Obsah (7)

§ 113§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-15712 Tsiviilasi PLACET GROU

§ 113

lg 1) tasumata põhivõlalt (3123 eurolt 95 senti) kuni selle täieliku tasumiseni arvestusega, et väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja

1. novembril 2024 laenulepingu nr TL
2. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles
3. augustil
5. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale saadetud tema registrisse kantud e-posti aadressile xxxx esmalt
6. oktoobril
7. Kostja teavitas samalt eposti aadressilt, et ei saa saadetud dokumente avada, mistõttu saatis kohus menetlusdokumendid samal päeval uuesti pdf-formaadis. Kohus saatis
8. oktoobril 2025 kostjale menetlusdokumendid korduvalt TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega ning luges need TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks
9. oktoobril
10. Seega oli kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole hagile vastanud kohtu määratud tähtajaks (
11. november 2025) ega ka hiljem. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
12. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
13. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,00 % aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (kolmekordne määr seega 49,95%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 6. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). 7. Võlaõigusseaduse (

) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Laenuandja selgituste kohaselt hinnati kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas laenuandja krediidivõimelisuse analüüsimisel avalikke andmebaase (Creditinfo.ee, Taust.ee, Maksu- ja Tolliameti andmebaase), olemasolevaid kohustusi ja krediidiajalugu. Lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja arvestas laenuotsuse tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 2411 eurot 9 senti, igakuisteks finantskohustusteks 804 eurot 78 senti ja majapidamiskuludeks 370 eurot ning laenulepingu kuumakseks 158 eurot 89 senti.
2. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud

§ 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

1. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3
3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 455 eurot. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 455 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja temalt väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
4. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab väljamõistetud summad tasuda.
5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4