetakse Transpordiametile ette

§ 55

lõike 1 kohaldamist.

§ 55

lõige 1 sätestab, et seadustiku §-des 49 kuni 522 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Kui kokkuleppemenetluses jäi kaebajale arusaamatuks, kuidas talle mõistetud lisakaristuse aega arvestatakse, ei tähenda see, et

§ 55lõiget 1 tuleks kohaldada kaebaja arusaamise kohaselt.

Transpordiamet on teinud kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise kohta liiklusregistrisse kande kooskõlas kaebaja suhtes tehtud kohtuotsusega nr 1-23-4370 ning

§ 55lõikega 1.

Transpordiamet on seisukohal, et avalikes huvides ei ole

§ 55

lõike 1 kohaldamises kaebaja jaoks erandite tegemine.

§ 55

lõike 1 sõnastus ei paku lisakaristuse tähtaja arvestamises erisuste tegemise võimalust. Avalikes huvides on

§ 55

lõike 1 ühetaoline kohaldamine.

§ 55

lõikes 1 sätestatud lisakaristuse tähtaega puudutava erireegli kohaldamine võib kaebajale olla ebamugav, kuid seaduse kohaldamine ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega rahuldaks kohus sisuliselt kaebuses esitatud nõude. Kaebuse võimalikul rahuldamata jätmisel ei saaks kaebaja poolt esialgse õiguskaitse korras võimaldatud juhtimisõiguse taastamist enam tagasi pöörata. KOHTU SEISUKOHT

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
2. Kaebaja soovib vaidlustada Transpordiameti vastust tema pöördumisele. Kaebaja nõuab, et Transpordiamet lõpetaks õigusvastase tegevuse, tunnustaks kohtuotsust asjas nr 1-23-4370 ja võimaldaks kaebajal taastada oma juhtimisõiguse. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Transpordiameti
3. novembri
4. a vastuse nr 11.112/25/27673 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 6 ning soovib HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 järgi Transpordiameti kohustamist võimaldada tal taastada mootorsõiduki juhtimisõigus.
5. Kohus otsustab esmalt, kas kaebuse saab menetlusse võtta või esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (I), lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning viimasena teeb otsustuse tasutud riigilõivu kohta (III). I
6. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja
7. oktoobril 2024 Transpordiametile avalduse nr 11.1-12/24/28845-1, milles soovis saada kirjalikult juhtimisõiguse äravõtmise otsust ja palus selle väljastada Jõhvi teenindusbüroo kaudu. Transpordiamet vastas kaebajale
8. oktoobri
9. a vastusega nr 11.1-12/24/28845-2, selgitades

§ 55lõikes 1 sätestatut ja selle kohaldamist praktikas.

Kaebaja pöördus uuesti Transpordiameti poole

1. oktoobri
2. a e-kirjaga, milles palus saata talle ametlik haldusakt tema juhtimisõiguse piiramise tähtaja kohta. Transpordiamet 2 3-25-4271 vastas kaebajale
3. novembri
4. a vastusega nr 11.1-12/25/27673-2, märkides, et antud olukorras ei ole Transpordiameti vastus oma sisult haldusotsus, vaid selgitus. Samuti juhtimisõiguse äravõtmise kande tegemine liiklusregistrisse ja sellest tulenevad tagajärjed inimesele ei ole mitte Transpordiameti liiklusregistri kande alusel, vaid kohtuotsuse alusel, millega võeti juhtimisõigus ära. Transpordiameti kanne liiklusregistrisse on toiming ja praegusel juhul puudub alus haldusakti väljastamiseks.
5. Kohus tutvus kohtute infosüsteemi vahendusel kriminaalasja nr 1-23-4370 materjalidega. Juhtimisõigus võeti kaebajalt ära Viru Maakohtu
6. juuli
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-
8. Selle otsusega tunnistati X.X.-i süüdi

§ 424

lõikes 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Varasema karistuse ära kandmata osa arvestades kujunes X.X.-i liitkaristuseks vangistus 3 aastat 2 kuud ja 12 päeva. Viru Maakohus otsustas sama otsusega

§ 50

lõike 1 punkti 1 ja § 424 lõike 4 punkti 2 alusel mõista X.X.-ile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1 aastaks ja 2 kuuks, mille kohaldamise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud kohtuotsus jõustus

1. augustil
2. Kriminaalasjas nr 1-23-4370 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis on tõepoolest märgitud, et lisakaristuse kohaldamise algust loetakse kohtuotsuse jõustumisest. Samas on nimetatud kriminaalasjas otsuse teinud kohtunik selgitanud oma
3. aprilli
4. a vastuses X.X.-ile , et

§ 55

lõike 1 kohaselt laieneb vangistuse mõistmisel lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Oma vastuses selgitab maakohus, et sisuliselt tähendab see, et kohtuotsusega määratud lisakaristuse kestuse hulka ei arvata vangistuse kandmise aega ning et kohtuotsuses märgitakse üksnes lisakaristuse see aeg, mis tuleb süüdlasel ära kanda pärast vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vabanemist. Seega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaja kulg algab reaalselt kohaldatud vangistuse kandmisest vabanemisel. Kui süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt

§ 76kohaselt, hakkab lisakaristuse aeg kulgema vastava kohtumääruse jõustumisest.

Transpordiamet on X.X.-ile mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamise osas antud infos lähtunud X.X.-i kõige hilisema karistuse tähtajast, s.o

1. september 2026, mille järgi ei saa X.X. sõidueksamit sooritada enne
2. novembrit
3. Viru Maakohus selgitas kaebajale
4. aprilli
5. a vastuses ka liiklusseaduse § 129 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.
6. Kohus võtab HKMS § 62 lõike 2 alusel selguse huvides praeguse asja materjalide juurde Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a vastuse kriminaalasjas nr 1-23-4370 süüdimõistetu X.X.-i
9. aprilli
10. a taotlusele. Kohus ei pea vajalikuks koguda muid täiendavaid tõendeid käesoleva haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lõike 2 teine lause).
11. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse olemasolu eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste riive esinemine. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna Transpordiamet ei ole kaebaja suhtes teinud otsust, mis saaks kaebaja õigusi riivata. Transpordiamet ei ole kaebaja juhtimisõigust ära võtnud ega otsustanud vastava tähtaja üle, vaid kaebaja juhtimisõigus võeti ära kohtu poolt lisakaristusena kriminaalasjas nr 1-23-
12. Transpordiamet on üksnes täitnud kriminaalasjas tehtud
13. juuli
14. a kohtuotsust ning Transpordiameti tegutsemine on olnud kooskõlas selle otsuse teinud kohtuniku
15. aprilli
16. a selgitustega. 3 3-25-4271
17. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab tuvastamis- ja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. II
18. Kaebaja palub kaebuses määrata esialgne õiguskaitse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vastustajat toimingut tegema, st võimaldaks tal taastada juhtimisõiguse (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
19. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
20. Arvestades, et kaebaja kannab praegusel hetkel jätkuvalt vabadusekaotuslikku karistust, mis talle määrati kriminaalasjas nr 1-23-4370, ei ole kaebajal võimalik mootorsõiduki juhtimisõigust taastada. Kaebaja ei ole vangistusest vabanenud, vaid kannab vanglakaristust avavangla osakonnas. Kaebaja väited, et ta ei saanud kriminaalasjas talle mõistetud karistusest aru, ei õigusta haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Transpordiameti tegevus ei kahjusta praegusel juhul kaebaja õigusi ega too kaebajale kaasa täiendavaid kohustusi. Transpordiamet on täitnud vaid kriminaalasjas nr 1-23-4370 tehtud kohtuotsust. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal puudub praegu ilmselgelt õigus esialgse õiguskaitse korras nõuda Transpordiameti kohustamist võimaldama tal taastada mootorsõiduki juhtimisõigus enne karistuse tähtaja möödumist. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
21. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus kaebaja käesolevas asjas riigilõivu kokku summas 40 eurot. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lõikest 2 tuleneval alusel ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu vastavalt HKMS § 104 lõike 5 punktile
22. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaatas kohus sisuliselt läbi, siis puudub alus tasutud riigilõivu tagastamiseks ka selles osas. (allkirjastatud digitaalselt) 4