4-25-2776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2776 (2317,24,010707) Kohtukoosseis Sten Lind, Ja

§ 230lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.

detsembri 2025 otsus Kohtuistungi toimumise aeg

1. jaanuar 2026 Apellant menetlusalune isik Georg-Markus 39811240235, elukoht XXX) Kohtuistungile ilmunud isikud kohtuvälise menetleja esindajad Ivan Moskaljov ja Triin Lindau, menetlusalune isik Mitassov (ik RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. detsembri 2025 otsus Georg-Markus Mitassovi süüdimõistmises KarS § 201 lg 1 järgi ning talle mõistetud aresti osas.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
5. tunnistada, et Georg-Markus Mitassov ei ole LS § 201 lg 1 järgi süüdi; 2.
6. mõista Georg-Markus Mitassovile LS § 230 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 720 eurot; 2.
7. lugeda mõistetud karistus täidetuks Georg-Markus Mitassovi 13.
8. novembril 2025 kantud arestiga.
9. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Apellatsioon rahuldada. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD 1 4-25-2776 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohus tunnistas
12. augusti 2025 otsusega Georg-Markus Mitassovi süüdi LS §

§ 230lg 1 järgi ning karistas teda Kar

S § 63 lg 1 alusel 15-päevase arestiga. Kohus määras, et aresti peab ära kandma kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Georg-Markus Mitassov esitas apellatsiooniteate

1. augustil 2025, väites, et otsus toimetati talle kätte
2. augustil
3. Maakohus põhistatud kohtuotsust ei koostanud, leides, et apellatsiooniteade oli esitatud hilinenult. Harju Maakohtu
4. augusti 2025 otsuse resolutiivosa peale esitas Georg-Markus Mitassov
5. oktoobril 2025 apellatsiooni, milles taotles väärteoasja uuesti läbivaatamist. Apellatsiooni alusel tegi Tallinna Ringkonnakohus
6. oktoobril 2025 määruse, millega tühistas Harju Maakohtu
7. augusti 2025 otsuse ja saatis väärteoasja tagasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule VTMS §-s 108 nimetatud küsimuste lahendamiseks ja otsusele VTMS § 110 kohase põhiosa koostamiseks, s.o uue kohtuotsuse tegemiseks. Ringkonnakohus leidis, et apellatsiooniteade ei olnud esitatud hilinenult.
8. Harju Maakohus tegi põhistatud otsuse
9. detsembril
10. Kohus kordas, et tunnistab Georg-Markus Mitassov süüdi LS §

§ 230

lg 1 järgi ning mõistab talle LS § 201 lg 1 alusel karistuseks 15 päeva aresti, mis tuleb ära kanda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lisas, et kui menetlusalune isik ei ole mõistetud aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse kandmisele. Uue otsustusena võrreldes 13. augusti 2025 otsusega lisas maakohus, et jätab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Otsuse kohaselt pani G.-M. Mitassov toime LS §

§ 230lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Nimelt juhtis G.-M. Mitassov

1. novembril 2024 kell 15.49 Tallinnas
2. Väo ühendusteel, suunaga Tallinna ringtee, Lagedi tee 26 suunas mootorsõidukit Mercedes Benz (reg-nr XXXXXX), omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning sooritas vasakult poolt möödasõidu pärisuunas otseliikuvatest sõidukitest teepeenra kaudu. 2.
3. Maakohus leidis, et G.-M. Mitassov on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2 4-25-2776 Kohus märkis, et vaidlust ei ole asjaolus, et G.-M. Mitassov juhtis
4. novembril 2024 kell 15.49 Tallinnas
5. Väo ühendusteel, suunaga Tallinna ringtee, Lagedi tee 26 suunas mootorsõidukit Mercedes Benz (reg-nr XXXXXX). G.-M. Mitassovi väitel oli tal aga kehtiv Soome juhiluba, mille kinnituseks oli ta esitanud
6. detsembril 2024 Traficomilt saadud ingliskeelse vastuse. Selle dokumendi jättis maakohus tõendikogumist välja põhjendusega, et VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist väärteoasja- või kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Tõlkimata võõrkeelsetele dokumentidele tuginemine otsuse tegemisel on kohtupraktika kohaselt oluline menetlusõiguse rikkumine. Lisaks märkis kohus, et kehtiva juhiloa olemasolu ei saa samastada juhtimisõiguse olemasoluga. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte andmetel puudus G.-M. Mitassovil juhtimisõigus. Seda kinnitas lisaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna liiklussüütegude menetlusgrupi uurija ning Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfo büroo vaheline kirjavahetus, millest nähtuvalt oli G.-M. Mitassovile väljastatud Soomes juhiluba 2017120100045094 kehtivusajaga
7. märts 2017 –
8. märts 2032, mis andis talle õiguse juhtida sõidukeid AM/120, AM/121, B ja T, kuid isikule oli alates
9. märtsist 2022 kehtestatud juhtimisõiguse keeld. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et tõenditest nähtuvalt puudus G.-M. Mitassovil mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta on seega rikkunud LS § 90 lg 1 p-s 1 sätesatud keeldu juhtida mootorsõidukit selleks vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. 2.
10. Maakohus leidis, et G.-M. Mitassov on toime pannud ka LS § 230 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o rikkunud möödasõidunõudeid. LS § 52 lg 2 p 3 kohaselt ei tohi pärisuunavööndis juht mööda sõita teepeenra kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistas G.-M. Mitassov, et on teo toime pannud, ning seda kinnitasid ka tunnistaja HJ ütlused ja HJ politseile antud salvestis. 2.
11. Harju Maakohus mõistis G.-M. Mitassovile LS §

§ 230lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 15 päeva aresti. Maakohus tõi välja, et karistusregistri andmetel ei olnud G.-M. Mitassovil liiklusalaste rikkumiste eest ühtegi väärteokaristust. Samuti puudusid menetlusaluse isiku käitumises raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus G.-M. Mitassovi avaldatud kahetsust. Kohus võttis arvesse, et G.-M. Mitassov pani samaaegselt toime kaks väärtegu. Kuivõrd G.M. Mitassov osales liikluses juhina ja juhtis sõidukit keset tööpäeva Tallinnas ühe suurema liiklustihedusega teel, ohustades sellega paljusid liiklejaid, oli kohtu hinnangul tema süü keskmisest suurem. 3 4-25-2776 Lisaks pidas maakohus oluliseks, et G.-M. Mitassov ründas teo toimepanemise järel füüsiliselt HJ, tekitas tema sõidukile vigastusi ning helistas korduvalt hädaabinumbrile, avaldades häirekeskuse töötaja, Eesti riigi ning politsei kohta arvamust valimatute ja ebatsensuursete sõnadega. Kokkuvõttes näitas G.-M. Mitassovi käitumine ükskõikset ja üleolevat suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning seda, et ta ei olnud mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest. Neist asjaoludest tulenevalt oli kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada G.-M. Mitassovile karistusena aresti. Aresti mõistmist pidas maakohus põhjendatuks üldpreventiivsetel kaalutlustel. Selleks, et mõjutada G.-M. Mitassovi väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, pidas maakohus põhjendatuks 15-päevast aresti. Kohus märkis, et range karistuse kohaldamine annab üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ühiskonnale signaali, et mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõigust omamata ja möödasõidu reeglite rikkumist ei tolereerita. Kohus selgitas, et arest tuleb ära kanda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Tallinna Vanglas ning aresti tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist. 2.

1. Kohus märkis, et G.-M. Mitassov on esitanud pärast
2. augusti 2025 istungit uusi tõendeid. Kohus selgitas, et jätab need tähelepanuta, kuivõrd VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt saab maakohus otsust tehes tugineda tõenditele, mida kohtulikul arutamisel suuliselt esitatakse ja vahetult uuritakse ning protokollitakse. G.-M. Mitassovi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse jättis maakohus läbi vaatamata. Kohus märkis, et SKHS § 18 lg 1 kohaselt esitatakse väärteoasjas maakohtule taotlus kahju hüvitamiseks kohtumenetluse kestel enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seda G.-M. Mitassov teinud ei olnud.
3. Maakohtu
4. detsembri 2025 otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul esitas G.-M. Mitassov kohtule kaks apellatsiooni pealkirja kandvat pöördumist. Neist esimeses märkis G.-M. Mitassov, et on karistuse ära kandnud ning soovib selle kohta kohtult kinnitust. Teises taotleb G.-M. Mitassov kohtuotsuse tühistamist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist puudutavas osas, juhiloa olemasolu kinnitava dokumendi ja selle eestikeelse tõlke arvesse võtmist, otsusest menetlusaluse isiku hoiakute ja suhtumise kohta antud hinnangute väljajätmist ning selle tuvastamist, et talle mõistetud arest on ära kantud ning karistuse korduv või täiendav kohaldamine ei ole lubatav. Apellatsioonis märgitakse, et arest on ära kantud ajavahemikus
5. 
6. november
7. Samuti selgitab G.-M. Mitassov, et esitas kohtule ametliku dokumendi juhiloa olemasolu kohta ning see jäeti arvestamata üksnes keelelise vorminõude tõttu. Ta leiab, et üksnes formaalse põhjendusega ei saa sisulist tõendit tähelepanuta jätta ning lisab, et esitab 4 4-25-2776 kaebusega dokumendi ja selle eestikeelse tõlke ning palub selle arvestamist. Sellest tõendist lähtuvalt palub G.-M. Mitassov talle juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest mõistetud karistuse tühistamist. Veel palub G.-M. Mitassov maakohtu otsusest eemaldada viited tema isiklikele omadustele, hinnangud tema suhtumisele ja muud väited, millega teda on põhjendamatult püütud süüstada või teda negatiivselt iseloomustada. Kaebaja leiab, et kohus peab lähtuma üksnes faktilistest asjaoludest ja tõenditest, mitte oletustest ega isiku kohta antud hinnangutest.
8. Tallinna Ringkonnakohus võttis
9. jaanuari 2026 määrusega G.-M. Mitassovi apellatsioonikaebuse menetlusse ning määras asja läbivaatamisele suulises menetluses, s.o
10. jaanuaril 2026 toimuval kohtuistungil. Määrusega tegi ringkonnakohus kohtuvälise menetleja osavõtu istungist kohustuslikuks, leides, et apellatsioonikaebuses vaidlustatud LS § 201 lg 1 väärteo toimepanemisega seoses on vaja tõendeid vahetult uurida, et saada selgust, millised tõendid kohtuvälise menetleja hinnangul juhtimisõiguseta juhtimist tõendavad ja kuidas Soome Vabariigilt andmed saadi.
11. Ringkonnakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma apellatsiooni juurde. Kohtuväline menetleja soovis ringkonnakohtule esitada kaks tõendit: väljavõtte selle kohta, et G.-M. Mitassovil on talle maakohtu otsusega mõistetud arest kantud, ning Soome ametivõimudele G.-M. Mitassovi juhtimisõiguse ja seda tõendavate dokumentide staatuse kohta tehtud täiendava päringu koopia. Esimese võttis ringkonnakohus vastu. Teist kohus asja juurde ei võtnud, kuivõrd tegemist oli tõendiga, mille esitamine oli tulenevalt kohtueelses menetluses tekkinud vastuolu tõttu võimalik juba maakohtu menetluses ja see kinnitas juba kohtul olemasolevat teavet. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et maakohtu otsus G.-M. Mitassovi süüdimõistmise on seaduslik ja põhjendatud. Menetleja möönis, et Soome andmetel oli G.-M. Mitassovi juhtimisõigus
12. märtsist 2022 taastunud, ent leidis, et kuivõrd menetlusalusel isikul ei olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ei olnud (see oli kadunud), puudus tal
13. novembril 2024 tulenevalt LS § 96 lg-test 1 ja 2 juhtimisõigus. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et menetlusaluse isiku esitatud andmebaasi väljavõte juhtimisõiguse tõendamiseks piisav ei ole. Apellatsioonikaebuse väidet, et talle mõistetud aresti on G.-M. Mitassov ära kandnud, pidas kohtuvälise menetleja esindajad põhjendatuks, nentides, et maakohtu otsuse jõustudes aresti uuesti kandma asuda ei ole vaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Maakohtu otsus tuleb tühistada G.-M. Mitassovi LS § 201 lg 1 järgi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse osas. Maakohus on rikkunud menetlusõigust, mis viis vale kohtuotsuse tegemiseni. 5 4-25-2776
15. G.-M. Mitassov vaidlustab apellatsioonis tema süüdi tunnistamist LS § 201 lg-s 1 järgi, leides, et ei ole väärtegu toime pannud, sest tal oli Soome Vabariigis antud juhtimisõigus. Tõendi, mis G.-M. Mitassovi väitel seda kinnitas (Soome transpordi ja kommunikatsiooniameti (Traficomi) dokument Extract from the register of transport affairs, Right-to-drive details; tl. 6–8), jättis maakohus tähelepanuta, kuna see oli inglise keeles ja sellel polnud eestikeelset tõlget. Maakohtu otsuses öeldust nõustub ringkonnakohus sellega, et VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg-st 3 tulenevalt peavad toimikusse lisatavad tõendid olema eesti keeles või eestikeelse tõlkega. Kohtukolleegiumi hinnangul tegi maakohus aga vea, kui leidis otsust tehes, et toimikus olev ingliskeelne dokument tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus osutab, et KrMS § 10 lg 3, millele maakohus tugines, räägib dokumendi toimikusse lisamisest. See tähendab, et kontroll, kas tõend vastab KrMS lg 3 nõuetele, tuleb teha siis, kui otsustatakse, kas tõend toimikusse lisada, st tõendi vastuvõtmisel selle esitajalt. Ka maakohtu viidatud Riigikohtu otsuses on öeldud, et kui tõendid ei ole eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud, puudub kohtul alus nende toimikusse lisamiseks (Riigikohtu
16. märtsi 2020 otsus asjas nr 4-19-2526, p 12). Eelnev tähendab, et KrMS § 10 lg 3 paneb kohustuse hoolitseda selle eest, et võõrkeelne dokument esitatakse koos eestikeelse tõlkega, mitte ainult dokumendi esitajale, vaid ka menetlejale. Tõsi küll, väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus jätta kõrvale ka juba vastu võetud tõendi, kui jõuab otsuse tegemisel järeldusele, et esineb asjaolu, millest tulenevalt ei ole tegemist lubatava tõendiga. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kohtu õigus sellisel moel võõrkeelseid dokumente kõrvale jätta on piiratud ja seda hoolimata maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu praktikast. Ringkonnakohus osutab, et kuigi maakohtu otsuses viidatud otsustes juhtis Riigikohus maakohtu tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel ei või tugineda võõrkeelsele tõlkimata tõendile, ei ole Riigikohus kummalgi juhul seda ise menetlusalust isikut halvemasse olukorda seadvalt rakendanud – ühel juhul tühistas Riigikohus maakohtu otsuse ja lõpetas väärteomenetluse (
17. märtsi 2020 otsus asjas nr 4-19-2526), teisel juhul (
18. aprilli
19. a otsus asjas nr 3-1-1-22-14) saatis asja maakohtule uueks arutamiseks, mis andis võimaluse esitada kohtule dokumendi tõlge. Juba vastuvõetud tõendite lubamatuks tunnistamist on kohtupraktikas ringkonnakohtu arusaama kohaselt aktsepteeritud eeskätt põhjusel, et tõendi lubatavus võib olla vaieldav ja vajada põhjalikku kaalumist. See, kas tõend on eesti keeles või mitte, on aga lihtsalt tuvastatav. Lisaks on võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist välistav asjaolu – tõlke puudumine – lihtsalt kõrvaldatav. Seega on küsimus, kas KrMS § 10 lg 3 tingimused on täidetud, küsimus, mis tuleb reeglina lahendada tõendi vastuvõtmise otsustamisel. Praegusel juhul on toimikust näha, et kõnealuse tõendi on G.-M. Mitassov esitanud kohtuvälisele menetlejale – ta mainib tõendit oma kohtuvälises menetluses antud ütlustes ning kõnealune tõend paikneb toimikus menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli järel. Seega oleks pidanud kohtueelne menetleja kontrollima, kas dokumendi, mille menetlusalune isik esitas, saab vastu võtta. Nagu näha, ei ole kohtuväline menetleja keeldunud võõrkeelset tõlketa dokumenti vastu võtmast, vaid on lisanud selle toimikusse. Seega rikkus kohtuväline menetleja KrMS § 10 lg-t
20. Menetlusalusel isikul, kes ei pea tundma väärteomenetlusõigust, oli aga alust eeldada, et kui ta tõend vastu võeti, siis see vastab nõuetele. Olukorras, kus kohtuväline menetleja ei olnud menetlusalust isikut teavitanud, et tema tõendil on kõrvaldamist vajav puudus – see oleks tulnud lasta tõlkida –, vaid tema esitatud dokument oli võetud toimikusse, karistas kohus 6 4-25-2776 otsuse tegemisel tõendi kõrvale jätmisega piltlikult öeldes menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja tehtud vea eest. Ringkonnakohus leiab, et kui menetlusalust isikut ei teavitata sellest, et tema esitatud dokumendil on kõrvaldatav puudus, ja jäetakse siis tõend otsuse tegemisel kõrvale, rikutakse sellega menetlusaluse isiku kaitseõigust. Eelnev ei tähenda siiski, et kohus peab väärteomenetluses igal juhul tuginema võõrkeelsele dokumendile, mis on juba toimikule lisatud. Vastupidi, eespool nimetatud Riigikohtu praktika järgi ei tohiks kohus seda teha. On selge, et dokumendist, mis on keeles, mida kohus ei valda, ei saagi kohus järeldusi teha. Samas peaks võõrkeelse dokumendi tõlke puudumine olema asjaolu, mis ilmneb kohtu jaoks hiljemalt kohtulikul uurimisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui väärteoasja kohtulikul uurimisel selgub, et KrMS § 10 lg-t 3 rikkudes on toimikusse lisatud menetlusaluse isiku esitatud võõrkeelne tõend, mis on tõlkimata, tuleb menetlusalusele isikule anda kaitseõiguse tagamiseks võimalus lasta tõend tõlkida või erandjuhul isegi (nt juhul, kui tõlkida laskmine viivitaks menetlust ebamõistlikult) lasta ise tõend tõlkida. Toimikust ei nähtu, et enne seda, kui maakohus otsustas tõendi kõrvale jätta, oleks kohus informeerinud menetlusalust isikut, et kohus saab võõrkeelsele tõendile tugineda ainult juhul, kui sellele on lisatud tõlge, ja andnud menetlusalusele isikule võimaluse esitada lisaks originaaldokumendile selle tõlge. Sellega rikkus kohus menetlusaluse isiku kaitseõigust ning kuna tõendikogumist tõendi välja jätmine võib mõjutada tehtavat järeldust, on tõendi alusetu tõendikogumist välja jätmine oluline menetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, mis on võimalik ringkonnakohtul ise kõrvaldada. Selleks lasi ringkonnakohus kõnealuse ingliskeelse dokumendi tõlkida ja hindab tõendeid kogumis, võttes arvesse ka tõlgitud Soome transpordi ja kommunikatsiooniameti (edaspidi Traficom) tõendit.
21. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis G.-M. Mitassov
22. novembril 2024 M1 kategooria mootorsõidukit Mercedes Benz vastava kategooria juhtimise õiguseta. Selle üle, et G.-M. Mitassov autot juhtis, vaidlust pole, vaidluse all on juhtimisõiguse puudumine. Maakohus luges selle, et G.-M. Mitassovil ei olnud juhtimisõigust, tuvastatuks Eesti liiklusregistri väljavõtte (tl. 14) ning Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfo büroo e-kirja alusel (tl. 15). Viimase kohaselt oli G.-M. Mitassovile antud küll Soomes juhtimisõigus, kuid talle oli kehtestatud juhtimiskeeld alates
23. märtsist
24. See info on vastuolus Traficomi tõendiga, mille maakohus jättis tähelepanuta. Traficomi registri väljavõtte kohaselt ei ole G.-M. Mitassovilt
25. märtsil 2022 juhtimisõigust ära võetud, vaid siis hoopis taastati juhtimisõigus, mis oli ajutiselt peatatud
26. veebruaril
27. Ringkonnakohtu istungil ei esitanud kohtuvälise menetleja esindajad argumente, mis seaks Traficomi tõendis olevad andmed kahtluse alla, ning ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et see tõend kajastab õigesti Soome registri andmeid. Omavahel vastuolus olevatest tõenditest on alust pidada usaldusväärsemaks just Traficomi registri väljavõtet. Tegemist on Soome transpordi ja kommunikatsiooniameti enda andmetega, mis sisaldavad piisavalt detailseid andmeid nii juhtimisõiguse peatamise kui ka selle taastamise kohta. Samas tõend selle kohta, et G.-M. Mitassovilt oli
28. märtsil 2022 juhtimisõigus ära võetud, on PPA-sisene e-kirjavahetus, milles edastatakse „Soome 7 4-25-2776 ametivõimudelt laekunud informatsiooni“, st tegemist on vahendatud infoga. Sellele e-kirjale ei ole lisatud mingit Soome ametivõimude vastust päringule, andmebaasi väljatrükki või muud tõendit, milles kajastuks Soome vastus Eesti päringule ja mille põhjal saaks kontrollida, mida täpselt Soome ametivõimud
29. märtsi 2022 kohta väitsid. Märkimata ei saa jätta, et väärteoasja toimikus on tehtud G.-M. Mitassovi juhitud auto kohta päring andmebaasist European Car and Driving License Information System (tl. 11); kuigi tegemist on nimest tulenevalt tegemist nii autosid kui ka juhtimisõigust puudutava infosüsteemiga, ei nähtu toimikust, et selle abil oleks kontrollitud G.-M. Mitassovi juhtimisõiguse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et kui tõenditest üks kajastab vahendatud teavet, teine aga vahetult info valdaja enda esitatud teavet, tuleb teavet vahetumalt kajastavat tõendit pidada usaldusväärsemaks. Nimelt kaasneb info vahendamisega selle moondumise oht ning vahendatud info autentsust on keerulisem kontrollida (ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrMS § 66 lg 21 kohaselt ei ole tunnistaja ütlused selle kohta, mida ta on teiselt inimeselt kuulnud, reeglina üldse tõendina kasutatavad). Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Soome transpordiohutusamet oli andnud G.-M. Mitassovile
30. märtsil 2017 juhtimisõiguse, mis oli küll ajutiselt peatatud kuni
31. märtsini 2022, mitte aga
32. märtsist
33. Ka seda, et pärast
34. märtsi 2022 oleks G.-M. Mitassovi taas juhtimisõigus taas peatatud või ära võetud, Traficomi tõendist ei nähtu. Seega
35. novembril 2024 G.-M. Mitassovi Soomes antud juhtimisõigus kehtis. Jättes Traficomi tõendi kõrvale ja tuginedes kohtuvälise menetleja ekirja – Traficomi tõendi valguses ekslikele – andmetele, asus maakohus alusetule seisukohale, nagu oleks G.-M. Mitassov püüdnud „kehtiva juhiloa jutuga vaid menetlejat eksitada ja sel moel vabaneda vastutusest“.
36. Ringkonnakohtu istungil asusid kohtuvälise menetleja esindajad seisukohale, et Eestis kehtivat juhtimisõigust G.-M. Mitassovil siiski polnud, sest Traficomi registri väljavõtte kohaselt oli G.-M. Mitassovi juhiluba kaotatud, Eestis oleks Soome juhtimisõigus kehtinud ainult juhul, kui G.-M. Mitassovil oleks olnud esitada juhiluba. Selle seisukoha aluseks olevate normidena nimetasid kohtuvälise menetleja esindajad LS § 96 lõikeid 1 ja
37. See seisukoht on ekslik. LS § 96 kannab pealkirja „Juhtimisõigust tõendav dokument“ ning ei reguleeri juhtimisõiguse olemasoluga, vaid üksnes selle tõendamisega seonduvat. Juhtimisõiguse ja seda tõendava dokumendi olemasolu on eri asjad, juhiloa puudumine ei muuda olematuks isikule omistatud juhtimisõigust. Riigikohus on selgitanud, et juhtimisõiguse mõiste määratleb LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega kui isikule on omistatud juhtimisõigus ja seda ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses juhtimisõiguseta (RKKKo 4-24-1323, p 7, 12). Seejuures puudutab ka kõnealune otsus olukorda, kus isikule oli väljastatud teises Euroopa Liidu riigis juhiluba, kuid see polnud kehtiv. Niisiis on kohtuvälise menetleja esindajate ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukoht vastuolus Riigikohtu praktikaga. Ringkonnakohus möönab, et ülaltoodu valguses võib tekkida küsimus, mis mõte LS § 88 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneval kehtiva juhiloa olemas ja kaasas olemise nõudel on – võib jääda 8 4-25-2776 mulje, justkui ei tõendaks juhtimisõigust tõendav dokument midagi. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuolu siiski üksnes näilik. LS §-s 96 reguleeritud juhtimisõiguse tõendamise regulatsiooni mõte on ringkonnakohtu arusaamist mööda juhtimisõiguse tõendamine liiklusjärelevalve raames. Sellest tuleneb, et see juhul, kui liikluses osalev juht ei suuda kontrollimisel LS §-s 96 sätestatud korras tõendada, et tal on juhtimisõigus, on liiklusjärelevalve teostajal õigus eeldada, et juhtimisõigus puudub, ja rakendada vastavaid õigusjärelmeid (nt kõrvaldada isik sõiduki juhtimiselt). Seda, et G.-M. Mitassovit oleks
38. novembril 2024 liikluses kontrollitud ja ta oleks selle raames pidanud oma juhtimisõigust tõendama, väärteoasja materjalidest ei nähtu. Isegi, kui seda oleks tehtud, ei tähenda see, et G.-M. Mitassovil ei oleks olnud süüteomenetluses õigust tõendada, et tal siiski on juhtimisõigus. Nimelt ei kehti LS § 96 regulatsioon süüteomenetluses – VTMS § 31 lg-st 1 ja KrMS § 61 lg-st 1 tulenevalt ei ole väärteomenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, mis tähendab ühtlasi seda, et väärteomenetluses võib tõendamiseks kasutada kõiki KrMS § 63 lg-le 1 vastavaid tõendeid. Kohtumenetlust reguleerivate seaduste vastuvõtmiseks on PS § 104 p-st 14 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seetõttu on menetlusseadustikud normihierarhias tavaseadusest kõrgemal ning nendes sätestatust ei saa tavaseadusega erandeid teha. Sellest tulenevalt võib väärteomenetluses tõendada juhtimisõiguse olemasolu mistahes tõendiga, seega ka dokumendiga, mis kinnitab, et isikul on teises riigis omistatud juhtimisõigus, mida pole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Eespool nimetatud Traficomi tõend kinnitabki, et G.-M. Mitassovile oli Soomes omistatud juhtimisõigus ja seda ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud. Eelnev tähendab, et G.-M. Mitassovil oli
39. novembril 2024 juhtimisõigus olemas, mistõttu tunnistas maakohus ta alusetult LS § 201 lg 1 järgi süüdi mootorsõiduki juhtimises juhtimisõigust omamata ja karistas teda 15-päevase arestiga. Praegusel juhul ei anna toimiku materjalid alust ka seisukohaks, et G.-M. Mitassovi tegu tuleks ümber kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi: toimikust ei nähtu, et G.-M. Mitassovi juhtimisõigust oleks liiklusjärelevalve raames kontrollitud ja ta oleks selle käigus jätnud juhiloa esitamata, rikkudes LS § 88 lg-t
40. Seega tuleb VTMS § 151 lg 1 p 2 alusel tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega tunnistada, et menetlusalune isik ei ole LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos süüdi.
41. Lisaks LS § 201 lg-le 1 tunnistas maakohus G.-M. Mitassovi süüdi ka LS § 230 lg 1 järgi. Ses osas pole maakohtu otsust vaidlustatud ja ses osas jääb maakohtu tehtud süüdimõistev otsus jõusse. Oluline on aga see, et kohus mõistis G.-M. Mitassovile KarS § 63 lg 1 alusel mõlema väärteo eest ühe karistuse, lähtudes LS § 201 lg 1 sanktsioonist. Erinevalt LS § 201 lg-st 1 ei näe LS § 230 lg 1 karistusena ette aresti – selle väärteo eest on karistusena ette nähtud vaid kuni 100 trahviühiku suurune rahatrahv. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus G.-M. Mitassovi 15-päevase arestiga karistamise osas ja G.-M. Mitassovile tuleb LS § 230 lg 1 alusel mõista uus karistus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu hinnangut, et G.-M. Mitassovi süü on suur. Seejuures märgib ringkonnakohus, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka teo toimepanija suhtumist oma teosse, mille kohta annavad teavet ka nii tema väljendatud 9 4-25-2776 seisukohad, tema tegu iseloomustavad objektiivsed asjaolud kui ka käitumine enne ja pärast teo toimepanemist. Seega on maakohus õigustatult toonud välja menetlusaluse isiku suhtumist ja hoiakuid iseloomustavaid asjaolusid. Toimikus oleva teise auto pardakaamera salvestise kohaselt tegi G.-M. Mitassov möödasõitu teepeenra kaudu ühe sõidurajaga ja tiheda liiklusega teel (sõitis mööda ringristmikule sõitmise võimalust ootavast autorivist). Selline käitumine on teisi liiklejaid mitteaustav ja neid ka ohtu seadev. Seejuures puutuski ta vastu ühe veoki (auto, mille pardakaamera salvestisele on eespool viidatud) ratast. G.-M. Mitassov on avaldanud selle teo pärast kahetsust. Maakohus on pidanud seda siiraks ja arvestanud karistust kergendava asjaoluna. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eelnevast tulenevalt pole alust karistada G.-M. Mitassovit sanktsiooni ülemmäärale vastava, küll aga selle lähedase rahatrahviga. Ringkonnakohus mõistab G.-M. Mitassovile LS § 230 lg 1 alusel karistuseks 90 trahvimäära (720 euro) suuruse rahatrahvi. Mõistetud karistus tuleb aga lugeda kantuks. Nimelt leidis ringkonnakohtu istungil tõendamist, et G.-M. Mitassov on talle maakohtu otsusega mõistetud 15-päevase aresti juba ära kandnud: nagu eespool asjaolude kokkuvõttes märgitud, tegi maakohus asjas esimest korda otsuse
42. augustil 2025, karistades teda 15-päevase arestiga ja kohustades selle kahe kuu jooksul ära kandma. Kuigi G.-M. Mitassov vaidlustas maakohtu otsuse, kandis ta aresti ära. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. See tähendab, et 15-päevane arest katab täielikult 90 trahvimäära suuruse rahatrahvi ja kõnealune karistus tuleb lugeda täies ulatuses kantuks.
43. Eeltoodust tulenevalt ning VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 3 ja § 151 lg 1 p-st 2 juhindudes rahuldab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
44. detsembri 2025 otsuse osas, millega maakohus tunnistas G.-M. Mitassovi süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja mõistis talle KarS § 63 lg 1 ja § 201 lg 1 alusel karistuseks 15 päeva aresti. Ses osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab, et G.-M. Mitassov ei ole LS § 201 lg 1 järgi süüdi ning mõistab LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 90 trahviühikut. Selle karistuse loeb ringkonnakohus G.-M. Mitassovi ajavahemikus
45. 
46. november 2025 kantud arestiga täidetuks. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 10