Obsah (10)

§ 179§ 162§ 429§ 168§ 428§ 432§ 150§ 190§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-101090 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi X v

§ 179lg 5).

1. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral mõista hagejalt Revensen OÜ välja menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Menetluskulu riigi tuludesse maksmiseks antakse koos käesoleva määrusega välja eraldi dokument makserekvisiitidega.
3. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 55,00 eurot, Revensen OÜ arveldusarvele EE437700771008684964, selgitusega „Revensen OÜ hagi X vastu”.
4. Määrus toimetada kätte hagejale, kostjale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. ASJAOLUD
5. Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi X vastu võla nõudes. Harju Maakohus rahuldas 05.12.2025 kohtumäärusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras kostjale esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
6. Hageja esitas 05.01.2026 avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lisaks tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Kostja on 07.01.2026 esitanud oma seisukoha hageja avaldusele. Koos avaldusega on kostja esitanud riigi õigusabi tasu taotluse.
8. Kostja on seisukohal, et antud olukorras ei esine § 168 lõigetes 3-5 sätestatud erisusi, st kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Hageja otsustas ise loobuda hagist kolm päeva enne kohtuistungit. Kostja ei ole põhjustanud ka hagiavalduse esitamist. Kostja esitas tõendina kriminaalasjas nr 1-24-1995 tehtud kohtuotsuse, mille kohaselt rahuldati Modena Estonia OÜ nõue, mida hageja nõuab kostjalt käesolevas menetluses. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja ja kostja ei vahel oli häiritud kommunikatsioon. Eeltoodust tulenevalt nõustub kostja hagist loobumise avaldusega ning palub lõpetada menetlus, kuid kostja hinnangul tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja, kui menetluse põhjustaja, kanda.
9. Hageja esitas 15.01.2026 vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja toob välja, et kostja taotlus on sisuliselt vastuoluline ning ei võimalda üheselt tuvastada, millist menetluskulude jaotust kostja tegelikult taotleb. Käesolev menetlus lõpetati olukorras, kus hageja loobus hagist asjaolude tõttu, mis ei olnud põhjustatud hageja pahatahtlikust või põhjendamatust käitumisest. Nõue tekkis seoses krediidilepinguga, mis hiljem ilmnenud asjaolude kohaselt vormistati kelmuse teel (st krediidi vormistas kolmas isik, mitte kostja tegeliku tahteavalduse alusel). Hageja hinnangul oleks menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine käesolevas asjas ebamõistlik ning

§ 162

lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane, arvestades asja eripära ja poolte tegelikku olukorda. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on käesoleva menetluse „põhjustaja“. Hagi esitamine oli hageja jaoks objektiivselt põhjendatud ja vältimatu, lähtudes hagejale teada olnud asjaoludest ning nõude olemasolust esitamise hetkel. Hageja ei saanud mõistlikult valida teist menetluslikku käitumist, kuna enne menetluse algatamist puudus hagejal tegelik ja usaldusväärne võimalus välistada, et vaidlusalune kohustus võib olla tekkinud kelmuse tagajärjel kolmanda isiku tegevuse tõttu. Seega ei saa hagejale ette heita pahausksust ega põhjendamatut menetluse algatamist. Hageja rõhutab, et käesolevas olukorras ei ole hageja saanud kostjalt nõutud summat (võlgnevust) ning samal ajal ei ole hagejal võimalik seda summat reaalselt tagasi saada ka teistelt menetlusega seotud isikutelt (sh otse krediidiandjalt / primaarvõlausaldajalt). Hageja nõuet ei rahuldatud ning rahalisi laekumisi ei toimunud, hageja on tasunud riigilõivu, hageja on kandnud õigusabikulu (lepinguline esindaja) ning muud menetluskulud, lisaks taotletakse nüüd hagejalt kostja menetluskulude kandmist. Selline topeltkoormus hagejale ei oleks proportsionaalne ega õiglane, arvestades, et hageja ei ole saanud menetlusest mingit kasu ega rahalist tulemust, vaid on juba kandnud märkimisväärseid kulusid. Hageja leiab, et kõik kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. - Toimikutega tutvumise ajakulu 2,5 tundi (150 minutit) - hageja hinnangul on tegemist käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlikult suure ajakuluga ning ei ole selgelt põhjendatud, miks selline maht oli vajalik. - 25 minutit dokumendi koostamise eest, mille sisuks on lühike seisukoht hageja hagist loobumise avaldusele ning mis koosneb sisuliselt üksikutest lausetest ja peamiselt

sätete (sh

§ 429

ja

§ 168) ümberkirjutamisest.

Hageja hinnangul ei ole sellise mahuga dokumendi koostamiseks nimetatud ajakulu käesolevas asjas mõistlikult vajalik. Hageja hinnangul on oluline, et juhul kui kostjale osutatakse riigi õigusabi, ei pruugi kostja tegelikult kanda õigusabikulusid enda vahenditest, vaid kulud võivad olla kaetud riigi poolt. Seetõttu palub hageja kohtul menetluskulude jaotuse otsustamisel hinnata, kas ning millises ulatuses on kostjal reaalselt tekkinud menetluskulud, mida oleks õiglane hagejalt välja mõista, ning kas kulude väljamõistmine hagejalt on käesolevas erandlikus olukorras põhjendatud.

1. Kohus on 19.01.2026 määrusega rahuldanud osaliselt advokaadi Dmitri Santašev’i taotlus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määranud Advokaadibüroo CLARUS vandeadvokaadi poolt Xle osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstava tasu suuruseks 236,59 eurot (sh käibemaks). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Hagist loobumise taotluse lahendamine
2. Kohus tutvus hageja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostja ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

9. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama (hagi) eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 10.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu, s.o 55,00 euro, tagastamiseks põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramine 11. Kui hageja loobub hagist, kannab ta

§ 168

lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul esitas kostja hagejale tõendina kriminaalasjas nr 1-241995 tehtud kohtuotsuse, mille kohaselt rahuldati Modena Estonia OÜ nõue, mida hageja nõuab kostjalt käesolevas menetluses. Hageja on välja toonud, et asjaolu, et krediidileping vormistati kelmuse teel, sai hagejale teatavaks peale hagi esitamist. Kohus on seisukohal, et pole alust jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei vastuta selle eest, et hageja ja Modena Estonia OÜ vahel oli häiritud kommunikatsioon. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 4 alusel seega hagejate kanda.

12.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus mh asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 13. Kohus on 19.01.2026 kohtumäärusega osaliselt rahuldanud kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu summas 236,59 eurot. 14. Kuna kohus leidis, et

§ 168

lg 4 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista kostjale määratud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse.

1. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal tasuda riigi õigusabi korras määratud advokaat Dmitri Santašev kulud kokku summas 236,59 eurot (19.01.2026 määrusega osaliselt rahuldatud tasutaotlus) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse.
2. Riigi tuludesse väljamõistetud summa maksmiseks antakse koos käesoleva määrusega välja eraldi dokument makserekvisiitidega.
3. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 6).

18.

§ 179

lg 9 alusel selgitab kohus hagejale, et menetluskulu riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Hageja enda menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik