← Eesti

3-25-4446/9

Obsah (8)§ 37§ 121§ 47§ 43§ 124§ 152§ 71§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4446 Määruse kuupäev 20. detsember 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOL

) § 37 lõike 2 punkt 4). Kuigi kaebaja on kaebuses põgusalt viidanud ka teistele

§ 37

lõikes 2 toodud nõuetele, on siiski mõistetav, et kaebaja eesmärk käesolevas asjas on nõuda vanglalt hüvitist. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebuse lõpuosas on kaebaja taotlenud mõista vanglalt välja 1000 euro suurune hüvitis. Samuti on kaebaja kaebuse juurde lisanud enda vanglale esitatud venekeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-7/2-25/2606-1, mille vangla registreeris numbriga 1-9/2-25/413-

  1. ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist järgmiste asjaolude eest: kaebajaga eesti keeles rääkimine ja tõlkimise korraldamata jätmine; kambris valgustuse väljalülitamine; kaebaja pöördumiste vastuvõtmisest ja adressaatidele edastamisest keeldumine; juuksuriteenuse osutamise nõudele reageerimata jätmine; arsti teavitamata jätmine kaebaja haigestumisest; ümbrike andmata jätmine; läbiotsimiste alusetu ja ebakohane tegemine; ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmine; raamatute andmata jätmine. I Kaebuse osaline tagastamine
  2. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude Tartu Vangla tekitatud 2 3-25-4446 mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kaebaja on kinnipeetav ning kaebus on esitatud vangla vastu, siis tuli tal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 1¹ lõikele

  1. Kohus saab kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
  2. Kaebaja osutas kaebuses, et esitas Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatuga seoses kahjunõude nr 6-7/2-25/2606-1 (vangla registreeris selle hiljem ümber nr-ga 1-9/2-25/413-1). Tartu Vangla esitas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks kohtule veel kaebaja kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1 ja 1-9/2-25/317-
  3. Nimetatud kahjunõuetest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist seoses läbiotsimiste alusetu ja ebakohase tegemisega ning ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmisega. Kaebaja on küll kaebuses märkinud, et on esitanud kirjeldatud asjaoludega seoses kaebuse nr 2-2/2-25/6057-1 ning selle kaebuse lisana ka kohtule esitanud, kuid vangla tehtud kaebaja pöördumise kokkuvõtlikust kirjeldustest ei ilmne, et tegemist oleks kahjunõudega.
  4. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust osas, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimiste alusetu ja ebakohase tegemisega ning ajalehtede ja ajakirjade andmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse eelkirjeldatud osas

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II Menetluse ülejäänud osas lõpetamine 10. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus ülejäänud osas läbitud järgmiste kahjunõuetega: ‒ kaebajaga eesti keeles rääkimine ja tõlkimise korraldamata jätmine (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1); ‒ kambris valgustuse väljalülitamine (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/413-1); ‒ kaebaja pöördumiste vastuvõtmisest ja adressaatidele edastamisest keeldumine (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1); ‒ juuksuriteenuse osutamise nõudele reageerimata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/413-1); ‒ arsti teavitamata jätmine kaebaja haigestumisest (kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/225/413-1); ‒ ümbrike andmata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/309-1); ‒ raamatute andmata jätmine (kahjunõue nr 1-9/2-25/309-1). 11.

§ 124

lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. 12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lõike 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 47

lõige 2 3 3-25-4446 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

  1. Kaebaja kahjunõuded nr 1-9/2-25/309-1, 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1 saab lugeda nõuetekohaselt esitatuks siis, kui vangla sai nende tõlked kätte. Kahjunõude nr 1-9/2-25/309-1 tõlke sai vangla kätte
  2. juulil 2025, kahjunõude nr 1-9/2-25/317-1 tõlke sai vangla kätte
  3. juulil 2025 ja kahjunõude nr 1-9/2-25/413-1 tõlke sai vangla kätte
  4. augustil
  5. Kahjunõuet nr 1-9/2-25/309-1 ei lahendanud vangla tähtaegselt (viimane päev selle kahjunõude lahendamiseks oli
  6. september 2025, kuid vangla tegi otsuse alles
  7. oktoobril 2025). Kahjunõuded nr 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1 lahendas vangla tähtaegselt. Kahjunõude nr 1-9/2-25/309-1 osas hakkas kohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema
  8. oktoobril 2025 ja tähtaja viimane päev oli
  9. oktoober
  10. Kahjunõuete nr 1-9/2-25/317-1, 1-9/2-25/413-1 osas hakkas kohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema
  11. oktoobril 2025 (kaebaja sai vangla otsuse kätte
  12. oktoobril 2025) ja tähtaja viimane päev oli
  13. oktoober
  14. Kaebaja esitas käesolevas asjas kaebuse
  15. novembril 2025 ehk kaebetähtaega ületades. 14.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna tähtaja ennistamiseks puudub ilmselgelt mõjuv põhjus. Kaebetähtaja ületamine ei saa olla põhjendatud. Kohus möönab, et kahjunõude nr 1-9/225/309-1 osas ei pruukinud kaebaja mõista, et kohtule kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahjunõude lahendamise 2-kuulise tähtaja möödumisel, kuid praegusel juhul tuleb arvestada seda, et kaebaja ei pöördunud selle kahjunõude osas kohtusse ka 30 päeva jooksul pärast Tartu Vangla
  7. oktoobri
  8. a otsuse nr 1-9/2-25/413-2 kättesaamist (vrd Riigikohtu
  9. novembri
  10. a määrus asjas nr 3-3-1-41-16). Tartu Vangla
  11. oktoobri
  12. a otsuses nr 1-9/2-25/413-2 on edasikaebekord ja -tähtaeg nõuetekohaselt märgitud ning kaebajal oli seda võimalik järgida. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja aastate jooksul Tartu Halduskohtus algatanud 629 kohtuasja, ainuüksi
  13. a on ta esitanud Tartu Halduskohtule 24 kaebust ja
  14. a 29 kaebust. Seega pidi kaebaja mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu
  15. septembri
  16. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks olnud kaebuses kirjeldatud asjaoludel tähtaegselt kaebusega kohtusse pöördumine võimatu, kuivõrd ta on perioodil
  19. oktoober 2025 kuni
  20. oktoober 2025 esitanud neli uut kaebust halduskohtule ja kolm määruskaebust ringkonnakohtule. Seega ei saanud kaebajal esineda objektiivseid ega subjektiivseid takistusi ka praeguse hüvitamiskaebuse tähtaegsel esitamisel. 4 3-25-4446
  21. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamisel ületanud 30-päevast kaebetähtaega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab seetõttu asja menetluse

§ 124lõike 2 ja § 152 lõike 1 punkti 2 alusel.

16. Vastavalt

§ 43

lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III Esialgne õiguskaitse

  1. X.X. on kaebuse punktis 4 viidanud esialgse õiguskaitse kohaldamise soovile. Kuigi kaebaja taotlus on väga lakooniline ning seda ei ole arusaadavalt põhjendatud, ei pea kohus vajalikuks esialgse õiguskaitse taotlust käiguta jätta. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, jätab kohus selle läbi vaatamata. IV Riigi õigusabi
  2. X.X. taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
  3. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
  4. Kohus leiab, et X.X. on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X.-il olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtule kaebuseid, määruskaebuseid ja ka apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Lisaks välistab praegusel juhul kaebajale riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kohus osaliselt tagastab antud määrusega kaebuse ning ülejäänud osas lõpetab asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja seetõttu on X.X.-i võimalus oma õigusi käesolevas asjas kaitsta ilmselt vähene.
  5. Eelnevat arvestades jätab kohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. V Muud taotlused, andmekaitse
  6. Kaebuse osalise tagastamise ning osalise menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
  7. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

5 3-25-4446 (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.