← Eesti

2-19-8603/81

Obsah (8)§ 371§ 438§ 232§ 143§ 173§ 174§ 163§ 434

2-19-8603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 23. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-19-8603 Tsiviilasi K. K. ja J. K. hagi O. N. v

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole kohus pädev alandama poolte vahel kokkulepitud hindu. 23. Hagejate läbiv väide, et elamu müüdi renoveerituna (mida iganes see tähendab), põhineb hagejate poolt tellitud hinnangul, mis esitati kohtule viimasel kohtuistungil 15.11.2019 (alles). Kostjal puudub puutumus nimetatud tõendisse ja selles kasutatud väljenditesse. Hinnangu 6

(15)2-19-8603 koostamise eesmärk on sõnastatud hinnangu koondandmetes- „esitamiseks finantsasutusele“. On eluliselt usutav, et hinnangus elamu kirjeldamine sõnaga „renoveeritud“ oli mõeldud mõjusvahendina saamaks pangast laenu. Kostja ei ole kunagi esitlenud elamut teisiti, kui seda on kirjeldatud müügilepingus. Müüdud kinnistu- eelkõige sellel asuva elamu, kokkulepitud omadused on tuvastatavad müügilepingu alusel: 1962 aastal kasutusse võetud eramu, milles on 55 aasta jooksul tehtud muudatusi, mis on kirjeldatud müügilepingu punktis 2.2.
  1. Kui hagejad leiavad, et ostetud kinnistu (sellel asuv elamu) on teistest samasugustest oluliselt halvemate omadustega varjatud puuduste tõttu või ei vasta lausa elementaarsetele elamistingimustele, siis peavad nad esitama väite aluseks olevad asjaolud ning neid tõendama. Hagejate esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et ostetud kinnistu/elamu oleks selliste varjatud puudustega, mis muudaksid elamu keskmisest halvemaks või lausa elementaarsetele elamistingimustele mittevastavaks.
  2. Kostja müüdud elamus elamise tõendatuse osas märgib kostja järgmist. Esiteks, on nimetatud asjaolule osundatud müügilepingu punktis 2.2.8; teiseks, on kostja esitanud juba 25.01.2021 tõendi- väljavõtte Elanikeregistrist selle kohta, et on kasutanud elamut elamiseks aastast
  3. Seega, vähemalt elementaarsed elamistingimused on elamus eelduslikult tagatud, sest olles samamoodi inimene nagu hagejad, sai ta edukalt elamus elatud mitukümmend aastat. Hagejad väidavad viitega enda tellitud Joala Elekter OÜ arvamusele, et elektripaigaldis ei vasta „kehtestatud nõuetele“. Arvamuse alustena viidatakse SeOS-le (seadus, mis võeti vastu 2015 aastal), kuid nagu nähtub juba müügilepingus kostja poolt avaldatust (p 2.2.3), pole elamus pärast 2011 aastat midagi tehtud. Seega, ei ole Joala Elekter OÜ arvamus arvestatav tõend elamu väidetava elamiskõlbmatuse kohta. 20.10.2025 ISTUNG
  4. 20.10.2025 toimunud istungil rõhutasid hagejad, et esitatud on kahjunõue ja alternatiivne nõue ostuhinna vähendamine samas summas. Hagejatele müüdi puudustega asi, mis ei vasta kokku lepitud omadustele. Maja müügist kuulsid hagejad kolmest allikast, esimesena teostas üks hagejatest maja ülevaatust. Maja ülevaatamisel ei olnud küttesisu algatatud ja ülevaatusel ei saanud aru, kuidas maja soojendatakse. Lisaks oli tehtud maja hindamine kinnisvara eksperdi poolt. Akti p.5.3 kirjas, et lepingueseme turuväärtus suurendatakse võttes arvesse, et eramu on heas seisukorras, uuendatud ja omab kombineeritud tehnosüsteemi sealhulgas küttesüsteemi. Viimasena oli sõlmitud leping. Lepingu p.2.2.3 räägib sellest, kuidas hageja sai aru maja omadustest, majas tehtud parendustest ja lähtus eeldusest, et maja vastab antud omadustele. Selles p.2.2.3 ostja ja müüja tegid rida kinnitusi. Nt väide, et soojendamiseks kasutatakse eramus elektrikütet, projekt puudub. Eramus on tehtud rekonstruktsioon, vahetatud katus, on vahetatud ahi. Kinnitus, et viimase remondi tegi 2011.a. ja hageja lähtus sellest, et see vastas kostja väidetele, et oli ostetud nõukogudeaegne maja ja hageja ei pea ootama, et maja on heas seisundis, siis antud punktiga ta andis kinnituse, et maja on siiski renoveeritud. Teine korrus oli algusest peale ette nähtud laste poolt kasutamiseks. Kahjuks ei saanud teist korrust kasutada, kuna majas ilmnesid probleemid. Maja kasutamist alustati jaanuaris. Talv oli väga külm ja siis hakkasid esinema probleemid. Hoone hind on määratud lähtudes sellest, et tegemist on renoveeritud majaga. Lk.16 olemas ka teine tabel, mille juures seletus, mis põhjusel hindaja võttis XXX tn, XXX tn ja XXX tn kinnistud hinna määramisel. Nt olid müügil kinnistud, mille hind 30 000 eurot, 95 000 eurot, kuid antud kinnistutel olid vanad majad. Lähtudes sellest on tekkinud antud hinnangud. Sama lehe viimane lõik väide, et heas seisukorras on elamuste müügihind on 10-50% kõrgemad, kui rahuldavas remonti vajavas seisukorras elamutel. Mõjutav faktor ka siseviimistlus. 7
(15)2-19-8603
  1. Kostja selgituste kohaselt elas müüja seal aastakümneid ja sai elatud. Tuleb välja selgitada, milles kokku lepiti. Kas müüja midagi rikkunud kokkuleppest p.2.2.3 ja osas, kus ei ole kokkulepet, peaks maja vastama vähemalt elementaarsetele elamistingimustele. Teine moment, mis on keskseks, on renoveeritus. Kostja ei ole kordagi kuskil öelnud sõna "renoveerima". Vastavalt notari juhendamisele, sai lepingu kirja kõik, mis tehtud majaga, mis on ehitatud 1962.a. Pahameel sõnaga „renoveerimine“, ei ole justkui renoveeritud. Selle peaks adresseerima Uus Maale, kes arvamuse andis. Müüja ei ole kunagi presenteerinud maja kui renoveeritud. Aasta või paar enne müüki, käis korstnapühkija, tegi akti, et korsten on kasutatud. On näha, et teisel korrusel ei lülitatud sisse elektrikütet. On öeldud, et soojustamine toimus alumise korruse põrandaküttega ja ahjuga. See, et maja on lepingu kohaselt liiga külm või elementaarsetele elamistingimustele mittevastav, siis teades, et see on elektriküttega maja, siis palun lülita sisse teisel korrusel radiaator, siis pole külm. Lugu, et põrandaga on midagi valesti, siis jällegi kõik toimis. See võis olla valesti ehitatud aga kõik toimis. Kõik hageja tõendid, millest juttu olnud, tuginevad 2015.a õigusnormidele, mis võeti vastu peale seda, kui majas midagi viimati tehti. Täiesti põhjendamatu on lähtuda tänapäevastest normidest. Müügikuulutus ilmus 03.09.2019 ja kohe 03.09.2019 ilmus ostja (hageja). 4 kuu jooksul 1 kord nädalas käis ta maja üle vaatamas. Ta vaatas kõike, mida soovis, esitas küsimusi, kostja näitas kõike. 15.12.2025 ISTUNG
  2. 15.12.2025 toimunud istungil kuulas kohus ära tunnistajaid. Tunnistaja I. A. ütluste kohaselt teostas ta XXX auditi aastal
  3. Audit koostatud lähtudes sellest, kas elektripaigaldis vastas või ei vastanud sel aastal ehitatud paigaldatud nõuetele. Elektripaigaldisena käsitletakse elektriseadmete koondi, mis on paigaldatud antud majas, st lambid, kaablid, kilbid. Dokumentatsioon ei vastanud nõuetele või tegelikkusele, ehk algusest peale oli midagi tehtud rikkumistega. Oli paigaldatud seade, mis ei vastanud ohutusnõuetele, kaitse kaugpuute eest ei ole ohutu, ka kaitse kuumustoime eest. Probleem oli madalpingejuhistike kaablitega. Põrandasoojenduse kaabelkütte osas oli märge „oluline puudus“, see tähendas olulist riket. Selliste puudustega ei ole võimalik ohutult seadmeid kasutada. Mittevastavuse, olulise puuduse ja otsese ohu erinevus on, et mingid puudused võivad eksisteerida aga ei tekita suur ohtu. Oluline puudus on puudus, mille tegemisel on audit alati negatiivse iseloomuga. Otsene oht tähendab, et audiitor võib anda soovitusi või üldse saata ministeeriumile kirja, et antud seade tuleb üldse välja lülitada. Audit pärineb dokumentatsiooni informatsioonil, samuti visuaalsel ülevaatusel ja mõõtmisel. Harukarp oli kas avatud või rikutud, kaitseklaasi mittevastavus ehk seadmete sisse võib sattuda kas niiskus või tolm. Puudused, mis kajastatud märkustes ja tabelis, võiksid põhjustada, et elektrikütte süsteemi ei töötanud korrektselt, puudused võiksid provotseerida kas tulekahju või traumat inimesele ja kui kaabel ei tööta, siis soojus majas puudub.
  4. Tunnistaja S. L. ütluste kohaselt teostas ta Policert OÜ hinnapakkumise. Pakkumine on antud
  5. aastal kehtinud elektriohutusseaduse alusel. See on tunnistaja soovitus selle kohta, kui palju asjad maksid. Igal objektil on võimalik kasutada 100 meetrit kaablit või 500 meetrit. See oli ainuke hinnapakkumine ilma projekti ülevaatamiseta. hinnapakkumine oli ligikaudne, kuna projekti ma ei ole näinud. Tunnistaja käisobjektil ja nägi, et paigaldatud kaablid objektil on juba vanad aga ei teadnud, millal maja oli ehitatud. Samuti 2019.a seadused muutusid ja seoses sellega kaabite nõuded ka muutusid. Ülevaatuse seisuga majas oli võimalik elada. Ei tea, kas tööd reaalselt ka hagejate poolt teostati. 8
(15)2-19-8603
  1. Tunnistaja N. J. ütluste kohaselt viibis ta XXX elamus aeg-ajalt, kuna tal oli kostjaga sõbralikud suhted, ta on seal viibinud suvel kui ka talvel. Hinnangut, milline temperatuur talvel majas oli, ei oska tunnistaja öelda. Majas käis ta sokkides, susse ei pannud, kuna põrand oli koguaeg soe. Teisel korrusel magamistoas olid radiaatorid. Põrand oli tehtud mingist parketist, kas tammest või ei tea, mis parketist ja selle tõttu majas oli mugav, meeldiv ja ei olnud vajalik täiendavalt soojustada. Viimati viibis ta majas
  2. aastal, talvel. Kostja majas elamise hetkel oli tehtud remont, oli paigaldatud radiaatorid ja oli tehtud põrand ja majas oli mugav temperatuur ja ei olnud vaja panna selga teist riietust.
  3. Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt on ta tihti XXX elamut külastanud, ka talvel. On majas talvisel ajal ööbinud, ka korduvalt. Temperatuur võimaldas majas elada, põrand oli soe. Õhtul pandi täiendavalt ka kamin sooja, et ka teisel korrusel oleks soe. Teist korrust soojustati muidu elektriradiaatoritega, mis töötasid. Tunnistaja hakkas maja külastama 90-ndate lõpust, selle aja jooksul on maja muutunud, soojustati muuhulgas ka põrandaid. Kostja oli sunnitud maja müüma, kuni oli pensionär, ei suutnud maja enam üleval pidada. Maja eest pidi suurt hinda maksma, majas oli kõik korras.
  4. Tunnistajana kuulati vande all ära ka hageja 2 J. K.. Ütluste kohaselt oli hageja 2 tol ajal lapseootel ja mõnikord külastas maja. Oli seal ka õhtusel ja külmal ajal. Alati põles
  5. korrusel ahi, kaminat ei olnud. Teisel korrusel ei olnud köetud põrandad, sest olid mingi niinimetatud radiaatorid, mis hageja 2 jaoks olid imelikud. Need olid tehtud mingist keraamilisest plaadist. Teisel korrusel oli tavaline külm laminaat. Kui endine omanik välja kolis 15.01.2019, siis läks hageja teisele korrusele, seal ei olnud üldse radiaatoreid ja seisis ainult üks õliradiaator, mis töötas elektriga. Tänaseks muudetud muuhulgas küttesüsteem ja ruumide väljanägemine. Vahepeal oli gaasiküte, praeguseks on uus kamin, uus elektrijuhtmestik. Teise korruse kütteks on pandud uued radiaatorid. Hageja 1 K. K. täiendavate selgituste kohaselt renoveeriti kõik süsteemid, algul püüdis hageja 1 rääkida endise omanikuga ja selgitada, et on probleemid, kostja vastuseks oli et see pole tema probleem. Audititega soovis hageja näidata, et seal on probleemid, lõpuks oli näha, et kõik on vaja täiesti renoveerida. Elektriaudit näitas, et seda maja ei saa üldse kasutada. Ka korsten ei vastanud tingimustele. Teisele korrusele sai paigaldatud veeradiaatorid ja soojuspumpKOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 punktide 1 ja 2 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust ja kahju õigusvastasest tekitamises. Hagiavalduse kohaselt poolte vaheline vaidlus põhineb müügilepingul.
  2. O. N. kui müüja (käesolevas menetluses kostja) ning K. K. ja J. K. kui ostjad (käesolevas menetluses hageja 1 ja hageja 2) sõlmisid 01.11.2018 Narva notar O. B.-K. juures kinnistu 9

(15)2-19-8603 müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille punkti 3.
  1. kohaselt kostja müüs hagejatele lepingu punktis 1.
  2. nimetatud kinnistu asukohaga XXX lepingu punktis 4.
  3. toodud müügihinnaga 165 000 eurot (dtl 12-25). Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, hagejate poolt müügihinna tasumise, kinnistu valduse üleandmise ja omandiõiguse ülemineku üle.
  4. Poolte põhilised väiteid ja vastuväited menetluses on järgmised: Hagejate väited: - kinnistu osteti perekonna elamiseks. Enne lepingu sõlmimist teatas kostja hagejatele, et eramu on seisundis, mis võimaldab hagejatel elada eramus koos nende perekonnaga. - pärast müügitehingu sõlmimist avastati, et eramus ei ole tagatud piisaval määral eramu II korruse soojendus; - aknad on paigaldatud puudustega; - korsten ehitatud puudustega; - esimesel korrusel on valesti paigaldatud põrandakate; - müüja on rikkunud kohustust teavitada ostjat lepingu eseme puudustest. Kostja vastuväited: - hagejad tutvusid maakleri vahendusel kinnistuga ja vaatasid selle põhjalikult üle; - nad lasid selle hinnata ja võtsid pangast laenu; - müügilepingus märkis müüja kõik, mida 1960-ndatel ehitatud elamu juures on muudetud/tehtud. - mingeid muid kokkuleppeid pooltel ei ole; - kostja ei ole kunagi esitlenud elamut „renoveerituna“. - kuna pooled ei ole kokku leppinud eraldi korstna, põrandakütte, elektrisüsteemi vms omadustes, siis tuleb hinnata elamu vastavust elementaarsetele elamistingimustele kogumis. 37

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) millistele tingimustele pidi hagejate omandatud kinnistule püstitatud elamu vastama notari juures avaldatud tahteavalduste järgi? 2) kas hagejate väidetud puudused ei olnud kinnistu ja elamuga tutvumisel/ülevaatamisel avastatavad? 3) kas elektripaigaldis oli eluohtlik? 4) kas elamu on elamiseks kõlblik?

  1. Müügilepingu punktis 2.2.
  2. kinnitas kostja, et müügi esemel ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata müügi eseme ülevaatuse teostamisel…. Soojendamiseks kasutatakse eramus elektrikütet, kuid selleks vajalik projekt puudub. Eramus on tehtud järgmine rekonstruktsioon: vana tahvelkiltkivist katus on vahetatud Rannila plekk-katuse vastu; vana ahi on vahetatud soome tüüpi ahju vastu; on ehitatud saun ja uus sanitaarsõlm; on ehitatud uus välistrepp. Rekonstruktsiooni aluseks olev dokumentatsioon (projekt) puudub. Viimane kosmeetiline remont oli teostatud eramus 2011.aastal… Hagejad aga avaldasid müügilepingu sõlmimisel, et nad on … teadlikud ka võimalikest müügi eseme puudustest (vt p 2.3.1). … nad on põhjalikult üle vaadanud müügi eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning eramuga seotud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud ehitiste ehituslikust ja tehnilisest seisukorrast, samuti nimetatud ala üld- ja detailplaneeringutest 10

(15)2-19-8603 ning teadlik ka võimalikest müügi eseme puudustest, sh müüja poolt lepingu alapunktis 2.2.
  1. avaldatud asjaoludest (vt p 2.3.2), .. eelnimetatud ülevaatused on teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning ostab müügi eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. Nad aktsepteerivad müügi eseme seisukorda, neil ei ole müüja vastu mingeid pretensioone lepingus avaldatud puuduste osas, nad ei nõua müüjalt avaldatud puuduste kõrvaldamist ning soovivad sõlmida lepingu selles toodud tingimustel.
  2. TsÜS § 67 lg 1 alusel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ja lg 2 alusel otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Müüja ja ostjate poolt lepingu sõlmisel avaldatu alusel on kohus tuvastanud, et nad kui lepingupooled ei ole müügi eseme tingimustes täpselt kokku leppinud.
  3. Müügilepingu mõiste on sätestatud VÕS § 208, mille lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagejad on vastavalt lepingule tasunud ostuhinna, kuid leiavad, et kuna müüdi puudustega asja, on neil õigus nõuda puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
  4. Kuigi menetluses soovivad hagejad tugineda kostja poolt puudustest teatamata jätmisele ja lepingu üksnes kostja avaldatule tuginedes sõlmisele, tegelikult hagejad enne müügilepingu sõlmimist on tellinud OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu. Hinnang koostati/allkirjastati 08.10.2018, so 3 nädalat enne poolte poolt notari juures tehingu tegemist, seejuures varaga tutvumine on toimunud 28.09.2018 (dtl 149- 177). Seega ei tuginenud hagejate teadmised kinnistu seisundi kohta üksnes kostja avaldatule. Kinnisvara hindajad on leidnud, et elamu konstruktsioonide seisukord väga hea/hea (uus katusekate, renoveeritud välisviimistlus, vahetatud aknad, uksed), ruumide siseviimistluse tase on hea ja seisukord hea/väga hea. Uuendatud tehnosüsteemid. Samas on hindajad teatanud, et nad ei ole teostanud ehitiste uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusid nad eeldusest, et need vara osad on heas seisundis.
  5. Hagejate arvates elamu korsten on ehitatud puudustega. Selle kohta esitatud Renore OÜ (R. R., kutsetunnistus KO tase 4, nr XXX; PO tase 4, kutsetunnistuse nr XXX) 31.01.2019 kaamerauuringu kokkuvõtte kohaselt (dtl 26-29) korstna kõrgus ei vasta tänapäeva nõuetele, see on 0,4 m ja viilakatusse korral peab korsten ulatuma vähemalt 0,8m kõrgemale katusepinnast seejuures on mittevastavusele tuginemisel na viidatud (EVS812-3:2013). Samuti on selles tõendis leitud, et korstnal puudub katteplekk, ligipääs korstnale ei ole turvaline, kuna puudub platvorm ja astmeraud, korstna läbiviigud katusele ei vasta nõuetele, pööningu osas vajab korsten puhastamist ja uuesti krohvimist, teisel korrusel korsten on kaetud tapeetidega (on lubatud ainult krohvida, värvida või plaatida), keldrikorrusel teisel suitsulõõril puhastusluuk puudub. Eesti Standardimis- ja akrediteerimiskeskuse (EVS) veebileheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt EVS 812-3:2013 ( Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Üldinfo) on kehtetu alates 02.04.
  6. Maakohtu arvates ei saa korstna kõrgust, korstna kattepleki puudumist pidada varjatud puuduseks, kuna need olid silmnähtavad. Ei ole varjatud puudused ka korstna platvormi ja astmeraua puudumine, kuna ka need puudused olid elamu ülevaatusel nähtavad. Korstna puhastamist samuti ei saa lugeda puuduseks, kuna korstna tuleb aeg-ajalt puhastada korstnapühkija teenust kasutades. Renore OÜ 11
(15)2-19-8603 tõendis toodud puudustest saab varjatuks puudusteks pidada üksnes korstna läbiviigud katusele, korstna tapeetidega katmist teisel korrusel (mida hagejad on ka kohtuistungitel rõhutanud) ja keldrikorrusel teisel suitsulõõril puhastusluugi puudumist. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu järgi elamus on lisaks elektrilisele põrandaküte ka kohtküte: elutoas kamin. Tapeediga kaetud ja puudulike läbiviigude korstna kasutamne seab elamise ohtu, puhastusluugi puudumine aga välistab korstna puhastamist. Elamu küttesüsteemi funktsioneerimiseks vajavad need varjatud puudused kõrvaldamist.
  1. Kostja on müügilepingus avaldanud, et soojendamiseks kasutatakse eramus elektrikütet, kuid selleks vajalik projekt puudub. Tegelikult ajal, mil kostja elamus elas, kasutati elektrikütet. Menetlusosaliste selgituste ja ka hindamisakti järgi elamus põhikorrusel kasutakse kütmiseks elektri põrandakütet ning katusekorrusel ja köögis kasutusel on elektriradiaatorid. Hagejate arvates ei vastanud elektripaigaldis ja põrandaküte nõuetele, elamus oli külm ja ei olnud võimalik elada. Hageja esitatud Joala Elekter OÜ 05.02.2019 elektripaigalduse erakorralise audidi järelduste kohaselt esinesid puudused dokumentatsioonis, joonistes, skeemides. Nimelt esitatud elektriprojekt ei vasta tegelikkusele. Puudub või esitamata laiendus- ja ümberehitustööde kohta elektriprojekt, puuduvad või esitamata laiendus- ja ümberehitustööde kohta joonised, skeemid, puuduvad või esitamata kaetud tööde aktid (maanduspaigaldis, kaabelküte, sisekaabeldus), puudub kohustuslik rikkevoolukaitse lüliti (kaabelküte), pole tagatud kaitse tuleohu eest, harukarpide ning ümbriste kaitseaste ei vasta oludele, elektriseadme kaitseklass (IP) ei vasta oludele, juhistike paigaldusviisid ei ole nõuetekohased, puudub rikkevoolukaitse, lülitusaparaadid tähistamata, juhistikud tähistamata, skeem ei vasta tegelikkusele, puudub korduvmaandus (dtl 58-60).
  2. Hagejad on esitanud Gradiens OÜ 02.03.2019 hinnapakkumise elamu põrandate ja välisseinte soojustamise kohta (dtl 65-66), mille järgi elamu 1 korruse põranda remonditööde kulutused moodustavad 9 350 eurot, s.h demonteerimistööd 279.60 eurot, prügi väljavedu ja utiliseerimine 1467.90 eurot, ning materjalid ja töö 7 602.50 eurot.
  3. korruse põranda remondi kalkulatsioon moodustas kokku 6 608.70 eurot, s.h demonteerimistööd ja prügi väljavedu ning utiliseerimine 1 231.20 eurot, ning materjalid ja töö 5 377.50 eurot. Elamu seinte soojustamise kalkulatsioon moodustas 18 486.91 eurot, sh demonteerimistööd 1 080 eurot, prügi väljavedu ja utiliseerimine 7 200 eurot ning materjalid ja töö 10 206.91 eurot. Koos töötasule arvestatud maksudega 5 409.22 eurot, transpordikuludega 440.16 eurot ja käibemaksuga 20% moodustavad elamu soojustamise kulud 43 558.79 eurot.
  4. Joala Elekter OÜ on arvamuse koostamisel leidnud, et puudub ehitusseadustiku (EhS) § 13 sätestatud projekt. EhS § 13 järgi ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Kostja on müügilepingus avaldanud, et soojendamiseks kasutatakse eramus elektrikütet, kuid selleks vajalik projekt puudub. Projekti puudumine tähendab seda, et ehitati ilma selleks projektdokumentatsiooni omamata, mis aga on indikatsiooniks, et selliselt tehtud tööd ei pruugigi vastata tööde tegemise ajal kehtinud õigusnormide nõuetele. Sellise elamu omandamisel peab omandaja ka mõistma, et põrandaküte ja kogu elektripaigaldis kas ei vasta kehtivatele nõudmistele või võib olla puudustega. Maakohtu arvates olukorras, kus kostja on juhtinud hagejate tähelepanu projektdokumentatsiooni puudumisele, on ta sisuliselt juhtinud tähelepanu ka kogu elamu elektripaigaldise võimalikele puudustele. Seega ei ole tegemist varjatud puudusega, mis kostja vastu nõudeõiguse tekitada saaks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et Joala Elekter OÜ elektripaigalduse arvamuse kohaselt elektripaigaldises esineb oluline puudus üksnes kabelkütte 12
(15)2-19-8603 osas. Mittevastavused olid: dokumentatsioonis, joonistes, skeemides; laiendus- ja ümberehitustöödes; seadmetes ja materjalides; kaitsmete kuumustoimes; madalpinge juhistikus; maanduspaigaldises ja kaitsejuhides; eripaigaldistes. Need mittevastavused aga ei välistanud majas elamist, mida on kinnitanud ka hagejate tunnistajana üle kuulatud S. L., kelle kohtuistungil antud ütluste kohaselt ülevaatuse seisuga majas oli võimalik elada (dtl 691-692). Hageja tunnistaja I. A. ütluste kohaselt põrandasoojenduse kaabelkütte osas oli märge „oluline puudus“, see tähendas olulist riket. Selliste puudustega ei ole võimalik ohutult seadmeid kasutada. Mittevastavuse, olulise puuduse ja otsese ohu erinevus on, et mingid puudused võivad eksisteerida aga ei tekita suurt ohtu (dtl. 687-691). Hagejad on kostjale avaldanud, et nad asendavad kaabelkütet gaasikütte vastu. Kohtuistungil on hageja 1 kinnitanud, et asendas 1 korruse kaabelkütet algul gaasikütte vastu. Sellises olukorras maakohtu arvates ei tekkinud hagejatel vajadust S. L. 01.03.2019 hinnapakkumises toodud kulude 7 846.33 eurot (dtl 64) ega Gradiens OÜ 02.03.2019 hinnapakkumises toodud kulude 43 558.79 eurot kostjalt nõudmiseks. 46. Kostja vastuväidete järgi, kui hageja ka tegelikkuses tellib hagis väidetud tööd ja maksab tööde eest, siis saab ta makstu vastu tänapäeva ehitusnormidele vastavalt renoveeritud elamu, st rohkemat, kui ta müügilepingu alusel omandas. Kostja arvates sellises olukorras ei ole tegu kahjuga, vaid oma vara parendamisele suunatud kulutustega. Hagejad aga väidavad, et sõltumata sellest, et eramu oli ehitatud 1960.a-tel aastatel viitas müüja objekti müügil sellele, et eramu on renoveeritud ja pooled leppisid kokku ostuhinna suuruses lähtudes sellest asjaolust. Maakohus ei nõustu hagejate selliste väidetega. Kostja ei ole müügilepingus kinnitanud, et elamu on renoveeritud, lepingu punktis 2 on kostja avaldanud, et elamus on tehtud järgmine rekonstruktsioon: vana tahvelkiltkivist katus on vahetatud Rannila plekk-katuse vastu; vana ahi on vahetatud soome tüüpi ahju vastu; on ehitatud saun ja uus sanitaarsõlm; on ehitatud uus välistrepp. Rekonstruktsiooni aluseks olev dokumentatsioon (projekt) puudub. Seega ei vasta hagejate väited kostja poolt elamu renoveeritud elamuna esitamise kohta. Hagejad on renoveerimisele tuginenud OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangust lähtudes, mille kokkuvõtte järgi elamu konstruktsioonide seisukord väga hea/hea (uus katusekate, renoveeritud välisviimistlus, vahetatud aknad, uksed), ruumide siseviimistluse tase on hea ja seisukord hea/väga hea. Uuendatud tehnosüsteemid. Müügileping sõlmiti pärast kinnisvara hindamist ja seega müüja avaldatu sisu tuleb määrata üksnes müügilepingu sõlmisel avaldatust lähtudes. 47.

§ 232

lg 3 punktidest 3 ja 4 tulenevalt kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui asjatundja määrati vastavalt kokkuleppele, üht poolt eelistamata ja asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige. Hagejate esitatud eksperthinnang ei ole ekspertiisi akt, vaid tegemist on üksnes dokumentaalse tõendiga. Selle on tellinud hageja 1, mille eesmärgiks vastavalt hinnangus toodule oli vara turuväärtuse hindamine esitamiseks finantsasutusele. Asjas 03.07.2020 tehtud otsuses Tartu Ringkonnakohus on selgitanud ekspertiisi korraldamist. 30.10.2024 menetlusdokumendis taotlesid hagejad ekspertiisi määramist (dtl 565) selleks. et tuvastada, millistele ehitusnõuetele pidi elamu vastama ning millised puudused eramus esinevad ning et hinnata, kas hagejate poolt kostja vastu esitatud nõude summa on põhjendatud. Kostja arvates, millistele ehitusnõuetele pidi elamu vastama, saavad hagejad ise soovi korral esitada, kui teevad tööd arhiivis ja et eksperti ei määrata eksperti otsima puuduseid. 12.02.2025 selgitas maakohus hagejatele ekspertiisi määramisega seotud aspektid (dtl 579-580). Ekspertiisi määramise vajaduse kohus on selgitanud hagejatele ka 20.10.2025 toimunud kohtuistungil, kus hagejad ei soovinud ekspertiisi määramist. 13

(15)2-19-8603
  1. VÕS § 221 lg 1 kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Seega nõude esitamiseks müüja vastu ja müüja vastutuse rakendamiseks peab kohus üldjuhul tuvastama, et asjal esineb puudus, puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei ole ostjale puudustest teatanud. Hagi on esitatud mitte kostja puudustest teadmise ja kostja poolt teatamata jätmise tõttu, vaid tuginedes mõistele „renoveeritud“. Eesti Keele Instituudi (EKI) ühendsõnastiku järgi renoveerimine on ehitise või rajatise põhjalik uuendamine, (tänapäevaselt) kordategemine. Sama sõnastiku järgi rekonstruktsioon tähendab ehitise, ajaloosündmuse vm tõepärase kuju taastuletamine, algupärase kuju või ilme taasloomine säilinud andmete põhjal (tegelikkuses või kirjelduse, joonise, mudelina). Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähendust OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangus toodud mõistel „renoveeritud“. Samuti ei ole võimalik lähtuda mõiste „rekonstruktsioon“ grammatilisest tõlgendamisest, sest kostja on müügilepingus seda sõnastanud täpsustades, et on tehtud järgmine rekonstruktsioon: vana tahvelkiltkivist katus on vahetatud Rannila plekk-katuse vastu; vana ahi on vahetatud soome tüüpi ahju vastu; on ehitatud saun ja uus sanitaarsõlm; on ehitatud uus välistrepp. Rekonstruktsiooni aluseks olev dokumentatsioon (projekt) puudub.
  2. Elamu soojapidavusega seoses on poolte väited vastuolulised. Hagejad on teatanud, et elamus on väga külm. Nad on esitanud OÜ Gradiens 14.02.2019 kokkuvõtte (koos temperatuuride mõõtmise tulemustega), mille kohaselt teise korruse välisseinte soojusisolatsioon on ebapiisav ja ei vasta soojusefektiivsuse nõuetele Ehitusseaduse §
  3. Olemasolev soojusisolatsioon omab tühimikuid, mistõttu toimub välisõhu sattumised. Akende paigaldus on teostatud ebakvaliteetselt, akende ümber on külmaõhu sillad. Korstna ekspluateerimine on ohtlik. Elektrijuhtmestiku ekspluateerimine ei ole ohutu (dtl 31-57). 15.12.2025 toimunud kohtuistungil antud kostja tunnistaja N. J. ütlustega on tuvastatud, et viimati viibis ta kostja elukohas 2018.a, mil kostja asju kokku pakkis. Tunnistaja käis majas sokkides. Põrand oli soe. Teisel korrusel olid elektriradiaatorid (dtl 692 – 694). Seda sama on sisuliselt kinnitanud ka teine kostja tunnistaja T. S. (dtl 694 -696).
  4. Kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt kostja kanti kinnistu XXX omanikuna sisse 29.08.2018 asjaõiguslepingu alusel (dtl 173). Ehitusregistri andmetel müüdud hoone esmase kasutuselevõtu aasta on 1962 (dtl 155). Kostja vastuse ja kostja tunnistajate ütluste kohaselt kostja elas hagejatele müüdud elamus üle 21.aasta. Seejuures oli see elamu kostja ainus elukoht. Poolte vaidluse sisuks on eluruumi mittevastavus lepingu tingimustele ja eluruumis elamise võitmatus. Hagi esitamise ja ka käesoleval ajal nõuded eluruumidele on reguleeritud Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Määrus on kehtestatud ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 4 alusel, mille järgi valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Viidatud määruse § 1 lg 2 järgi eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Sama määruse § 4 lg 3 tulenevalt siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele ja lg 4 tulenevalt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Kostja ei müünud kaugküttevõrguga ühendatud või 14
(15)2-19-8603 katlamajast köetava elamut. Seega ka nendele normatiivaktidele viidates ei ole võimalik järeldada, et elamu ei vastanud eluruumidele esitatavate nõudmistele.
  1. Riigikohus on 31.12.2023 tsiviilasjas 2-19-19586 tehtud otsuses on korrigeerinud senised seisukohad ja on selgitanud, et…. müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata seda, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, halvem, on tegemist müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.
  2. Kostja avaldas internetis avaldatud kuulutuses kinnistu müügihinna 220 000 eurot, mille ostmise vastu hagejatel ka huvi tekkis. Müügikuulutuse sisu ei ole teada. Samas on teada, et müügihinda alandati 165 000 euroni, ehk 55 000 eurot võrra. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asjas esitatu alusel ei ole tuvastatud, et kostja müüs lepingutingimustele mittevastava asja või et elamus, ei ole võimalik ööpäevaringselt elada või et elamine seal on eluohtlik. Hagejate toodud kulutused on suunatud elamu oluliselt parendamisele. Selliste parendustega elamu müümisel oleks elamu hind olnud müügihinnast oluliselt suurem.
  3. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi üksnes 5 768.94 eurot ulatuses, so korstna põhjade puhastusluukide avamine 140 eurot ja lõõride renoveerimine 2 800 eurot (dtl 67), kokku koos käbemaksuga 3 528 eurot (140 + 2 800) x 20%. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamiseks 05.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.01.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 2 240.94 eurot ja edasi alates 24.01.2026 kuni kohtuotsuse täitmiseni samas määras. Ülejäänud osas kohus jätab hagi rahuldamata.
  4. Hagejad nõuavad kahjuna ka RenoRe Kodus OÜ kaamerauuringu eest 220 eurot (dtl 67) ning OÜ Joala Elekter elektripaigalduse audidi eest 90 eurot (dtl 68). Kohus leiab, et kaamerauuringu kokkuvõtte ja elektripaigalduse audit kujutab ennast asjatundja arvamused. Riigikohus on selgitanud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud ( vt 3-2-1-93-14 p 22)

§ 143

p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud ja et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist nõuda ei saa hagiga, vaid need kulud tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel (vt 3-2-1-100-15 p 47). Maakohus jätab ka selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud 55.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15

(15)2-19-8603 56.

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 5 768.94 eurot, mis on 10 % hagihinnast 60 502.08 eurot. Kohus jätab 10% hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 90% kostja menetluskuludest hagejate kanda. 57. Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid peab vajalikuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 58. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 16

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.